Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Oliver Laas: Moltbook ehk Inimesed botte mängimas

    Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Moltbook. See on ainult tehisintellekti agentidele mõeldud sotsiaalmeedia platvorm, mida avalehe sõnul "inimesed on teretulnud pealt vaatama". Nüüdseks on selgunud, et üksjagu entusiasmi tekitanud platvormiga ei ole kõik nii, nagu esialgu paistis, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Oliver Laas: käitumusliku reklaami vastu

    Käitumuslik reklaam tuleks keelustada, sest sellega seotud kahjud ja riskid ületavad potentsiaalse kasu nagu näiteks selle, et kasutajad näevad (võib-olla mõnikord) oma huvidele vastavaid turunduslikke pakkumisi, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: 2025 oli privaatsuse jaoks halb aasta

    Oliver Laas annab Vikerraadio päevakommentaaris põgusa ülevaade privaatsuse käekäigust 2025. aastal Euroopas.

  • Andri Rebane: küberkaitses on vajalik oskus tegutseda kiiresti ja ühiselt

    Praeguses julgeolekuolukorras peab ka riigi IT liikuma tsentraalse haldussüsteemi poole, mis tagab, et väiksema IT-võimekusega riigiasutuste küberturvalisuse tase oleks samaväärne kui suurtel ministeeriumitel, kirjutab Andri Rebane.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Karen K Burns: Eesti vajab paremat kui praegune tehisaru nõukogu

    Aastakümnete pikkune edukas digiüleminek on andnud Eestile kadestamisväärse positsiooni, kuid see eelis kaob, kui jätame strateegilised otsused kitsa ringi kätte, kirjutab Karen K Burns.

  • Hiina keelustab turvariskide tõttu autode peidetud ukselingid

    Hiina keelustab alates 2027. aastast autodel peidetud ukselingid. Tegemist on esimese riigiga, mis loobub Tesla juurutatud ja ka Hiina autotootjate seas levinud disainilahendusest.

  • Arstid hoidsid meest kaks ööpäeva ilma kopsudeta elus

    USA kirurgidel õnnestus hoida 33-aastast patsienti 48 tundi elus ilma kopsudeta, asendades elundi välise kunstkopsusüsteemiga.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Muistne retsept andis searasvaga võitud rauale terasest kooriku

    Tartu Ülikooli eksperimentaalarheoloogide värsked katsed tõestavad, et 12. sajandi benediktiini munga Theophiluse kummalisel soovitusel töödelda rauda searasvaga oli tõsiteaduslik alus. Hapnikule suletud keskkonnas muutis nipp odava raudseibi väliselt sama kõvaks kui kalli terase.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

  • ARVUSTUS ⟩ Kas uued «vabalthingavad» kõrvaklapid ongi igapäevaklappide tulevik?

    Kujuta ette olukorda: istud kohvikus, rüüpad jooki ja kuulad muusikat, aga samal ajal kuuled täpselt, kuidas naaberlauas räägitakse. See ongi lahtiste kõrvaklappide põhiline eelis, aga ka puudus. Huawei FreeClip sai teise põlvkonna – see seade ei roni nagu esimene põlvkondki sulle kõrva sisse, vaid embab hellalt kõrvalesta nagu futuristlik ehe.

  • ARVUSTUS ⟩ Honor Magic 8 Pro: tehisaru muskliga telefon, mis hakkab nüüd pettureid paljastama

    Aastal 2026 pole nutitelefoni tippmudel enam lihtsalt sidevahend, vaid taskus kantav superarvuti, mis püüab omaniku soove lennult ära aimata. Hiina mobiilitootja Honor on oma värske lipulaeva Magic 8 Pro turule toonud lubadusega, et nüüd on raud ja ajud ehk riistvara ja tehisaru põimunud kokku tihedamalt kui kunagi varem. Isegi eraldi nupp on targa mõtleja väljakutsumiseks külje peal olemas.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

PM – E-SPORT

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

  • Robin Kool mängis karjääri parima mängu ja võitis Majori

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti e-spordi täht Robin «ropz» Kool võitis juba kolmandat korda «CS2» kõige olulisema turniiri – Majori.

  • Robin Kool ja Vitality jõudsid Majori poolfinaali

    Eesti parim CS2 mängija Robin «ropz» Kool ja tema kodumeeskond Vitality alustasid Budapesti Majori finaalvooru võidukalt. Poolfinaalis ootab neid aga äärmiselt tugev vastane – Spirit.

  • PODCAST ⟩ Kui mitu miljardit maksavad «Mortal Kombati» mängud?

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann, Andri Allas ja Allan Albert.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

AM

  • Kiirem kui mõte: uus hiir Logitech G PRO X2 SUPERSTRIKE paneb füüsika proovile

    Kiirem kui mõte: uus hiir Logitech G PRO X2 SUPERSTRIKE paneb füüsika proovile Pilt AM 3. märts 2026 - 22:35 Sajandiksekund on tavainimese jaoks märkamatu silmapilgutus, kuid e-spordi tippareenil on see kuristik, mis eraldab triumfi kaotusest. Selles maailmas, kus reaktsioonikiirus on valuuta ja täpsus on eluküsimus, on välja tulnud järjekordne hiir. Kas see on küberneetiline pikendus mängija käele? Magnetiline revolutsioon sõrmeotste all Logitech G on Lausanne’is ja San Joses eesriide kergitanud oma uusimalt saavutuselt: Logitech G PRO X2 SUPERSTRIKE mängurihiirelt. Seadme süda peidab endas revolutsioonilist Haptic Inductive Trigger System (HITS) tehnoloogiat. Kui seni oleme harjunud mehaaniliste klõpsatuste või optiliste laineritega, siis SUPERSTRIKE viskab need nüüd ajaloo prügikasti. Kasutades vasepoolide abil loodud elektromagnetvälja, tuvastab hiir klõpsatuse induktiivse analoogmõõtmise teel. See tähendab, et füüsiline kontakt on vaid osa loost – süsteem registreerib käsu kirurgilise täpsusega juba enne, kui klahv põhja jõuab. Tulemuseks on vaid 0,6 mm liikumisteekond ja kuni 30 millisekundit kiirem reageerimisaeg kui parimatel optilistel lülititel. Proffide salarelv „Kiirus võidab hetki ja võidetud hetked võidavad matše,” tõdes Robin Piispanen, Logitech G PRO ja SIM valdkonna peadirektor. Tema sõnul ei ole SUPERSTRIKE lihtsalt kiirem tööriist, vaid see pakub sportlastele täiesti uut kohanemistaset. Reguleeritav aktiveerimine ja reaalajas tuntav haptiline tagasiside annavad mängijale kindlustunde, mis on pingelistes olukordades väärtuslik. Arendustöösse kaasati e-spordi raskekahurvägi: G2 Esports, Natus Vincere ja Bilibili Gaming. G2 Esportsi legend Rasmus "Caps" Winther võrdles uue hiirega mängimist tundega, nagu liiguksid tavalisest avalikust serverist viivisevabasse LAN-keskkonda – kõik toimub justkui reaalajas, ilma vähimagi takistuseta. Peadpööritavad numbrid Lisaks uuele ulmelisele päästikusüsteemile on hiire sisemusse istutatud HERO 2 sensor koos "Power of 8" arhitektuuriga, mis pakub tehnilisi näitajaid, mis tunduvad paberil peaaegu võimatud: 8 kHz polling rate: tänu LIGHTSPEED´i juhtmevabale tehnoloogiale on raporteerimissagedus vaid 0,125 ms, mis tagab peaaegu kohese ühenduse arvutiga. 22,5 meetrit sekundis (888 IPS): hiir suudab täpselt jälgida liikumist isegi siis, kui vehid kätega nagu tuuleveski. 88G kiirendus: seade püsib pikslitäpsena ka kõige äkilisemate sööstude puhul. 44 000 DPI: submikroni täpsus ilma igasuguse tarkvaralise silumise või filtreerimiseta. Kogu seda võimsust saab taltsutada läbi G HUB´i tarkvara, kus mängija saab valida 10 aktiveerimistaseme ja 5 haptilise intensiivsuse vahel, seadistades hiire täpselt oma käe järgi nagu rätsepaülikonna. Kerge kui sulg Hoolimata keerulisest elektromagnetilisest sisemusest on õnnestunud hiire kaal suruda vaid 61 grammini. Seejuures ei ole unustatud ka keskkonnasäästu – korpus sisaldab 49% ulatuses tarbijajäätmetest taaskasutatud ABS-plasti. Mängumaratonideks on arvutihiir samuti valmis: aku peab vastu kuni 90 tundi pidevat liikumist. Sujuva liuglemise tagavad puhtast PTFE-st (teflonist) jalad, mille kumerlõikega servad vähendavad takistust miinimumini, muutes hiire liikumise hiirematil sujuvaks nagu uisutamise värskel jääl. Hind ja saadavus Logitech G PRO X2 SUPERSTRIKE saabub poodidesse kahetoonilises "LUNAR ECLIPSE" värvilahenduses, kus valge korpus kohtub mustade põhiklahvidega. Uus hiir on saadaval jaehinnaga 179,99 eurot. Arvutihiired Logitechi nurk Salvesta PDF! »

  • Valguse valitsejad: Xiaomi ja Leica uusim ühistöö nägi MWC-l barcelonas ilmavalgust

    Valguse valitsejad: Xiaomi ja Leica uusim ühistöö nägi MWC-l barcelonas ilmavalgust Pilt AM 3. märts 2026 - 10:12 Möödunud nädalavahetusel kergitas Xiaomi Euroopas katet oma uuelt lipulaevade seerialt, mis tahab taas natuke piire nihutada - mobiilifotograafias. Tehnoloogia ja esteetika Mobile World Congressi alguses Barcelonas esitletud Xiaomi 17 seeria on välimuselt üsna minimalistlik, ei midagi erilist. Tugevad ääred ja ümarad nurgad pakuvad käele kindlat haaret. Mõlema mudeli südameks on Snapdragon 8 Elite Gen 5 kiibistik. Sellega saab mängleva kergusega hakkama ka kõige nõudlikumate ülesannetega, olgu selleks mahukas videotöötlus või graafikaküllased mängud. Ultra: Xiaomi tipp Seeria kroonijuveeliks on kahtlemata Xiaomi 17 Ultra. Vaid 8,29 mm paksune ja 218,4 grammi kaaluv seade on tõeline insenerikunsti saavutus, olles õhem ja kergem kui ükski varasem Ultra mudel. Ekraani kaitseb uus Xiaomi Shield Glass 3.0, mis on kui nähtamatu rüütel, muutes seadme kukkumiskindlamaks kui kunagi varem. Ultra teeb kaamerate osas koostööd legendaarse Saksa kaameratootja Leicaga. See on esimene kord, kui Xiaomi on kasutanud Leica abiga disainitud ühetollise sensoriga ülidünaamilist kaamerat. Sul on seega justkui kaasas profikaamera, mis on lihtsalt surutud oma hiiglasliku sensoriga väga õhukesse kesta.  Light Fusion 1050L sensor imeb endasse valgust nagu käsn, pakkudes enneolematut detailsust ka üsna pilkases pimeduses. Kauged vaated lähemale Lisaks põhikaamerale leiab Ultra mudelilt 200 MP teleobjektiivi, millel on mehaaniline optiline suum, ulatudes kuni 17,2-kordse fookuskauguseni. Light Fusion 950 sensor ja 60 mm teleobjektiiv on aga loodud portreede tegemiseks. Tõelisele entusiastile fotokomplekt Et pildikogemus oleks veel parem, tõi Xiaomi turule Photography Kit Pro komplekti. See lisatarvik muudab nutitelefoni ka visuaalselt justkui Leica kaameraks, lisades nahkse käepideme, füüsilise päästikunupu ja täiendava 2000 mAh aku. PLUSSID + Kaamerasüsteem: Leica optika ja 1-tolline sensor on nutitelefonide maailmas tippklass.+ Tippjõudlus: uusim Snapdragoni kiibistik on samuti maailma parimate seas.+ Ekraani vastupidavus: Shield Glass 3.0 pakub suuremat meelerahu.+ Välkkiire laadimine: 100 W HyperCharge täidab aku uskumatult kiiresti. MIINUSED Krõbe hind: 1499 eurot Ultra mudeli eest on märkimisväärselt palju. Ultra kaal: kuigi kergem kui eelkäijad, on see siiski massiivne. Kättesaadavus: kahjuks jääb eksklusiivsem Leitzphone Eesti turult välja.   Xiaomi 17 Xiaomi 17 Ultra Ekraan: 6.3" CrystalRes OLED, 1-120 Hz 6.9" HyperRGB OLED, 1-120 Hz Protsessor: Snapdragon 8 Elite Gen 5 Snapdragon 8 Elite Gen 5 Mälu (RAM/salvestus): 12 GB / kuni 512 GB 16 GB / kuni 1 TB Põhikaamera: 50 MP Leica (Light Fusion 950) 50 MP Leica (Light Fusion 1050L, 1") Teleobjektiiv: 50 MP (60 mm) 200 MP (75-100 mm) mehaaniline suum Aku: 6330 mAh 6000 mAh Laadimine: 100 W juhtmega / 50 W juhtmevaba 90 W juhtmega / 50 W juhtmevaba Vastupidavus: IP68, Shield Glass IP68, Shield Glass 3.0 Hind: alates 999 € 1499 € Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

  • Hotell Martin Eestis

    Hotell Martin Eestis Pilt AM 3. märts 2026 - 9:03 (Sisuturundus) Eesti pakub palju majutusvõimalusi, kuid üks silmapaistvamaid on Martin, mis ühendab mugavust, meelelahutust ja head asukohta. See hotell sobib nii puhkusereisijatele kui äriklientidele, pakkudes kvaliteetseid tube, mitmekesiseid puhkevõimalusi ja ligipääsu kasiino meelelahutusele. Ideaalne valik neile, kes otsivad tasakaalu lõõgastuse ja aktiivse puhkuse vahel. Järgmine aspekt, mida tasub esile tuua, on hotelli territooriumil paiknev kasiino, mis lisab majutusele ekstra põnevust ilma lisakuludeta. Majutuse eelised Hotell paistab silma oma paindlike majutuspakettidega, kus arvestatakse erinevate külastajate eelistustega. Näiteks pakutakse tube alates standardkategooriast kuni sviitideni, kus hinnad algavad 80 eurost öö kohta. Mõtlemapanev on see, kuidas hotell integreerib kaasaegse disaini traditsioonilise eesti arhitektuuriga, luues unikaalse atmosfääri. Mugavad toad Toad on varustatud kõrgekvaliteedilise voodipesuga ja ergonoomiliste madratsitega, tagades hea une. Iga tuba sisaldab minibaari, kiiret Wi-Fi-d ja nutitelerit. Mõned toad pakuvad vaadet merele, mis muudab viibimise eriti meeldejäävaks. Siin tekib küsimus, kas teeb need toad paremaks kui konkurentidel – vastus peitub detailides nagu heliisolatsioon ja allergiavabad materjalid. Puhkuse mugavused Hotellis on spaakeskus saunade ja basseiniga, kus saab nautida massaaže alates 50 eurost. Fitnessiruum on avatud ööpäevaringselt, varustatud kaasaegsete seadmetega. Saunakompleks: traditsiooniline eesti saun ja infrapunasaun. Basseiniala: soojendusega sisebassein ja mullivann. Analüüsides, see mugavuste valik toetab tervislikku puhkust, eriti talveperioodil, kui välistingimused on karmid. Lühidalt, see on kui oaas linnakeskkonnas. Meelelahutus kasiinos Kasiino pakub laia valikut mänge, alates slotimasinatest kuni lauamängudeni nagu rulett ja blackjack. Sissepääs on tasuta hotelli külalistele, panused algavad 0,10 eurost. Õhtuti toimuvad live-esinemised, mis lisavad elamust. Kas kasiino on turvaline? Jah, see järgib rangeid regulatsioone, tagades ausa mängu. Mõned külastajad leiavad, et see on ideaalne viis päeva lõpetamiseks pärast linnaekskursioone. Ideaalne asukoht Asudes Tallinna keskuses, on hotell lähedal vanalinnale ja sadamale, mis hõlbustab avastamist. Ühistransport on vaid mõne minuti kaugusel, ja parkimine on saadaval 15 euro eest päevas. Läheduses paiknevad muuseumid ja restoranid pakuvad lisavõimalusi. Mõeldes tagasi oma viibimisele, see asukoht muudab reisi efektiivsemaks, vähendades transpordikulusid. Vanalinn: 10-minutiline jalutuskäik. Sadam: ideaalne kruiisireisijatele. Kaubanduskeskused: lähedal ostlemiseks. Lõpuks, kui kaalud majutust Eestis, siis see hotell pakub väärtust, mida on raske ületada. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Kuidas luua paindlik autopark ilma sõidukitesse üle investeerimata?

    Kuidas luua paindlik autopark ilma sõidukitesse üle investeerimata? Pilt AM 3. märts 2026 - 2:43 (Sisuturundus) Transpordipargi haldamisel ei ole enam esmatähtis uusima tehnika omamine, vaid rahavoogude kaitsmine ja valmidus kiireteks turumuutusteks. Veomahud kõiguvad, lepingud sõlmitakse üha lühema etteteatamisajaga ning uued nõuded võivad tegevuskulusid muuta vaid ühe hooajaga. Kui liiga palju kapitali on kinni uutes sõidukites, kaob paindlikkus ning iga madalseis turgudel annab tunda valusamalt kui peaks. Miks eelistab üha enam vedajaid kasutatud veoautosid? Paljude transpordiettevõtete ja logistikajuhtide jaoks on nutikam strateegia hankeprotsess täielikult ümber mõelda. Selle asemel, et laieneda vaid tehasetellimuste kaudu, jälgitakse aktiivselt turul liikuvaid kasutatud veoautosid, mida saab kohe kasutusele võtta ja vajadusel ilma suuremate kahjudeta edasi müüa. Eesmärk on lihtne: viia varad vastavusse reaalse töömahu, mitte pikkade amortisatsioonitsüklitega. Kui leping lõppeb või marsruut muutub, on kasutatud veoki müümine või väljavahetamine märksa valutum kui peaaegu uue masina realiseerimine. See vabadus võimaldab teha otsuseid lähtuvalt operatiivvajadusest, mitte „põlevast” rahast. Selline lähenemine ei tähenda järeleandmisi kvaliteedis, vaid kaalutletud ostmist, kus igal sõidukil on pargis kindel roll. Mis on selle trendi taga? Uute sõidukite tarneajad on sageli pikad, hinnad kõrged ja finantseerimistingimused võivad tellimuse ja üleandmise vahelisel ajal muutuda. Seevastu kasutatud veoautod on kohe saadaval ja hakkavad tulu teenima päevadega. Sõiduki kogukulu (TCO) vaatest on numbrid veenvad. Suurim väärtuse langus on juba toimunud, kindlustusmaksed on madalamad ja järelturu väärtus paremini prognoositav. Ettevõtetele, kes peavad oma suutlikkust regulaarselt kohandama, on see stabiilsus olulisem kui värskeim mudeliaasta. Lisaks on valik laiem – järelturult leiab erinevaid pealisehitusi, sillavalemeid ja läbisõiduvahemikke, mida tehase kaudu kiiresti hankida on keeruline. Eritööde puhul võib selline valik säästa nädalaid ooteaega. Professionaalsed müüjad on muutnud selle sektori usaldusväärseks. Läbipaistvad kuulutused, detailsed fotod ja hooldusajalugu vähendavad ostja jaoks ebakindlust, eriti välismaalt sõidukeid hankides. Mõned müügiplatsid, nagu näiteks Engeros Otepää, on selles osas silma paistnud – nende laoseis on selgelt organiseeritud ja eksportprotsess toimib struktureeritult ning prognoositavalt. Kuidas hinnata kasutatud veokit enne ostu? Hea pakkumine paberil võib ilma põhjaliku kontrollita kiiresti kulukaks veaks osutuda. Alustage karkassist ja kulumisest. Kontrollige raami, vedrustust, sildu ning otsige märke korrosioonist või varasematest remonttöödest. Suur läbisõit maanteel on sageli vähem kahjulik kui raske töö linnas või ehitusel, seega näitab seisukord tavaliselt rohkem kui numbrid armatuurlaual. Mootor ja käigukast vajavad põhjalikku testimist – külmkäivitus, diagnostika ja vedelike kontroll paljastavad vead, mis lühikesel proovisõidul välja ei pruugi tulla. Sama põhjalikult tuleks hinnata ka pidureid, rehve ja elektroonikat. Paljud ettevõtted kasutavad kontrollnimekirja, mis hõlmab järgmist: Täielik hooldusajalugu ja intervallid. Info avariide või raamiremondi kohta. Kuluosade jääkressurss. Ühilduvus olemasoleva autopargi varuosade ja töökojaga. Põhjalik kontroll ostufaasis vähendab hilisemaid seisakuid, mis on transpordiäris suurim kuluallikas. Selles valdkonnas on Kasutatud MAN veoautod oma vastupidavuse poolest sageli eelistatud valik. Dokumentatsioon, nõuded ja piiriülene logistika Paberimajandus võib veoki seisma jätta kauemaks kui mistahes tehniline rike. Registreerimisajalugu, ülevaatussertifikaadid ja omanikuandmed peavad olema korras. Ilma nendeta võib sõiduk jääda seisma, kuni administratiivseid probleeme lahendatakse. Riikidevaheliste tehingute puhul lisavad keerukust ajutised numbrimärgid, ekspordidokumendid ja tehnilised ülevaatused. Müüjad, kes valmistavad need sammud ette, säästavad ostja aega oluliselt. Hästi organiseeritud ettevõtted suudavad pakkuda struktureeritud dokumendihaldust ning aidata transiidi ja registreerimise koordineerimisel. Selles osas tuuakse tihti eeskujuks Engeros Otepää, kes toetab ostjaid kogu logistilise ahela ja paberitööga. Korrastatud dokumendid tähendavad, et veok saab suunduda kohe liinile, mitte ooteplatsile. Koostöö usaldusväärsete müüjate ja digiplatvormidega Aeg, mil veokeid osteti käepigistusega suvaliselt platsilt, on möödas. Tänapäeva ostja ootab professionaalseid standardeid: täpseid kirjeldusi, ausaid seisukorraporteid ja kiiret suhtlust. Digitaalsed andmebaasid on muutunud asendamatuks. Kui tehnilised andmebaasid on reaalajas otsitavad ja uuendatud, saavad juhid kiiresti võrrelda variante ja sobitada sõidukeid uute lepingutega. See kiirendab otsustusprotsessi ja vähendab riski osta midagi, mis ei vasta tööülesannetele. Oluline on ka pikaajaline suhe. Müüja, kes tunneb teie autopargi profiili, oskab soovitada sobivaid tarbesõidukeid, selle asemel et lihtsalt müüa seda, mis hetkel laos on. Aja jooksul säästab see nii raha kui ka vaeva. Skaleeritav strateegia pikaajaliseks efektiivsuseks Kasutatud veoautode ostmine toimib kõige paremini osana selgest plaanist, mitte juhusliku lahendusena. Paljud edukad ettevõtted jagavad oma pargi kihtideks: uued üksused teevad kõige nõudlikumat tööd, keskmises eas kasutatud veokid teenindavad stabiilseid marsruute ning vanemad masinad on varuks hooajaliste tippude või lühiajaliste projektide jaoks. Selline struktuur hoiab kapitalikulud proportsioonis tuludega. Kui nõudlus langeb, on keskmises eas veoki müük tehtav ilma suurema finantstraumata. Kui nõudlus kasvab, on uue kasutatud üksuse lisamine kiire ja soodne. Kui kombineerida põhjalik kontroll, usaldusväärsed partnerid ja läbimõeldud kasutatud tehnika valik, saavad ettevõtted kasvada ja kahaneda ilma rahalise stressita. Kaasaegse autopargi jaoks on see paindlikkus sageli väärtuslikum kui uhiuue masina lõhn kabiinis. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Eksperdid: meie regiooni riigid vajavad konkurentsis püsimiseks kasvukapitali

    Eksperdid: meie regiooni riigid vajavad konkurentsis püsimiseks kasvukapitali Pilt AM 3. märts 2026 - 2:34 Põhjamaade suurimal tehnoloogia- ja ärikonverentsil TechArena Stockholmis tõid idusektori eksperdid välja kolm prioriteeti Balti- ja Põhjamaade konkurentsivõime tugevdamiseks ning rõhutasid, et ilma suuremahuliste investeeringuteta riskib Uus-Põhjala muutuda Ameerika Ühendriikide ja Hiina arendusüksuseks. Startup Estonia Põhjamaade partnersuhete juht Kati Pärn ütles, et Uus-Põhjala on kujunemas Euroopa dünaamiliseimaks innovatsioonipiirkonnaks, kuid kasvuettevõtted vajavad paremat ligipääsu kapitalile.  „Meie regioonis tehakse murrangulist teadustööd ning siit on sirgunud mitmeid edukaid ja ambitsioonikaid asutajaid ja iduettevõtteid. Ometi on neil rahvusvaheliselt keeruline kasvada, sest innovatsiooni turule toomine nõuab märkimisväärset kapitali ning sellest sõltub iduettevõtete võime viia loodav innovatsioon globaalsele turule ja tööstuslikule tasemele,“ selgitas Pärn. Balti- ja Põhjamaade võimalustele ja kitsaskohtadele keskendunud arutelus rõhutati, et kuus kuni kümme aastat tagasi asutatud tehnoloogiaettevõtted on tänaseks jõudnud kasvufaasi ning vajavad edasiseks arenguks senisest rohkem kapitali ja skaleerimist toetavaid kapitalistruktuure. Eksperdid märkisid, et ilma suuremahulise kasvufaasi- ja infrastruktuurikapitalita riskib Euroopa muutuda Ameerika Ühendriikide ja Hiina teadus- ja arendusüksuseks. Paneeldiskussioonist jäi kõlama, et ambitsioonile vastav poliitiline julgus võib aga kujuneda Uus-Põhjamaade oluliseks konkurentsieeliseks. Selleks peaksid valitsused olema valmis võtma senisest suuremat investeerimisriski ning tegutsema innovatsiooni ostjate ja klientidena. Ekspertide sõnul võiksid ka pensionifondid tulevikus mängida senisest suuremat rolli. Samas tõdeti, et pika arengutsükliga süvatehnoloogia iduettevõtete rahastamiseks vajavad nad suuremat paindlikkust. Paneeldiskussioonis osalenud Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) tegevjuht Madis Lehtmets tõi välja, et pensionifondid on ajalooliselt olnud üks olulisemaid kohaliku kapitali allikaid tehnoloogiaettevõtete kasvuks, kuid viimaste aastate regulatiivsed piirangud on vähendanud nende võimekust investeerida innovatsiooni. “Kui soovime, et Balti- ja Põhjamaade ettevõtted kasvaksid globaalseks tööstuseks, peame looma paindlikumad kapitalistruktuurid, mis võimaldavad institutsionaalsel kapitalil osaleda ka pika arengutsükliga süvatehnoloogia investeeringutes," rõhutas Lehtmets. Kolm prioriteeti Eksperdid leidsid, et kui Uus-Põhjamaad soovivad kujuneda ühtseks kapitalipiirkonnaks, mis meelitab globaalsetelt investoritelt suuremahulisi investeeringuid ning suudab toetada järgmise põlvkonna kasvufirmasid, tuleb keskenduda kolmele prioriteedile. Esiteks tõdeti, et hoolimata geograafilisest lähedusest on Balti- ja Põhjamaade ökosüsteemid endiselt liiga killustunud. Paneelis kutsuti üles tugevamale piiriülesele dialoogile, ühistele investeerimisalgatustele ning tihedamale asutajate koostööle. Lisaks rõhutati, et regulatsioone, toetusmeetmeid, rahastusinstrumente ja ökosüsteemi tegevusi tuleb kujundada terviklikult, et kasvatada riikide riskivalmidust ning suurendada iduettevõtete õnnestumise tõenäosust. Teise ettepanekuna toodi esile Uus-Põhjamaade fondifondide struktuuri loomine, mis võimaldaks pensionifondidel paigutada suuremas mahus kapitali ning meelitada piirkonda rahvusvahelisi suurinvestoreid, kes otsivad mahukaid projekte. Kolmandaks rõhutati, et valitsused peavad olema valmis võtma senisest suuremat investeerimisriski strateegilistes sektorites, nagu energeetika, kaitsetööstus ning rohe- ja kliimatehnoloogiad. Lisaks toodi ühe võimaliku lahendusena esile riiklikud innovatsioonihanked, kus riik täidaks esimese kliendi rolli ning aitaks seeläbi kaasa uute tehnoloogiate turule jõudmisele. Uus-Põhjala regiooni rahvusvahelist koostööd koordineerib Startup Estonia Põhjala süvatehnoloogiaoru programmi raames. Paneeldiskussioonis „How do we build a globally competitive New Nordics capital region?“ osalesid Navigare Venturesi tegevjuht David Sonnek, Norrsken Evolve’i partner Rebecka Löthman Rydå, EstVCA tegevjuht Madis Lehtmets ning Novatron Fusioni tegevjuht Peter Roos. Arutelu juhtis SISP-i (Swedish Incubators & Science Parks) tegevjuht Stina Lantz. Lahendused Tehnoloogiamessid Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Uus-Põhjala idusektor: vaja on kasvukapitali, valitsused ja pensionifondid peaksid võtma rohkem investeerimisriski

    Ilma suuremahuliste investeeringuteta riskib Uus-Põhjala muutuda Ameerika Ühendriikide ja Hiina arendusüksuseks, rõhutasid idusektori eksperdid Stockholmis toimunud Põhjamaade tehnoloogia- ja ärikonverentsil TechArena.

  • Jutt AI-maailmalõpust on kahjulik müüt, leiab värske teadusartikkel

    Uus eelretsenseeritud artikkel, mis avaldati teadusajakirjas Journal of Cyber Policy, väidab, et hirm selle ees, et tehisaru võib ühel liiga võimsaks areneda ja seejärel inimkonnale otsa peale teha, põhineb väljamõeldisel.

  • Kiirelt kasvava IT-firma asutaja: neli teemat, mis mõjutavad tänavu tarkvaraarenduse turgu

    Sel aastal mõjutab tarkvaraarenduse turgu kõige enam tehisaru väga kiire areng ja selle praktiline kasutuselevõtt, kinnitas Askendi äriarendusjuht Vassili Ljahhovets.

  • 24 miljonit eurot! Riik toetab rekordmahus kaitsetööstuse tootearendust

    Riik toetab tänasest tootearendust kaitsevaldkonnas uue programmi raames 24 miljoni euroga.

  • KULLAJAHT RÄNIORUS | Silicon Volli 3.0: Kaks vanasõna siinsete eestlaste kohta

    Kõik algas Skype´ist. Keegi ei pea täpset rehnungit, aga Svea – Eesti kogukonna hing Silicon Valley´s – hindab, et siinkandis on elu- ja töökoha leidnud ligi 250 eestlast, kellest umbes 40 on hõivatud tehnoloogiasektoris.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes