Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Jürgen Jalakas: väike turg saab olla konkurentsieelis

    Eestisse võiksid rahvusvahelised ettevõtted tulla arendama ja katsetama lahendusi, mida hiljem kasutatakse kogu maailmas. Selleks vajame valdkondi ühendavat katsekeskkonda, mis aitaks siia tuua uusi välisinvesteeringuid ja kõrgema lisandväärtusega töökohti, kirjutab Jürgen Jalakas.

  • Kaarel Vanamölder ja Madli Vanamölder: au tööriistadele!

    Kahtlemata näeme uue masina tulekuga tekkivaid standardeid ka loomingus, sealhulgas tekstides, kuid neid ei pea ilmtingimata kartma ega demoniseerima. Niisama jabur oleks nõiajaht tehisaru kasutajatele, kirjutavad Kaarel Vanamölder ja Madli Vanamölder algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

  • Lauri Haav: IT-sektori kasutamata võimalus peitub teistes majandusharudes

    Eesti peab kiiresti leidma IT-spetsialistidele rohkem rakendust väljaspool tehnoloogiasektorit. Pipedrive'i ja Telia hiljutised ning ilmselt veel mitmed eesseisvad koondamisteated näitavad, kui aktuaalne see on, kirjutab Lauri Haav.

  • Kell 21.40 "Esimeses stuudios" ITL-i president Ats Albre

    ETV "Esimeses stuudios" on täna külas Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) president Ats Albre.

  • Tehisaru võtab üle osa IT-tööst ning ülikoolid kohandavad õpet

    Tehisaru suudab üha enam üle võtta tarkvaraarendajate ülesandeid, näiteks koodi kirjutamist ja kontrollimist. Ülikoolid kohandavad õpet, et valmistada tudengeid ette muutuva tööturu jaoks.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • TI pioneer: avatud koodiga tehisaru annab relva miljardite inimeste kätte

    Kui avatud lähtekoodiga tarkvara on tihti IT-hiidude omast turvalisem, siis avatud kaaludega tehisarumudelid võivad muutuda lähima aasta jooksul piisavalt võimekaks, et see oleks võrreldav miljarditele inimestele relva jagamisega, hoiatab California Berkeley ülikooli tehisaru pioneer Stuart Russell. Hea tahtmise korral saab horisondil terendavaid probleeme ennetada.

  • Kaarel Vanamölder ja Madli Vanamölder: au tööriistadele!

    Kahtlemata näeme uue masina tulekuga tekkivaid standardeid ka loomingus, sealhulgas tekstides, kuid neid ei pea ilmtingimata kartma ega demoniseerima. Niisama jabur oleks nõiajaht tehisaru kasutajatele, kirjutavad Kaarel Vanamölder ja Madli Vanamölder algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

  • Nasdaq kukkus vahevalimiste järel ligi kuus protsenti

    Telekanali CNN teatel langesid USA tehnoloogiafirmade aktsiad vahevalimiste järel järsult ning tehnoloogiaindeks Nasdaq kukkus neljapäeval ligi 5,7 protsenti.

  • Jonatan Vseviov: laperdava keskpärasuse asemel vajame julget sihikindlust

    Eesti tuleviku määrab see, kelle lubame kaptenisillale ning sinna on vaja meeskonda, mis ei defineeri ennast vastandumise kaudu ega piirdu senise haldamisega, ütles SDE peaministrikandidaat Jonatan Vseviov erakonna volikogul peetud kõnes.

  • Tehnoloogiasektorit tabanud koondamiste laine on põhjustanud tehisaru

    Tehnoloogiasektorit on tabanud koondamiste laine. Ettevõtted põhjendavad muutusi üha sagedamini tehisaruga. Aastaid on Eestis räägitud programmeerijate puudusest. Kas peagi võib neid hoopis olla üle?

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Politsei tabas Tallinnas kaheksa ebaseaduslikku sisserändajat

    Laupäeva pärastlõunal sai politsei väljakutse Tallinnas Tehnika tänaval asuvasse korterisse, kus kiirabi oli tuvastanud 21-aastase Pakistani päritolu mehe surma. Samast korterist leidsid politseinikud kaheksa Eestis ebaseaduslikult viibinud välismaalast, kellest kolm viidi tervisekontrolliks haiglasse ja viis kinnipidamiskeskusesse.

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Politsei tabas Tallinnas kaheksa ebaseaduslikku sisserändajat

    Laupäeva pärastlõunal sai politsei väljakutse Tallinnas Tehnika tänaval asuvasse korterisse, kus kiirabi oli tuvastanud 21-aastase Pakistani päritolu mehe surma. Samast korterist leidsid politseinikud kaheksa Eestis ebaseaduslikult viibinud välismaalast, kellest kolm viidi tervisekontrolliks haiglasse ja viis kinnipidamiskeskusesse.

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Politsei tabas Tallinnas kaheksa ebaseaduslikku sisserändajat

    Laupäeva pärastlõunal sai politsei väljakutse Tallinnas Tehnika tänaval asuvasse korterisse, kus kiirabi oli tuvastanud 21-aastase Pakistani päritolu mehe surma. Samast korterist leidsid politseinikud kaheksa Eestis ebaseaduslikult viibinud välismaalast, kellest kolm viidi tervisekontrolliks haiglasse ja viis kinnipidamiskeskusesse.

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

AM

  • Tujukas ruuter ja 1980ndate vaskkaabel jätsid terve USA lennuliikluse maapinnale

    Tujukas ruuter ja 1980ndate vaskkaabel jätsid terve USA lennuliikluse maapinnale Uudised AM 14. november 2026 - 20:30 Pilt USA föderaalne lennuamet (FAA) kehtestas täna enam kui neljaks tunniks üle-riigilise lennukeelu, kui naelutati maapinnale kõik väljuvad lennud idarannikust läänerannikuni. Lennunduskaos tuletab valusalt meelde, mis juhtub siis, kui moodsa lennunduse vundamendiks on aastakümnete tagune raudvara. Mis veel siis saab, kui floppisid asutakse välja vahetama? Reedel ja laupäeval tühistati kokku üle 12 500 lennu ning kümned tuhanded reisijad jäid lennujaamadesse lõksu. Esimese hooga võinuks kahtlustada mõne vaenuliku riigi küberrünnakut või pahatahtlikult segiläinud tehisaru, kuid tegelik süüdlane osutus märksa maisemaks ja tehniliselt lausa piinlikuks. USA sisejulgeolekuminister Markwayne Mullin kinnitas ajakirjanikele, et mitte miski ei viita küberrünnakule, kuigi asjaolusid veel uuritakse. Ka FAA juht Bryan Bedford tõmbas laupäevasel pressikonverentsil vandenõuteooriatele kiiresti pidurit ja kinnitas, et tegu oli puhtalt riistvaralise rikkega: "Me ei näe absoluutselt mitte mingisuguseid tõendeid millestki pahatahtlikust ega mitte mingeid märke millestki tehisaruga seotust. Seega tahame teha üheselt selgeks, et meil on tegu seadmerikkega ja me selgitame praegu välja, milline see defektne seade täpselt oli." Kuidas tavaline kaablivahetus kogu võrgu umbe jooksutas? USA transpordiminister Sean Duffy selgitas, et kogu lumepall läks veerema ühest kõrvalisest FAA tugipunktist, kus tehti täiesti rutiinset hooldustööd. Nimelt vahetas alltöövõtja seal aastakümneid vanu vaskkaableid moodsa valguskaabli vastu – töö, mida on Ameerika asutustes analoogajastust digiajastusse kolimiseks tehtud juba aastakümneid. "Vähemalt ühes meie kaugemas FAA asukohas tegi alltöövõtja rutiinset hooldust, et lülitada telekommunikatsiooniliinid vanalt vaskkaablilt ümber valguskaablile," selgitas Duffy laupäeval. Just selle ümberlülituse käigus läks aga üks ruuter nii-öelda lolliks ja hakkas kogu ülejäänud võrku rämpspäringutega pommitama. "Kas alltöövõtja vea või vigase seadme tõttu hakkas see ruuter, mida vaskkaablilt valguskaablile ülemineku käigus välja vahetati, teisi meie lennujuhtimissüsteemi ruutereid päringutega üle ujutama. Täpsemalt oli meil iga nelja-viie sekundi järel üle 1000 ühenduse loomise katse ning see tekitas meile tõrkeid lennukitega suhtlemisel ja põhjustas häireid ka meie radaripildis," kirjeldas Duffy. Ohutuse tagamiseks suletigi kogu õhuruum seniks, kuni probleemne sõlm ülejäänud võrgust välja lõigati. "Niipea kui suutsime selles kaugemas asukohas tehtava töö isoleerida, tulid kõik meie süsteemid uuesti võrku tagasi, seega me ei usu, et see oleks üldse küberrünnak olnud. See oli FAA süsteem, mis lihtsalt ei vedanud kriitilisel hetkel välja ('didn't meet the moment')," nentis Duffy. 1980ndate vasktraadid ja 50 miljardi dollariline hädaolukord Kuigi vigane ruuter saadi võrgust kätte ja laupäeval hakkasid lennukid tasapisi taas väravatest välja rulluma, paljastas juhtum maailma ühe tihedaima lennuliiklusega riigi tehnoloogilise nõrkuse. FlightAware'i andmetel tühistati ainuüksi reedel 9132 ja lükati edasi 7030 lendu ning laupäeva hommikuks oli tühistatud veel 3374 ja hilines 1008 reisi. Transpordiminister Duffy ei hoidnud reede õhtul Valges Majas peetud pressikonverentsil värve kokku ja nimetas USA lennujuhtimissüsteemi uskumatult vanaks, nõudes Kongressilt kiirkorras miljardeid dollareid. "See on hädaolukord," ütles ta ajakirjanikele, "ma tahan, et Kongress annaks meile erakorralist rahastust. See on parteideülene küsimus. See on Ameerika küsimus. Ma tahan 50 miljardit dollarit." Duffy sõnul hoiavad USA taevast praegu üleval vanad kommutaatorid ja ruuterid, mis toetuvad kohati lausa sõna otseses mõttes muuseumiealistele liinidele. "Me kasutame 1980ndate pisikesi vaskliine. See on vana süsteem, mis kukkus kokku ja kukkus kokku igal pool. See jooksis lihtsalt ülekoormusest umbe," rääkis minister. See on umbes sama, kui üritada tänapäevast tehisaru või 4K-videopilti suruda läbi vana hea lauatelefoni keerupaari – esimese tõsisema koormuse peale sulab kogu loogika lihtsalt üles. Minister hoiatas otsekoheselt, et kui süsteemi täielikult ümber ei ehitata, jäävadki reisijad selliste katkestuste pantvangiks: "Me ei arvanud, et meil selline katkestus tuleb," tunnistas Duffy, "kasutusel olnud süsteemid hoidsid kõiki turvaliselt – kõik maandusid. Me saame üle vaadata, mis valesti läks, süsteemi taaskäivitada ja edasi minna. Kuid te saate selliseid juhtumeid veel näha. Te näete neid veel, kui Ameerika rahvas ja Kongress ei anna meile käsku uut süsteemi ehitada."  Samas ei jätnud Duffy torkamata, et ükski juba uuendatud seade rikke ajal alt ei vedanud: "Arvan, et meie parandus annab meile üsna hea viite, et tegu oli pärandvõrgu probleemiga, mis maha jooksis. Muide, kogu see uus riistvara, mille oleme paigaldanud – mitte miski sellest ei kukkunud kokku." Pikk tee normaalsuseni Kui tehnika tõrgub ja tuhanded inimesed veedavad öö lennujaama põrandal, ei jää mõistagi tulemata ka poliitiline torm. New Yorgi kuberner Kathy Hochul nõudis laupäeval Sean Duffy kohest tagasiastumist või seda, et president Donald Trump ta viivitamatult ametist vabastaks. "Kongress peab algatama täieliku uurimise, et selgitada välja, mis läks valesti, ja tagama, et see enam kunagi ei korduks," lisas Hochul. Laupäeval hakkasid lennufirmad, teiste seas United Airlines, küll järk-järgult lende taastama, kuid Duffy hoiatas sotsiaalmeediaplatvormil X, et segadus ei lahtu üleöö. "Ma usun, et meil võtab täisvõimsuse taastamine omajagu aega," märkis Duffy juba varem. Laupäeval täpsustas ta: "Näete jätkuvalt mõningaid hilinemisi ja tühistamisi, kuna lennufirmad teevad graafikuid ümber ning paigutavad lennukeid ja meeskondi sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Meie peamine prioriteet on praegu tagada, et reisijad jõuaksid turvaliselt ja võimalikult kiiresti koju oma perede juurde."  Ühtlasi tänas ta ööpäev läbi rabanud lennujuhte, piloote ja pardameeskondi. Üksainus tõrkuv ruuter tõestas taas, kui habras on tegelikult moodne ühendatud maailm. Andmeside Võrguseadmed Salvesta PDF! »

  • Subaru E-Outback: päris Subaru + Toyota kiiksud

    Subaru E-Outback: päris Subaru + Toyota kiiksud Testid Marko Habicht 14. november 2026 - 13:54 Pilt Subaru E-Outback on üks neist autodest, mille tugevused tulevad kõige paremini välja siis, kui asfalt otsa saab. See on ruumikas, võimas ja korraliku nelikveoga elektriauto, mis sobib hästi inimesele, kes liigub ka väljaspool linnatänavaid. Samas tuleb ligi 50 000 euro eest leppida üsna suure energiakulu, märgatava rehvimüra ja kohati kummalise kasutusloogikaga. E-Outback on sündinud Subaru ja Toyota koostöös. Erinevalt Solterrast pannakse see kokku Subaru enda tehases, kuid kasutajana on seda raske märgata. Toyota mõju on endiselt tuntav nii multimeediasüsteemis, juhtnuppudes kui ka mõnes praktilises detailis.  See pole tingimata halb. Küsimus on pigem selles, kui palju Subaru on suutnud ühisele tehnilisele alusele oma iseloomu lisada. Kiire ja võimekas, kuid janune E-Outbacki kahe elektrimootori koguvõimsus on 280 kW ehk ligikaudu 380 hobujõudu. Sajani kiirendab auto umbes 4,5 sekundiga. Sellise suure ja praktilise universaali kohta on jõudu rohkem kui küll. Ka sõites on E-Outback nobe ja terav. Gaasipedaalile reageerib auto kiiresti ning jõupuudust pole põhjust karta. Nelikvedu aitab jõu korralikult teele kanda ja auto liikumine on hästi kontrollitav. Hoopis vähem muljetavaldav on energiakulu. Proovisõiduauto keskmine näit oli 21 kWh/100 km. Rahulikuma sõiduga õnnestus see viia 19 kWh juurde, kuid tänapäevaste elektriautode seas pole kumbki tulemus eriti silmapaistev. Võrdluseks suudab näiteks uus BMW iX3 olla väiksema energiakuluga. Autogala sõidupäeval saime selle keskmiseks kuluks koos 17,4 kWh/100 km. Loomulikult sõltub tulemus ilmast, rehvidest ja sõidutingimustest, kuid näitab siiski, et suur ja võimas nelikveoline elektriauto ei pea tingimata olema janune. Subaru puhul tuleb arvestada kõrgema kliirensi, nelikveo ja maastikusuutlikkusega. Need võivad tähendada suuremat energiakulu, kuid on ka põhjused, mille pärast seda autot üldse osta. Mugav, aga kallima auto kohta liiga lärmakas Üks E-Outbacki märgatavamaid puudusi on teemüra. Eriti kahekümnetolliste ratastega kostab rehvimüra salongi rohkem, kui umbes 50 000 eurot maksvalt autolt ootaks. Sarnane tähelepanek jäi meelde ka Subaru Solterrast. Võrdluseks oli Toyota RAV4 puhul rohkem kuulda tuulemüra, E-Outbackis tuleb häiriv heli pigem rataste ja teepinna poolt. Kaks autot võivad detsibellide poolest olla üsna sarnased, kuid müra iseloom mõjutab sõidumugavust märgatavalt. Samas on E-Outbacki juhitavus Solterrast meeldivam. Kui Solterra jättis kohati mulje, nagu juhiksid videomängus üsna jäika kuubikukujulist autot, siis E-Outback tundub loomulikum. Roolist saab paremini aru, kuhu auto liigub ja kuidas see erinevates olukordades käitub. Ka kruusateel on auto reaktsioonid hästi tajutavad. Juhiiste on mugav ja üldine sõidutunnetus meeldiv. Selles osas on Subaru suutnud E-Outbackile rohkem oma iseloomu anda. Nelikvedu on enamat kui lihtsalt müügiargument E-Outbacki 211 mm kliirens ja elektriline nelikvedu annavad autole võimekuse, mida kõigil elektrilistel linnamaasturitel pole. Nelikvedu liigutab autot veenvalt edasi ning jõudu on lihtne doseerida ka kehvemal pinnasel. Subaru X-Mode on huvitav lisa. Eriti praktiline on selle väga aeglase liikumise funktsioon, mis võimaldab autol hoida näiteks paari kilomeetri tunnist kiirust. Juht ei pea pidevalt gaasi ja piduriga mängima ning saab keskenduda õige sõidutrajektoori valimisele. Päris raskesse maastikku ma autot viima ei hakanud, kuid kruusateel jättis see kindla mulje. Üks üllatus ootas hoopis kapoti all. Ilmselt oli keegi enne mind autoga usinalt kruusateel sõitnud, sest ühe amortisaatori ülemise kinnituse piirkonda oli paiskunud muda. See oli minu senise autokogemuse jooksul esmakordne nähtus. Tavaliselt on see piirkond sedavõrd suletud, et sinna ei tohiks teelt märkimisväärses koguses pori sattuda. See ei tähenda tingimata konstruktsiooniviga, kuid on kummaline tähelepanek just autol, mille üks peamisi müügiargumente on maastikuvõimekus. Praktiline, aga mõned Subaru head ideed on kadunud E-Outbacki pakiruum on suur ja praktiline. Ka tagaistmel jagub ruumi mõnusalt ning esmapilgul tundub see igati paljulubav pereauto. Paraku ei avane tagauksed kaugeltki nii laialt kui mõnel varasemal Subarul, mille uksed avanesid praktiliselt 90 kraadi. See on oluline näiteks imiku turvatooli autosse ja sealt välja tõstmisel. Tagaistmel võib küll palju ruumi olla, kuid ligipääs pole alati sama mugav. Üllataval kombel puudub E-Outbackil ka tavapärane kõrvalistuja ees asuv kindalaegas. See pole küll suur puudus, kuid praktilisusele rõhuva auto puhul on kummaline, et puudub üks kõige tavalisemaid panipaiku. Kindalaegas on mugav koht dokumentide, kasutusjuhendi ja muu väiksema kraami hoidmiseks. Eriti veider tundub sellest loobumine autos, mille salongis ruumipuudust just ei paista olevat. Kahju on ka Subaru ühest varasemast nutikast lahendusest. Mitmel vanemal mudelil sai katuse pikisuunalised reelingud lihtsa liigutusega põiktaladeks ümber tõsta. Kui oli vaja kanuud, katuseboksi või muud varustust vedada, ei pidanud eraldi talasid ostma. E-Outbackil seda võimalust enam pole. Varasema Subaru omaniku jaoks, kes on harjunud kanuud ilma lisavarustuseta vedama, tähendab see potentsiaalselt mitmesaja euro suurust lisakulu. Arvestades, et E-Outback on suunatud just looduses liikujatele, on sellisest lihtsast ja praktilisest lahendusest loobumine üllatav. Ka elektrilise tagaluugi kasutusloogika tekitab küsimusi. Sellel on kaks nuppu, millest üks sulgeb luugi ja teine peaks luugi sulgema ning auto lukustama. Millistel tingimustel teine nupp töötab, jäi aga mõistatuseks. Isegi Subaru esindaja ei suutnud täpselt selgitada, millist vihmatantsu tuleb teha, et sulgemise ja lukustamise nupp iga kord toimiks. Kui nii lihtsa funktsiooni kasutamine nõuab katsetamist, on midagi kasutusloogikas valesti. E-Outback selle asemel et juhendada käsib lugeda manuaali.   Toyota kasutusloogika ja vananenud multimeedia E-Outbacki multimeediasüsteem mõjub mõnevõrra iganenult. Eriti arusaamatu on autotootjate järjekindel soov pakkuda oma navigatsioonirakendusi olukorras, kus need ei suuda leida isegi üsna tavalisi sihtkohti. Autogaala proovisõidupäeval proovisime mitme auto navigatsioonist leida Stalla autopesulat. See osutus üllatavalt keeruliseks ülesandeks ning ka E-Outback ei saanud sellega hakkama. Tekib küsimus, milleks sellist navigatsiooni üldse pakkuda, kui juht peab lõpuks ikkagi Waze'i kasutama. Autod on internetiga ühendatud, kuid nende sihtkohtade otsing võib olla märksa kehvem kui telefonis. Võib vaid oletada, et autotootjatel on oma navigatsioonilahenduste kasutamiseks ärilised või tehnilised põhjused. Kasutaja jaoks pole sellel suurt tähtsust. Navigatsiooni peamine ülesanne on sihtkoht üles leida. Sarnane kummaline loogika avaldub püsikiirusehoidjas. Roolil on palju nuppe ning püsikiiruse seadmiseks tuleb süsteem esmalt eraldi sisse lülitada. Kui vajutada kohe kiiruse määramise nuppu, soovitab auto kasutusjuhendit lugeda. Tegelikult võiks auto lihtsalt öelda, et esmalt tuleb püsikiirusehoidja aktiveerida. Püsikiirusehoidja ise töötab täiesti korralikult. Probleem pole selle toimimises, vaid juhtnuppude loogikas. Sellega harjub, kuid intuitiivseks seda nimetada ei saa. E-Outbacki luugi nupud on selged kuid keegi ei oska seletada kuidas need päris täpselt töötavad. E-Outback piiksub ja annab hoiatusi samuti üsna usinalt. Õnneks on näiteks liiklusmärkide tuvastamise väljalülitamine lihtne ning sellega kaob suur osa häirivatest hoiatustest. See pole ainult Subaru probleem. Tänapäevaste autode kiirusehoiatused ei arvesta alati piisavalt spidomeetri näidu, tegeliku GPS-kiiruse ja liiklusmärkide tuvastamise erinevustega. Nii võib auto juhti korrale kutsuda ka olukorras, kus tegelik kiirus ei pruugi piirangut ületada. Oleks mõistlik, kui juht saaks hoiatuste käivitumise piiri või väikest tolerantsi ise seadistada. Euroopa Liidu nõuded piiravad tootjate valikuid, kuid hoiatused võiksid siiski olla täpsemad ja vähem häirivad. Suurem velg tarbib umbes 10% rohkem elektrit.  Varustus ja hind. Kallim pole tingimata parem Subaru E-Outbacki Eesti hinnad algavad 47 900 eurost. Business maksab 50 400, Touring 51 400 ja Touring+ 53 900 eurot. Huvitav on see, et kallim varustus ei pruugi tähendada paremat autot. Business kasutab 18-tolliseid velgi ning selle ametlik WLTP sõiduulatus on 526 kilomeetrit. Touring saab 20-tollised veljed, kuid sõiduulatus väheneb 485 kilomeetrini. Seega maksad suuremate rataste eest rohkem, saad väiksema sõiduulatuse ning minu kogemuse põhjal ka rohkem rehvimüra. Vähemalt praktilisust hindavale ostjale pole see kuigi ahvatlev tehing. Veel kummalisem on elektrivarustuse loogika. 220-voldine ja kuni 1500-vatine pistikupesa on ainult kõige kallimal Touring+ versioonil. Sellega kaasnevad ka panoraamkatus ja suuremad veljed, mida looduses liikuja ei pruugi üldse soovida. Samuti ei saa E-Outbacki laadimispesa kaudu kasutada väliste seadmete toitmiseks ehk puudub selline V2L-lahendus, mida mõned teised elektriautod pakuvad. Matkajale, kes soovib metsas elektriseadmeid kasutada, oleks see väga praktiline võimalus. Laadimine ja tegelik sõiduulatus E-Outbacki 74,7 kWh aku ja kuni 150 kW kiirlaadimisvõimsus ei eristu tänapäevaste elektriautode seas millegi erakordsega. Laadimine vastab üldjoontes sellele, mida tehnilised andmed lubavad. Nagu enamiku elektriautode puhul, on ka Subaru omamine kõige mõistlikum siis, kui saad seda kodus laadida. Nii on kasutamine mugavam ja üldjuhul odavam kui pidevalt avalikele kiirlaadijatele toetudes. Minu proovisõidul jäi energiakulu 19 ja 21 kWh vahele saja kilomeetri kohta. Sellise kuluga võiks praktiliseks sõiduulatuseks arvestada umbes 300 kuni 400 kilomeetrit ühe laadimisega. Väiksemate velgede ja soodsama ilmaga võib tulemus olla parem. Ümber Eesti kulgevat pikka proovisõitu seekord teha ei õnnestunud. Seetõttu ei saa ma anda lõplikku hinnangut ei pikamaasõidu energiakulule ega sellele, kuidas juhiabid mitmesaja kilomeetri jooksul käituvad. Kellele E-Outback sobib? Subaru E-Outback on kokkuvõttes hea auto, mida julgen soovitada. Selle tugevused on mugav juhiiste, loomulik juhitavus, praktiline kere, võimas elektriline nelikvedu ja kõrge kliirens. Eriti hästi sobib see inimesele, kes liigub aastaringselt kehvematel teedel, veab matkavarustust või vajab päriselt maastikuvõimekamat autot. Samas tuleb umbes 50 000 euro eest leppida märgatava rehvimüra, üsna suure energiakulu ja mõnevõrra vananenud multimeediasüsteemiga. Lisaks on kaduma läinud mõned varasemate Subarute lihtsad, kuid nutikad praktilised lahendused. Turul leidub kaasaegsemaid, vaiksemaid ja ökonoomsemaid elektriautosid, mis võivad tavaliseks igapäevasõiduks olla mõistlikumad. Kui aga vajad kõrget kliirensit, korralikku nelikvedu ja ligi 380 hobujõudu ning sulle sobib umbes 300 kuni 400 kilomeetri pikkune sõiduulatus ühe laadimisega, on E-Outback täiesti arvestatav valik. E-Outbacki väärtus kasvab koos teeolude halvenemisega. Asfaldil pole selle eelised alati nii veenvad, kuid seal, kus tavalise elektriauto võimekus hakkab otsa saama, võib Subaru alles oma tugevusi näitama hakata. Sõidukid Salvesta PDF! »

  • Outlook täna hommikul endiselt streigib ja MS-i kasutavate ettevõtete kahjud kasvavad

    Outlook täna hommikul endiselt streigib ja MS-i kasutavate ettevõtete kahjud kasvavad Uudised AM 13. november 2026 - 11:29 Pilt Microsoft on saanud hakkama ärikasutajate jaoks üsna uskumatu käkiga: jah, me oleme näinud Meta Facebooki maasolekut paar tundi, Amazoni pilv on mõned tunnid streikinud, aga Microsofti kontoritarkvara teenused ei tööta juba teist päeva. Tarkvaragigant on kogu oma lahenduse ehitanud üles nii tugevalt pilvest sõltuvaks, et pilveteenuste tõrkumisel ei saa oma kontoriarvutis muid asju ka kasutada. Võid kergendatult hingata ja IT-osakonda helistamise vahele jätta – sinu kodusel ega kontori võrguühendusel pole häda midagi. Juba eilsest on Microsofti tabanud ülemaailmne rike, mis on halvanud miljonite inimeste tööpäeva. Kui ka Eestis ketrab Outlooki äpp ekraanil vaid lõputut laadimisringi ning postkast püsib tumm, siis teisel pool ookeani otsitakse palavikuliselt lahendust, samal ajal kui ettevõtete rahaline kahju iga minutiga kasvab. Hetkel on seis selline: Neljapäeval alanud ulatuslik katkestus on rivist välja löönud terve hulga Microsoft 365 platvormi võtmeteenuseid. Asi pole kaugeltki ainult selles, et mõni oluline e-kiri jääb õigel ajal saatmata. Tehnoloogiafirma enda kinnitusel on löögi all nimekiri igapäevaseid tööriistu ja äppe, milleta moodne kontoritöötaja end üsna abituna tunneb: Exchange Online (e-post ja kalendrid) Microsoft Teams (koosolekud ja tiimisuhtlus) SharePoint Online (ühised dokumendid ja sisevõrgud) Microsoft Copilot 365 (kontoritarkvara tehisaru) Microsoft Planner ja Microsoft To Do (tööülesannete haldus) Microsoft Defender XDR, Defender for Office 365 ja Microsoft Intune (küberturbe- ja seadmehalduslahendused) Mis ajas serverid umbe ja kas mängus on küberkurjategijad? Kui nii suur süsteem korraga põlvili vajub, tekib paratamatult esimene mõte: kas tegemist on massiivse küberrünnakuga? Reede varahommikul (Eesti aja järgi kell 08.08) avaldatud teates kinnitas ettevõte siiski, et põhjust paanikaks pole, kuna nad „ei ole teadlikud ühestki pahatahtlikust tegevusest, mis seda intsidenti põhjustaks“. Süüdlane peitub hoopis süsteemi enda sisemuses. Neljapäeva õhtul avastasid insenerid rikke tegeliku juurpõhjuse. Microsofti esialgse selgituse kohaselt leiti, et „mõjutatud serverites turvaliste ühenduste loomise eest vastutav protsess satub ülekoormuse alla, mistõttu serverid lõpetavad päringute töötlemise“. Täpsemas olukorra ülevaates selgitas Microsofti meeskond oma päästeplaani ja käimasolevaid töid täies mahus järgmiselt: „Valmistame selle käitumise lahendamiseks ette seadistuse muudatust, mida saab rakendada kõigile mõjutatud serveritele, ja katsetame seda esmalt väiksemal hulgal serveritel, enne kui rakendame seda laiemalt koos mõjutatud taristu taaskäivitamisega. Paralleelselt oleme hakanud tagasi pöörama hiljutist võrguseadistuse muudatust, mis langeb ajaliselt kokku tõrke algusega, ning jälgime olukorda, et teha kindlaks, kas see aitab taastumisele kaasa. Varem kirjeldatud ajutised liikluspiirangud on nüüd teatud piirkondades jõus. Jälgime nendes asukohtades mõjutatud servereid, et veenduda nende stabiilsuses kitsama ühenduste hulga teenindamisel, mille järel lubame järk-järgult uuesti täiendavat liiklust.“ Taastumine käib kui Ameerika mägedel Kuigi insenerid tegutsevad mitmel rindel korraga, ei ole teenuste täielik töökorda saamine osutunud lihtsaks jalutuskäiguks. Eesti aja järgi reede varahommikul kell 06.36 teatas Microsoft 365 meeskond, et piirkondades, kus muudatused sisse viidi, täheldati küll osalist ligipääsu taastumist, kuid see edu ei jäänud püsima. Serverid kippusid uue koormuse all taas väsima ning spetsialistid pidid hakkama otsima lisavõimalusi stabiilsuse tagamiseks. Veidi rohkem lootust anti kasutajatele mõni tund hiljem, Eesti aja järgi kell 09.44. Siis raporteeris ettevõte, et nad „näevad tänu meie viimastele liikluse optimeerimise tegevustele positiivseid tulemusi teenuse stabiilsuses ja suurenenud läbilaskevõimes“. Sellest hoolimata venib tundidepikkune katkestus paljude kasutajate jaoks endiselt edasi ja süsteemide lõplik stabiliseerimine võtab veel aega. Kui tahad reaalajas silma peal hoida, millal Sinu postkast ja teised tööriistad taas eluvaimu sisse võtavad, saad teenuste ametlikku hetkeseisu vaadata otse Microsofti teenuste staatuslehelt. Varsti on Microsoft 365-st saanud Microsoft 364. Tarkvara Salvesta PDF! »

  • Ankeri uus nutiekraaniga reisilaadija töötab kogu maailmas, välja arvatud Austraalias

    Ankeri uus nutiekraaniga reisilaadija töötab kogu maailmas, välja arvatud Austraalias Uudised AM 12. november 2026 - 22:10 Pilt Kujuta ette, et oled just maandunud võõras riigis, seljataga pikk ja väsitav lennureis ning ees ootamas veelgi pikem tööpäev. Jõuad hotellituppa, plaanid laadima panna oma telefoni, sülearvuti ja kõrvaklapid, et siis rahulikult linna peale kebabi sööma minna, kuid tabad end ootamatult silmitsi võõra seinakontaktiga. Lisaks on kogu kraami laadimiseks laadijaid ka liiga vähe kaasas.  Vajaliku ülemineku puudumine tähendab mõnikord hilisõhtul meeleheitlikku jahti mõnele avatud elektroonikapoele, mida on ka Arvutimaailma toimetuses korduvalt kogetud. Just selliste reisitraumade ennetamiseks tõi tarvikute tootja Anker äsja turule oma uue universaalse nutiekraaniga laadimisjaama (Anker 100W Universal Nano Smart Display Travel Adapter), mis tahab muuta nii voodiserval kui ka teisel pool maakera laadimise senisest märksa lihtsamaks. Seade ühendab endas rahvusvahelise pistikuadapteri ja nelja pesaga võimsa laadija, kuid need muu maailma otsikud saab mugavalt ära peita, kui näiteks koduse voodi kõrval laed. Üks klots enam kui kahesaja riigi jaoks, kuid ühe erandiga Olemuselt on see väike jõujaam nagu laadijate maailma Šveitsi armeenuga: korpusest saab välja libistada kolme tüüpi pistikuharusid (tüübid A, C ja G), mis katavad ära üle 200 riigi ja piirkonna. Nende hulka kuuluvad näiteks USA, Kanada, Jaapan, Hiina, Mandri-Euroopa ja Suurbritannia. Mehhanism on ehitatud turvaliselt – kui üks pistikutüüp on välja lükatud, lukustuvad teised automaatselt. Päris täielikult universaalseks seda siiski nimetada ei saa. Nimelt puudub korpusest I-tüüpi pistik, mis on kasutusel Austraalias ja Uus-Meremaal. Kui sinu reisisiht ei asu aga just maakera kuklapoolel kängurude juures, ajab see seade asja igati edukalt ära. Jõudu jagub ka sülearvutile, aga füüsikaseaduste vastu ei saa Voolupesi on laadijal kokku neli: kolm USB-C pesa ja üks traditsiooniline USB-A port. Kaks peamist USB-C pesa (tähistustega C1 ja C2) suudavad üksikuna kasutatuna välja anda kuni 100 vatti võimsust, millega toidab ära isegi mänguri sülearvuti. Kolmas USB-C pesa piirdub 15 vatiga ning USB-A pesa kuni 12 vatiga, kusjuures kaks viimast jagavad võimsust omavahel. Parima ja kiireima tulemuse saavutamiseks tasubki korraga käiku lasta vaid üks kahest peamisest pesast. Praktikas tähendab 100-vatine laadimine seda, et saad lisaks nutikellale ja telefonile kiirelt täis pumbata ka korraliku tööarvuti. MacBook Pro aku võib nullist 50 protsendini jõuda poole tunniga ning täieliku 100 protsendini umbes tunniga. Veelgi suuremate tööloomade, näiteks 140-vatist voolu nõudva 16-tollise MacBook Pro jaoks jääb selle adapteri rammust aga juba väheks. Samuti tuleb laadimisel välja oluline nüanss: füüsikaseaduste ja kuumenemise vastu ei saa ka Anker. Pikaajalisel 100-vatisel täiskoormusel tõmbab seade oma võimsust automaatselt tagasi, et mitte põlema minna. Kui proovida kahte tühja seadet täisvõimsusel järjestikku laadida, saab teine aparaat voolu juba märksa aeglasemalt. Lisaks tasub kõrva taha panna, et Anker ei pane karpi kaasa ühtegi kaablit – suure võimsuse ärakasutamiseks pead ise kvaliteetse juhtme juurde hankima ning tavaline odav juhe selleks ei kõlba. Kas laadijal on tõesti vaja oma ekraani? Kõige pilkupüüdvam lisandus seadme esiküljel on 1,3-tolline värviline nutiekraan. See ei ole seal pelgalt edevuse pärast: ekraan kuvab reaalajas seinakontakti pinget, laadija sisetemperatuuri ning iga pesa täpset hetkevõimsust. Ekraani all asub puutetundlik nupp, millega saab lühikeste ja pikkade vajutustega vaateid vahetada. Puutetundlikkust ei maksa oodata. Ekraan võtab ära tüütu mõistatamise, kas sinu kaabel või hotelli seinakontakt ikka toidab su sülerit piisava võimsusega. Veelgi olulisem on aga turvalisus. Seade suudab tuvastada võrgupinget vahemikus 100–275 V ning annab ekraanil kohe märku, kui elektrivõrgus on ohtlik ülepinge. Võõrastes riikides kahtlastesse pesadesse ühendades aitab see vältida ohtlikku ülekuumenemist. Arvutihiire mõõtu klots, mis püsib kindlalt seinas Võrreldes näiteks Apple'i enda suurte laadimisklotsidega, millel on vaid üks pesa, on Ankeri lahendus oma võimsuse kohta üllatavalt kompaktne. Suuruselt meenutab see väikest arvutihiirt, mis mahub seljakoti taskusse. Kaalu on seadmel 262 grammi. Tavapärase lihtsa pistikuadapteriga võrreldes pole see küll sulgkerge, kuid sel on praktiline eelis – tänu täpselt parajale kaalule ja ehitusele püsib laadija kindlalt seinakontaktis ega kipu sealt oma raskuse all välja vajuma. Ameerikas küsitakse laadija eest 80 dollarit, kuid musta reede eelsetel soodusmüükidel on hind langenud ka 64 dollarini. Eestis on seda praegu kõige mõistlikum soetada Saksa Amazonist, kus hind jääb alla 70 euro. Kuigi see on tavalistest paarikümneeurostest reisiadapteritest kallim, teevad neli pesa, 100-vatine võimsus ja turvalisust jälgiv ekraan sellest tõsisele rändurile igati põhjendatud investeeringu. PLUSSID Sisseehitatud pistikud (A, C, G) katavad üle 200 riigi ja piirkonna Kuni 100 W väljundvõimsus toidab ära ka nõudlikuma 14-tollise süleri 1,3-tolline nutiekraan näitab reaalajas võimsust, temperatuuri ja hoiatab ohtliku võrgupinge eest Neli pesa (3x USB-C, 1x USB-A) ja võimsuse kohta kompaktne korpus MIINUSED Puudub Austraalias ja Uus-Meremaal kasutatav I-tüüpi pistik Pikaajalisel täiskoormusel (100 W) kuumeneb ja langetab laadimiskiirust Komplektis ei ole kaasas ühtegi laadimiskaablit Tavalistest reisiadapteritest märksa raskem (262 g) ja kallim Anker Smart Universal Charger 100W Mõõtmed: 95 × 50,3 × 40,4 mm (3,74 × 1,98 × 1,59 tolli) Kaal: 262 g Koguvõimsus: kuni 100 W USB-C1 / C2 pesad: kuni 100 W pesa kohta eraldi kasutades (5V⎓3A, 9V⎓3A, 15V⎓3A, 20V⎓5A) USB-C3 pesa: kuni 15 W (5V⎓3A) USB-A pesa: kuni 12 W (5V⎓2,4A, jagatud võimsus) Sisendvool: 100–275 V~, 2,1 A, 50–60 Hz Sisseehitatud pistikud: tüüp A (USA/Jaapan), tüüp C (Euroopa), tüüp G (UK) Ekraan: 1,3-tolline nutiekraan (võimsus, pinge, temperatuur) Turvalisus: ActiveShield 4.0, 320 V ülepingekaitse, PowerIQ 4.0 Hind: alla 70 euro (Saksa Amazonis), tavahind USA-s 80 dollarit Komponendid Salvesta PDF! »

  • Telia ja Ericsson alustasid Rootsis 6G välikatsetusi

    Telia ja Ericsson alustasid Rootsis 6G välikatsetusi Uudised AM toimetus 12. november 2026 - 13:01 Pilt Telia ja Ericsson käivitasid Rootsis ühe Põhjamaade esimese suurema 6G mobiilsidetehnoloogia välikatsetuse. Uue tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu oodatakse aastatel 2030–2032. Testid kuuluvad Telia ja Ericssoni ühisprojekti raamesse, mille eesmärk on aidata Rootsil kujuneda turvalise tehisintellektil põhineva digitaristu valdkonnas üheks maailma juhtivaks riigiks. Katsete käigus hindavad ettevõtete eksperdid 6G leviala, ühenduse kvaliteeti, andmesidevõimekust, töökindlust ja viiteaega. Eesmärk on leida parimad lahendused tulevaste 6G võrkude kavandamiseks ja rajamiseks, kasutades Ericssoni arendatavat tehnoloogiat sagedusalas üle 6 GHz. Tehnoloogia tulevik Telia ja Ericssoni 6G arenduskava hõlmab tehnoloogia edendamist, koostööd erinevate tööstusharudega, turvalisust ning sageduste kasutamise planeerimist. 6G võib tulevikus pakkuda uusi võimalusi varasemates valdkondades, sealhulgas isejuhtivas transpordis, tööstusrobotites ja elutähtsa taristu jälgimises. Viies põlvkond, 5G, avaneb 6G kaudu, sidudes kiire ja kvaliteetse ühenduse tehisintellekti, hajutatud andmetöötluse ning uute tajutehnoloogiatega. See võimaldab võrkudel ümbritsevat keskkonda tajuda ja sellele kiirelt reageerida. Rootsi tahab võtta 6G arendamisel juhtrolli Telia Rootsi juht Anders Olsson tõi välja, et investeeringud töökindlatesse, turvalistesse ja laiaulatuslikesse 5G võrkudesse loovad aluse järgmise põlvkonna sidetehnoloogiale, ehk 6G-le. „Käivitame koostöö ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning avaliku sektoriga, et Rootsi võtaks 6G arendamisel juhtrolli,“ märkis Olsson. Ericssoni Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika juht Patrick Johansson märkis, et Rootsil ja Põhjamaadel on pikk traditsioon olla uute mobiilsidetehnoloogiate varajaste kasutusele võtjana. „Tänane teadaanne näitab meie ettevõtete soovi seda traditsiooni jätkata. Ootame tihedat koostööd Teliaga teel 6G suunas,“ lisas Johansson. Edasised plaanid ja koostöö 6G arenduskava raames jätkavad Telia ja Ericsson käimasolevate algatuste edendamist, sealhulgas NorthStari innovatsiooniprogramm ja Digital Arena Sweden, mille kaudu saavad ettevõtted, teadlased ja avaliku sektori organisatsioonid uurida 6G võimalikke kasutusviise. Esimesed 6G võimalused peaksid NorthStari partneritele avanema alates 2029. aastast. Ettevõtted hindavad ka, milliseid sagedusi tulevased 6G võrgud vajavad, sealhulgas 6 GHz ja 600 MHz sagedusalade kasutamise võimalusi, et tagada vajalik andmesidevõimekus ja leviala. Lisaks soovib Telia koostada koostöö raames Rootsi üleriigilise 6G turvalisuse raamistikku, et küberturvalisus ja võrgu töökindlus oleksid integraalselt arenduse algusest peale tagatud. Andmeside Võrguseadmed Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Panga IT-juht nõuab riigilt sama, mida riik nõuab ettevõtetelt

    Küberturvalisuse nõuded muutuvad järjest karmimaks, kuid kas riik suudab ka ise tagada erasektorile sama töökindlaid digiteenuseid, mida ta ettevõtetelt ootab?

  • LHV tehnoloogiajuht: ainus viis ellu jääda on hoida tokenite kasutus ja hind kontrolli all

    Tehisintellekti kiire areng muudab põhjalikult ettevõtete investeeringuid tehnoloogiasse, pannes organisatsioonid mõtlema oma AI kulude peale.

  • Pactumi kaasasutaja kandideerib valimistel, ent riigikokku minna ei plaani

    Tehisaruettevõtte Pactum AI kaasasutaja Kristjan Korjus kandideerib Parempoolsete nimekirjas kevadel riigikokku, kuid ei plaani parlamenti tööle asuda.

  • Eesti tehnoloogiaäri läks Suurbritannia tarkvaragrupi omandusse, kaasasutajast investor lahkus

    Tarkvarafirmade omandamisele ja arendamisele keskenduv Briti ettevõte ostis finantstehnoloogia alal tegutseva Eesti firma.

  • RIA harjutas suurõppusel Tallinna lennujaama tabanud küberrünnaku lahendamist

    Riigi infosüsteemi amet korraldas sel nädalal koostöös Tallinna lennujaamaga suurõppuse, mille käigus harjutati ulatusliku küberrünnaku lahendamist.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes