Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

    ERR – TEHNOLOOGIA

      PM – TARKVARA

      • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

        Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

      • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

        Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

      • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

        Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

      • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

        Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

      • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

        Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

      PM – SEADMED

        PM – ARVUSTUSED JA TESTID

          PM – E-SPORT

            Arvutiabi

            • Home

            ARVUTIABI VÕRUS

            TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

            SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

            NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
            Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

            FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

            FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

             

             

            ERR

            • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

              Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

            • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

              Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

            • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

              Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

            • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

              Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

              Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

            • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

              Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

            • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

              Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

            • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

              Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

              Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

            • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

              Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

            • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

              Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

            • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

              Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            AM

            • Eesti võtab vastu esimese AI-tehase

              Eesti võtab vastu esimese AI-tehase Uudised AM 12. august 2026 - 22:02 Pilt Tallinna jõuab sel aastal Baltimaade suurim 22 MW võimsusega AI-tehas. Greenergy Data Centersi andmekeskuses alustab tööd Nebiuse taristu esimene etapp Baltikumis. Sellega liitub Eesti Põhja-Euroopa riikide ringiga, kuhu kerkib rahvusvaheline AI-taristu. Nasdaqil noteeritud Hollandi AI-pilveettevõte Nebius teatas börsile, et teises kvartalis sõlmitud lepingud kasvatavad ettevõtte AI-taristu võrgustikku Euroopas. Tallinna rajatav tehas on Nebiuse esimene AI-taristu asukoht Baltikumis. Tallinnast saab suurema võrgustiku osa Euroopas arendab Nebius suuremahulisi nn AI-tehaseid veel Soomes Lappeenrantas ja Prantsusmaal Béthune’is. Lisaks töötab ettevõttel keskus Soomes Mäntsäläs ning projektid Ühendkuningriigis, Hispaanias ja Islandil. Tallinna esimene 22 MW etapp peaks käivituma veel sel aastal. Nebiuse kommunikatsioonivaldkonna juht Tom Blackwell nimetas Eestit loomulikuks valikuks maailmatasemel inseneride, digimajanduse, iduettevõtluskultuuri ning tehisintellekti ja puhta energia ambitsioonide tõttu. "Nebiuse Tallinna AI-tehas, mis rajatakse koostöös Greenergy Data Centersiga, pakub tipptasemel taristut Eesti kasvava innovatsiooni ökosüsteemi toetamiseks ning aitab kiirendada tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu," ütles Blackwell. Blackwelli sõnul soovib Nebius teha Eestis tihedat koostööd riigi, ettevõtete ja ülikoolidega, et arendada AI-oskusi, laiendada ligipääsu tehisintellekti võimalustele ning tugevdada Eesti positsiooni juhtiva AI-innovatsiooni ja -talendi keskusena. Konkurentsitihe turg saab uue sõlmpunkti Greenergy Data Centersi tegevjuht Kert Evert ütles, et Nebius on ametlikult kliendina tervitatud ning tegu on uudisega, mida on kaua oodatud: "Nende otsus valida Greenergy on tugev tunnustus meie meeskonna tööle ning näitab, et Eesti on kujunemas konkurentsivõimeliseks sihtkohaks suuremahuliste AI-taristu projektide jaoks. Algus on tehtud." Eesti ettevõtjaid ühendava Tensor Estate kaasasutaja Martin Salo sõnul on avalikustatud projekt esimene etapp suuremast arendusest, mis teeb Eestist lähiaastatel ühe rahvusvahelise AI-taristu sõlmpunkti. Salo selgitas, et seni on Põhja-Euroopa suured AI-tehased koondunud peamiselt Soome, Rootsi ja Norrasse, ning Baltikumi esimese AI-tehase tulemine tähendab Eesti liitumist riikidega, kuhu maailma juhtivad AI-ettevõtted rajavad oma taristut. Nebiusest saab esimene rahvusvaheline AI-pilveettevõte, mis paigutab oma taristu Greenergy Data Centersisse. Ettevõte teenindab ülemaailmset kliendibaasi, kuhu kuuluvad ka Microsoft ja Meta, ning aitab kasvatada Euroopa tehisintellekti arvutusvõimekust, tuues suure jõudlusega arvutusressursid lähemale teadlastele, iduettevõtetele ja ettevõtetele. Serverid Tehisintellekt Salvesta PDF! »

            • Clicks alustas füüsilise magnetiga klaviatuuri müüki

              Clicks alustas füüsilise magnetiga klaviatuuri müüki Uudised AM toimetus 12. august 2026 - 14:31 Pilt Clicks Technology alustas sel suvel MagSafe'iga ühilduva Power Keyboardi tarnimist ning eelmisel nädalal oli esimese partii eeltellimustest välja saadetud 75 protsendi ulatuses, kirjutab Techcrunch. Startup, mis soovib tuua nutitelefonidesse tagasi füüsilised klahvid, jõudis Power Keyboardiga tarnefaasi pärast varasemaid viivitusi. Klaviatuur kinnitub telefoni külge MagSafe'i magneti ja Qi2 abil. Kui telefon neid tehnoloogiaid ei toeta, saab kasutada kleepuvat rõngast või magnetilist tuge lisavat ümbrist. Ühendus käib Bluetoothi kaudu ning ühendamiseks tuleb vajutada toitenuppu ja libistada klaviatuur välja. Seade kohandub eri telefonidega Power Keyboard on mõeldud eri suuruses telefonidele ning töötab nii püst- kui ka rõhtasendis. Clicks sõnul annab liugklaviatuur telefonile BlackBerry-laadse tunnetuse. Klaviatuuril on reguleeritav LED-taustvalgus ning sisseehitatud 2 150 mAh aku. Korpuse mõõtmed on 119,7 × 76,6 × 15,2 mm ja kaal 180 grammi. Foto: Clicks Lisafunktsioonid laiendavad kasutust Klaviatuuril saab Clicks-klahvi seadistada Tab-klahviks. Cursor Mode'i abil saavad mõned tähed toimida kursori juhtnuppudena ning Number Row otseteedega saab kasutada Esci, helitugevuse, taasesituse ja lehe üles-alla käske. Apple'i otseteid saab siduda kõnede alustamise, ilmateate, taskulambi, AirDropi, sõnumite saatmise ja muude tegevustega. Clicks on lisanud rakendusse ka valmislahendusi ning kasutaja saab lisada oma otseteid. Communicator on järgmine siht Power Keyboard on ühtlasi ettevalmistus Clicksi esimesele nutitelefonile Communicator, millel on samuti füüsiline klaviatuur ja mille ettevõte plaanib tuua turule hiljem sel aastal. Clicksi sõnul on seadet katsetatud mitme telefonimudeliga, sealhulgas iPhone Airi, 17 Pro, 17 Pro Maxi, 16 Pro, Pixel 9, Galaxy Foldi ja teiste Android-seadmetega. Klaviatuur võib olla kasutatav ka tahvelarvutite, nutitelerite ning AR- ja VR-seadmetega, kui need toetavad väliseid Bluetooth-klaviatuure. Piirangud jäävad alles Suuremate telefonidega võib klaviatuur muuta seadme ülaosa raskemaks ja püstasendis ebamugavamaks. Rõhtasendis on kasutamine lihtsam. Clicks on varem toonud turule ka telefoniümbrise, mille sees oli füüsiline klaviatuur. Power Keyboard ehitati varasema lahenduse kogemuse põhjal edasi, kuid mobiilse kasutuse mugavus sõltub endiselt telefoni suurusest ja kaalust. Klaviatuurid Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

            • Zuckerbergi essee: kas tehismõistus teeb meid superkangelasteks või hävitab maailma?

              Zuckerbergi essee: kas tehismõistus teeb meid superkangelasteks või hävitab maailma? Tegijad AM 11. august 2026 - 21:58 Pilt Meta juht Mark Zuckerberg avaldas pika ja mõtlemapaneva 6500-sõnalise essee tehisintellekti (AI) arengust ja tulevikust. Ajal, mil paljud tehnoloogiahiiud ja visionäärid maalivad meile tulevikust apokalüptilisi pilte, kus masinad võtavad üle nii meie töökohad kui ka vabaduse, ujub Zuckerberg vastuvoolu. Ta usub, et peagi saabuv superintellekt on meie põlvkonna suurim võimalus, aga ainult siis, kui see ei jää paari suletud ustega labori monopoliks.  Arvutimaailm teeb Meta juhi manifestist kokkuvõtte. Hukatusekuulutajad vs tehnoloogiaoptimistid Kõik uued tehnoloogiad loovad nii võimalusi kui ka riske. Superintellekt (ehk tehisaru, mis ületab inimese kognitiivseid võimeid) on tõenäoliselt ajaloo olulisim tehnoloogiline hüpe. Ometi on Zuckerberg kriitiline praegu valitseva hirmuõhkkonna suhtes, kus lahendusena nähakse tehisaru tsentraliseerimist ja lukku panemist. „Olen üllatunud, et paljude tehisintellekti arendajate diskursus on nii tulvil hukatusekuulutusi. Ma ei mõista, miks keegi, kes usub, et tehisaru hävitab enamiku töökohti ja suure osa inimkonna tähtsusest, peaks kiirustama sellise tuleviku ehitamisega,“ märgib Zuckerberg oma essees. Ta lisab, et ajalooliselt ei ole absoluutse võimu koondumine toonud kunagi kaasa turvalisi ega positiivseid tagajärgi, lootuses, et see „valgustatud“ võim inimkonna eest heatahtlikult hoolitseb. Kas elekter ühe firma käes või päikesepaneelid igal katusel? Tsentraliseeritud ehk suletud tehisaru on olukord, kus kogu maailma tarkus ja "elekter" on vaid ühe või paari hiigelettevõtte käes, kes otsustavad, millal ja millistel tingimustel sa tule põlema panna saad. Detsentraliseeritud ehk avatud mudel aga tähendab, et igal majapidamisel on justkui oma isiklik tehisarust "päikesepaneel", mis annab neile iseseisvuse ja võimsuse oma elu ise juhtida, selgitab Zuckerberg. Ta toob sisse ka superadvokaadi kujundi: kujutle, et terves maailmas on ainult ühel inimesel ligipääs tehisintellektist superadvokaadile. Tal oleks kohtus alati ebaaus eelis, isegi kui tal sisuliselt õigus poleks. Kui aga superadvokaat on kättesaadav kõigile, on õigusemõistmine kordades õiglasem ja tõhusam. Sama loogika kehtib küberjulgeoleku ja majanduse puhul. „Ei ole olemas sellist asja nagu üksik heatahtlik superintellekt,“ ütleb Zuckerberg. Lahendus ei peitu tehnoloogia piiramises, vaid võimude tasakaalus – täpselt nagu läänelikus demokraatias. Isiklik superassistent ja töökohtade tulevik Mida see kõik tavakasutajale tähendab? Meta nägemuse kohaselt on varsti igal inimesel oma isiklik superintelligentne agent, mis aitab hallata kõike alates suhetest ja tervisest kuni karjääri ja koduse majapidamiseni. Zuckerberg näeb tehisaru eelkõige leiutamise, mitte lihtsalt automatiseerimise tööriistana. „Kui andmed muutuvad külluslikuks, on kõige olulisem küsimus, kuidas me neid suuname,“ selgitab ta. Kas me kaotame oma töökohad?  Zuckerberg on pigem optimistlik. Ta usub, et kuigi mõne töö iseloom muutub, loovad inimesed superintellekti abil uusi ideid ja ettevõtteid.  Sarnaselt tööstusrevolutsioonile, kus 90% põllumeestest pidi leidma uued väljakutsed ja sündisid uued elukutsed, mida varem ei eksisteerinud (näiteks infoühiskonnas äpiarendajad või andmekeskuste operaatorid), sünnivad ka nüüd täiesti uued ametid. Inimeste suutlikkus uusi asju luua võib AI abil kasvada kiiremini, kui toimub automatiseerimine. Turvalisus ja privaatsus ennekõike Riskidest rääkides: küberrünnakud, bioterrorism ja valitsuste järelevalve pooldab Meta mudelit, kus andmed on kaitstud sarnaselt WhatsAppi sõnumitega (täielik otspunktkrüpteering). Privaatne režiim tähendab, et isegi Meta ise ei näe sinu isikliku superassistendi andmeid. Riikliku julgeoleku tagamiseks pakub Meta välja proaktiivse koostöö riigiasutustega, andes valitsustele ligipääsu tehisaru vaheversioonidele juba treenimise käigus. See võimaldab riigil kriitilisi süsteeme varakult turvata, ilma et tavakasutajate ligipääsu tehnoloogiale kunstlikult piirataks. Tehisintellekt Lahendused Salvesta PDF! »

            • Masinõpe ei ennusta tulevikku — see hindab tõenäosusi

              Masinõpe ei ennusta tulevikku — see hindab tõenäosusi Uudised AM 11. august 2026 - 14:32 Pilt (Sisuturundus) Masinõppe mudelid ei anna kindlaid vastuseid. See on oluline eristus, mida sageli valesti mõistetakse. Kui algoritm ennustab spordimängu tulemust, ei väida ta, et teab, mis juhtub — ta ütleb, kui tõenäoline on iga võimalik tulemus, lähtudes sellest, mida ajaloolised andmed toetavad. Sport sobib selle mehaanika selgitamiseks hästi: tulemused on mõõdetavad, andmeid on rohkesti ja võistluskontekst on enamikule lugejatele intuitiivselt arusaadav. Küsimus, millele see artikkel vastab, on täpne — kuidas jõuab juhendatud õppe konveier toorstest andmetest kalibreeritud tõenäosusprognoosini? Tarkvaraarendaja pilguga tootmissüsteemideni Paulius Pazdrazdys, täispinu programmeerija ja tehisintellekti ekspert, tunneb seda konveieri arhitektuuri äravahetamiseni — ta on ise sarnaseid süsteeme ehitanud. Tema jaoks on oluline just see, et akadeemilistest prototüüpidest räägitakse tihti eraldi reaalsetest rakendustest, kuigi pipeline on põhimõtteliselt sama. Juhendatud õpe treenib mudelit märgistatud ajaloolistel näidetel ja väljastab tõenäosusi, mitte binaarseid otsuseid — just see arhitektuur töötab ka tootmiskeskkonnas. “Insenerile, kes on ise mudeli treenimisega tegelenud, on selge, et see pole teadusprojekt — see on tarkvara, mis töötleb ajalooandmeid ja tagastab tõenäosushinnanguid. Sama loogika toimib igas valdkonnas, kus ajaloolisi tulemusi saab mõõta.” Smart Betting Guide'i avaleht on näide sellest, kuidas see konveier tarbijatele suunatud kujul välja näeb — platvorm töötleb mängude ajalooandmeid ja esitab tõenäosushinnanguid, mida saab kõrvutada bukmeekeri kordajatega. Paulius vaatab seda inseneripliiatsiga käes, mitte mängijana. Juhendatud õppe konveier algusest lõpuni Kõik algab märgistatud andmetest. Juhendatud õppes tähendab see, et treenimisnäited on paaristataud teadaolevate tulemustega — näiteks mängude tulemused koos kõigi neid mängusid iseloomustavate näitajatega. Mudel ei saa lihtsalt andmeid üle vaadata ja kohe nutikaks saada. Ta itereerib: kohandab oma sisemisi parameetreid korduvalt, et minimeerida kaofunktsiooni, mis mõõdab, kui kaugele jäävad tema prognoosid tegelikest tulemustest. Treenimise lõppedes tuleb küsida, kas mudel on päriselt midagi õppinud või lihtsalt treeningandmed pähe õppinud. Selleks kasutatakse eraldatud testkogumit — andmeid, mida mudel treenimise ajal pole näinud. Testkogum annab ausat hinnangut, kui hästi mudel üldistub uutele, nägemata juhtumitele. Ilma selle sammuta pole mingit garantiid, et treeningul saadud tulemusnäitajad peavad pärismaailmas paika. Torandmetest mudelit söötvateks tunnusteks Algoritmi valik mõjutab tulemust vähem kui arvata võiks. Tegelik töö on tunnuste inseneeria — see on protsess, millega torandmed valitakse, teisendatakse ja kombineeritakse mudeli jaoks kasulikeks sisenditeks. Kehvade tunnustega ei päästa head mudelit miski. Spordivõistluste puhul tähendab see, et mudelile ei anta lihtsalt kahte meeskonna nime. Sisenditeks on näiteks meeskonna viimaste mängude vorm, ajaloolised omavahelised tulemused, koduväljakuefekt ja põhimängijate vigastused või võistluskeelud — igaüks kodeerib võistluskonteksti erinevat dimensiooni. Iga selline tunnus annab mudelile täiendavat eristusvõimet, eeldusel et see tunnus tõeliselt tulevaste tulemustega korreleerub. Tunnuste inseneeria käib käsikäes ristvalideerimisega. Selle asemel, et lõigata andmed korra kaheks — treening ja test — jaotab ristvalideerimine andmed mitmeks osaks ehk foldiks ning treenib ja hindab mudelit erinevatel kombinatsioonidel. Tulemuseks on stabiilsem ja vähem optimistlik hinnang mudelil tegeliku üldistusvõime kohta. Kolm mudelifamiliat ja nende loogika Mudeli valik sõltub andmete struktuurist ja sellest, milliseid seoseid oodatakse. Logistiline regressioon on lihtsaim lähtepunkt: ta rakendab tunnuste lineaarsele kombinatsioonile sigmoidteisendust, mis surub väljundi tõenäosuse vahemikku nullist üheni. Tulemus on otse tõlgendatav ja mudeli käitumine on läbipaistev, aga lineaarne struktuur tähendab, et keerulisi mittelineaarseid seoseid ta ise üles ei leia. Gradienttugevdamine lahendab selle teisiti. See ehitab otsuslugude ansamblit järjestikku — iga uus puu treenib parandama eelmiste jäänukvigasid. Tulemus on mudel, mis suudab tabada keerulisemaid mustreid, jäädes samas suhteliselt andmesäästlikuks. Närvivõrgud lisavad võrrandisse sügavuse. Ühenduste kaalud kohanduvad kihtide vahel, võimaldades mudelil õppida abstraktseid esitusi, mis ühendavad tunnuseid viisil, mida manuaalne inseneeria ei pruugi ette näha. Keerukate mittelineaarsete seoste jaoks on see tugev tööriist — aga selle eest tuleb maksta suurema andmete- ja arvutusvajadusega. Väikeste spordidatasetide korral tekib oht, et võrk õpib treeningandmed pähe, mitte ei üldista. Miks ka parimad mudelid ei kõrvalda ebakindlust Iga mudelit varjutab kahe veaallika pinge. Kõrge nihke korral on mudel liiga lihtne — ta ignoreerib andmetes tegelikult esinevaid mustreid. Kõrge dispersiooni korral on mudel liiga keeruline — ta on memoriseerinud treeningandmete müra, mis pärismaailmas ei kordu. See nihke-dispersiooni kompromiss on iga ennustusmudeli keskne projekteerimisküsimus ja seda ei saa lahendada, ainult hallata. Kuid isegi täiuslikult kalibreeritud mudel tabab lakke, mida ei saa läbida. Redutseerimatu viga ehk aleatoristlik ebakindlus on igale reaalse maailma stohastilisele süsteemile omane müra. Jalgpallimängus võib võtmemängija libastuda, otsustav löök tabada poste, mitte väravat — need ei ole andmetes ennustatavad sündmused. Ükski mudel, olenemata keerukusest, ei suuda seda viga kaotada. See ei ole nõrkus, vaid aus peegeldustus. Tõenäosuslik väljund ei tähenda, et mudel on ebakindel oma suutlikkuses — see tähendab, et mudel kajastab ausalt, mida andmed toetada suudavad. Mida tõenäosuspõhine prognoos tegelikult tähendab Treenimine, tunnuste inseneeria, mudeli valik, ristvalideerimine ja ebakindluse hindamine ei ole eraldiseisvad sammud — need moodustavad ühtse vastuse küsimusele, mida algoritmiline prognoos tegelikult esindab. Väljund ei ole ennustus selle sõna tavatähenduses. See on kalibreeritud hinnang, mis on tuletatud ajaloolistest mustritest, piiratud saadaolevate tunnustega ja tõkestatud redutseerimatu müra poolt, mida ükski konveier kõrvaldada ei suuda. Seda mõistvad kasutajad suhtuvad ML-põhistesse prognoosidesse erinevalt neist, kes ootavad musta kasti oracle'it. Tõenäosus 0,68 ei tähenda, et tulemus on kindel — see tähendab, et mudel on tuvastanud mustreid, mis ajalooliselt toetavad seda tulemust 68 juhul sajast. Selle vahe mõistmine on see, mis eristab informeeritud kasutajat lihtsast numbrite järgijast. Sisuturundus Salvesta PDF! »

            • Mõlemad kodumaised veebimajutuse hiiglased kolisid väliskapitali rüppe

              Mõlemad kodumaised veebimajutuse hiiglased kolisid väliskapitali rüppe Uudised AM 11. august 2026 - 0:50 Pilt Aastaid on Eestis digitaalset kinnisvara hallanud põhiliselt kaks suurt kodumaist tegijat, Veebimajutus.ee ja Zone.eu. Tänaseks on aga pilt muutunud. Vaikselt, ent sihikindlalt on mõlemad turuliidrid vahetanud omanikku ning andnud ohjad üle tugevatele välismaistele tegijatele. Kui varem kuulus Veebimajutus.ee (juriidiliselt Elkdata OÜ) kohalikele tegijatele – osalused jagunesid peamiselt Code Owners OÜ (45%), NIC.ee OÜ (45%) ja Risto Eriku (10%) vahel –, siis eelmise aasta lõpust puhusid serveriruumides juba uued tuuled. See on nagu kohaliku kaubanduskeskuse ostaks ära suur Skandinaavia jaekett. Keskuse nimi jääb samaks, lemmikpoed on endiselt alles, isegi keskuse juhataja jalutab sama rõõmsalt koridorides ringi, kuid omanikutulu voolab nüüd üle Läänemere. Täpselt nii läkski: juba 2025. aasta novembris sõlmiti ostuleping Rootsi kontserniga group.one (juriidiliselt One.com Group AB). Tänaseks, 2026. aastaks, näitavad andmed, et Elkdata kuulub 100% rootslastele. Omanikuvahetus ei toonud kaasa tuttava Veebimajutus.ee kaubamärgi kadumist ega kohest teenuste ümberkorraldamist. Kõik jätkub vanaviisi, lihtsalt suurema rahvusvahelise seljatagusega. Zone.eu: Eesti digimootorile lisati Hollandi turbo Kui Veebimajutus.ee tehing on juba kaugem ajalugu, siis Zone Media OÜ müük on värskemast värskem – tehing avalikustati alles äsja, 2026. aasta augusti alguses. Zone on olnud aastaid Eesti veebimajutuse lipulaev, mille taga seisid kodumaised omanikud. Ettevõtet hoidsid oma portfellides sellised holding-firmad nagu Vive Invest, Waffa, Das Mega Invest, Andorian Ventures ja Makai Invest. Nende taga peitusid tuntud Eesti IT- ja äritegelased: Villu Veling, Martti Varik, Silver Asu, Ardi Jürgens, Margus Kaidja ning väikese osalusega ka Jaanus Putting. Nüüd müüsid asutajad oma elutöö pikaajalistele Hollandi partneritele. Uueks omanikuks on Hollandi veebiteenuste kontsern Your.Online, mis omakorda kuulub Your.World struktuuri. Kogu selle rahvusvahelise ahela finantsseljataguseks on Hollandi pereinvesteerimisettevõte Strikwerda Investments. Ettevõte jätkab Eesti-põhise tegevusega, säilitab oma tugeva kaubamärgi ja juhiistmel istub edasi asutaja ning tegevjuht Martti Varik. PLUSSID Mõlemad ettevõtted saavad ligipääsu suurte Euroopa kontsernide innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele. Suurem finantsvõimekus tähendab sageli paremat kaitset küberrünnakute vastu ja riistvara kiiremat uuendamist. Kohalik juhtimine säilib: nii Veebimajutus kui Zone jätkavad Eesti juhtidega. Kliendi jaoks ei muutu arvelduses ega harjumuspärases kasutajaliideses esialgu midagi. MIINUSED Pikas plaanis tehakse strateegilised suurandmete ja serveriparkide otsused nüüd Rootsis või Hollandis, mitte Eestis. Varasemalt kohalikele ettevõtjatele liikunud dividendid suunatakse nüüd ilmselt välismaiste suurkontsernide taskusse. Võimalik teenuste standardiseerimine tulevikus: suured ettevõtted armastavad ühtlustamist. Aastate pärast võib see tähendada teatud lokaalsete ja spetsiifiliste lisateenuste kadumist kulude optimeerimise eesmärgil. Serverid Lahendused Salvesta PDF! »

            ITUUDISED

            • Minister Erkki Keldo riigikontrolli kriitikast SmartCapi aadressil: juba tegeleme aktiivselt

              Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on nad mitmete riigikontrolli täna avalikustatud ja SmartCapi tegevust puudutavas ülevaates käsitletud teemadega juba tegelenud või aktiivselt tegelemas.

            • SmartCap eitab kiirustatud või läbimõtlematuid otsuseid. “Väline ajasurve ei mõjutanud”

              Tehnoloogiasektori rahastamiseks riigilt sadu miljoneid eurosid saanud SmartCapi kinnitusel on nad investeerimisotsused teinud kaalutletult, mitte juhuslikult ega tähtaja täitmise nimel kiirustades.

            • Analüütik: "Näen trende enne, kui need uudistesse jõuavad"

              "Enamik ettevõtjaid teab oma valdkonda hästi, aga kas see teadmine on andmete ja analüütikaga tõendatud või on tegu oletuste ja soovmõtlemisega?" Nii küsib saates "Digitark äri" Äripäeva Infopanga analüütik Sigrid Kõiv.

            • Eesti IT-äris hakkas värbamine kasvama 1,5 aasta eest. Vaata seitset ametit, kuhu on enim tahtjaid

              Eesti IT-tööturul tuleb töövõimalusi juurde: värbamisaktiivsus hakkas suurenema kuus kvartalit tagasi ning suund on ülespoole.

            • RIIGI RAHA | Sajad miljonid seisavad SmartCapis. “Selline lähenemine pole vastutustundlik”

              Rahahädas riik on kandnud SmartCapi riskikapitalifondidesse sadu miljoneid eurosid, millele alles hakatakse investeerimisvõimalusi otsima.

            © All right reserved 2069

            Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes