Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Kell 21.40 "Esimeses stuudios" ITL-i president Ats Albre

    ETV "Esimeses stuudios" on täna külas Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) president Ats Albre.

  • Tehisaru võtab üle osa IT-tööst ning ülikoolid kohandavad õpet

    Tehisaru suudab üha enam üle võtta tarkvaraarendajate ülesandeid, näiteks koodi kirjutamist ja kontrollimist. Ülikoolid kohandavad õpet, et valmistada tudengeid ette muutuva tööturu jaoks.

  • Eesti, Rootsi ja Soome vahele rajatakse uus sidekaabel

    Rootsi ettevõte rajab Rootsi, Eesti ja Soome vahele uue kiudoptilise sidekaabli, mis võetakse juba järgmisel aastal kasutusele. Eesti riigi hinnangul on tegemist vajaliku uue ühendusega, arvestades viimastel aastatel Läänemeres juhtunut.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

  • Kaimar Karu: TI riskid on päriselt olemas, aga mitte need, mida te arvate

    Kiire automatiseerimine on nii võimalus kui ka risk. Pahatahtlikud tegutsejad on selle juba kasutusse võtnud. Kuritegusid sooritavad aga nimelt need tegutsejad, mitte peaaegu et müstilistena olenditena kujutatud TI-agendid ehk tarkvara, kirjutab Kaimar Karu.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Jonatan Vseviov: laperdava keskpärasuse asemel vajame julget sihikindlust

    Eesti tuleviku määrab see, kelle lubame kaptenisillale ning sinna on vaja meeskonda, mis ei defineeri ennast vastandumise kaudu ega piirdu senise haldamisega, ütles SDE peaministrikandidaat Jonatan Vseviov erakonna volikogul peetud kõnes.

  • Tehnoloogiasektorit tabanud koondamiste laine on põhjustanud tehisaru

    Tehnoloogiasektorit on tabanud koondamiste laine. Ettevõtted põhjendavad muutusi üha sagedamini tehisaruga. Aastaid on Eestis räägitud programmeerijate puudusest. Kas peagi võib neid hoopis olla üle?

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Dauri Kivipuur: kas loovutame oma isiku- ja tahtevabaduse algoritmidele?

    Kui me võtame inimeselt ära tema agentsuse ja delegeerime enda elu juhtimise algoritmidele, mis jääb üldse inimese ülesandeks selles elus, küsib riigihalduse ekspert Dauri Kivipuur.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

AM

  • Prantsusmaa tahab kehtestada "gigabaidimaksu"

    Prantsusmaa tahab kehtestada "gigabaidimaksu" Uudised AM 2. november 2026 - 23:14 Pilt Prantsusmaa poliitikud tulnud lagedale ideega: mis oleks, kui riik paneks igale internetitorule ette kujuteldava mõõtja ja küsiks iga sealt läbi voolava gigabaidi eest viis ja pool senti? Just sellise sammu astuski Prantsusmaa Rahvusassamblee, kui hääletas 2027. aasta riigieelarve muudatusettepaneku poolt, mis maksustaks ettevõtteid iga Prantsuse internetikasutajale saadetud andmegigabaidi pealt. Sotsialistide algatatud eelnõu kohaselt tuleks sisupakkujatel kukrut kergendada 0,055 euro võrra gigabaidi kohta, mis tooks autorite hinnangul riigikassasse igal aastal magusad 10 miljardit eurot. Reedel toimunud istungil läks hääletus läbi ülinapilt. Kuigi nii valitsus kui ka rahanduskomisjon olid plaanile vastu, õnnestus algatajatel esimene tõke ületada, ehkki seaduseks saamiseks peab see maks elama üle veel kogu ülejäänud eelarveprotsessi kadalipu. Kuidas süsteem tööle hakkaks? Muudatusettepaneku teksti kohaselt langeks andmemahu mõõtmise kohustus internetiteenuse pakkujate õlgadele. Nemad peaksid täpselt kokku lugema oma klientideni jõudva andmehulga, märkima üles selle saatnud ettevõtte ning esitama koondandmed kord kvartalis maksuametile, tehes seda kõike telekommunikatsiooniregulaatori Arcep valvsa pilgu all. Privaatsuse pärast muretsejatele on eelnõusse lisatud rahustav klausel, mis keelab rangelt salvestada andmete sisu või seda, kuhu täpselt info liigub. Kuna suur osa veebiliiklusest reisib tänapäeval läbi sisuedastusvõrkude (CDN) – neid võib võrrelda kohalike vaheladudega, mis hoiavad filmide ja äppide koopiaid sinu kodule võimalikult lähedal, et video ei hakiks, loetakse andmemaht kokku hetkel, mil see säärasest võrgust lõppkasutaja poole teele asub. Maksukoormusele on seatud ka ülemine piir: see ei tohi ületada 15 protsenti ettevõtte Prantsusmaa käibest või 2 protsenti selle ülemaailmsest tulust. Eelnõu seletuskirjas tsiteeritakse Arcepi hinnangut, mille kohaselt jõuab Prantsuse internetiabonentideni igal aastal üüratud 200 miljardit gigabaiti andmeid, millest umbes poole moodustavad viie tehnoloogiahiiu – Google'i, Meta, Amazoni, Netflixi ja Akamai saadetised. Muudatusettepaneku autor Laurent Lhardit on veendunud, et tavalise veebisurfaja rahakotti uus maks ei puuduta: "Ma ei näe, kuidas saaks maksu edasi suunata Facebooki, Instagrami või TikToki kasutajatele, kuna need teenused on tasuta." Kas löögi alla satuvad ka süütud vabavaraprojektid? Poliitikute katse püüda suuri USA tehnoloogiavaalasid traalib kokku ka Prantsumaa kohalikke pisemaid "kalasid". Riigikassa minister David Amiel hoiatas saadikuid, et sellise süsteemi haldamine nõuaks võrkudesse spetsiaalsete andurite paigaldamist või mõõtmist otse kasutajate endi seadmetes. Amieli sõnul langeks pool maksukoormusest ehk autorite endi arvutuste järgi umbes 5 miljardit eurot väiksematele sisupakkujatele, kellest paljud on Prantsusmaa enda ettevõtted. Rahanduskomisjoni pearaportöör Philippe Juvin hoiatas omakorda, et suured platvormid ei neela kulu lihtsalt alla, vaid võivad selle sujuvalt edasi veeretada reklaamiostjate kaela. Terava kriitikaga astus esile ka Prantsuse mittetulundusühing VideoLAN, mille loodud ülipopulaarset VLC meediapleierit on maailmas alla laaditud juba üle 6 miljardi korra. Arendajate hinnangul läheks uus maks neile maksma rohkem kui miljon eurot aastas. VideoLAN postitas sotsiaalmeediaplatvormil X: "Niisiis, Prantsuse sotsialistid ja parlamendiliikmed hääletasid äsja maksu poolt, millest nad ise aru ei saa ja mis läheks VideoLAN-ile maksma üle miljoni euro aastas." Mis saab edasi? Õnneks ei tasu Prantsuse arvutikasutajatel veel paanikasse sattuda ega oma ruutereid seinast tõmmata. Nagu ajakirjanik Martin Clavey väljaandele Next raporteeris, on äärmiselt ebatõenäoline, et eelnõu leiaks toetust Senatis, kus jäme ots on konservatiivse erakonna Les Républicains käes. Lisaks on valitsusel alati tagataskus võimalus suruda riigieelarve läbi ilma lõpphääletuseta ning jätta tülikas gigabaidimaksu muudatus tekstist lihtsalt välja. Mängus on ka laiemad rahvusvahelised suhted, sest alles juunis ähvardas USA president Donald Trump kehtestada digiteenuste maksude tõttu 100-protsendilised tollimaksud. Minister Amiel tuletas saadikutele meelde, et Prantsusmaal on suurte tehnoloogiahiidude maksustamiseks tööriistad juba praegu olemas, sealhulgas kehtiv digiteenuste maks. Samuti viitas ta Euroopa Liidu konkurentsitrahvidele, mis peaksid Prantsusmaa hinnangul vähendama riigi osamakseid EL-i eelarvesse. Andmeside Võrguseadmed Salvesta PDF! »

  • Leiliruum külmkapis: küberründajad keerasid Selveri ja Euroopa poodide külmikud 50-kraadisesse leitsakusse

    Leiliruum külmkapis: küberründajad keerasid Selveri ja Euroopa poodide külmikud 50-kraadisesse leitsakusse Uudised AM 2. november 2026 - 22:00 Pilt Sel esmaspäeval tabas küberrünnak Selveri keti (üht) toidukauplust, kus ründajad pääsesid ligi poe külmasüsteemi kaugjuhtimise arvutile ning kruttisid külmleti temperatuuri 50 soojakraadini. Külmasüsteemide tehnoloogiatarnija Kitman Coldtechi tegevjuht Jann Mutso kinnitas rahvusringhäälingule juhtunut,konkreetset poeketi poodi aga osapooled turvalisuse kaalutlustel ei nimetanud. Väidetavalt oli see viimane uuendamata süsteemiga kauplus. Eesti polnud selles kuumalaines aga sugugi üksi – samal päeval anti sarnastest rünnakutest teada ka Soomes, Rootsis, Belgias, Luksemburgis ja Iirimaal. Öine kuumalaine muutis külmletid prügikastideks Rootsi jaekettide ICA ja Coop töötajad avastasid esmaspäeva varahommikul tööle jõudes, et nende külmikud ja sügavkülmikud huugavad täistuuridel sooja toota. Üks Rootsi ICA pood teatas sotsiaalmeedias otsekoheselt, et nende seadmed olid öösel "ära häkitud" ja seatud 50 soojakraadi peale. Stockholmis asuva ICA Baroneni kaupluse müügijuhi sõnul toimus rünnak kohaliku aja järgi kell kaks öösel, kuid jaole saadi sellele alles pool kuus hommikul. ICA pressiesindaja kommenteeris olukorda uudisteagenbtuuridele e-kirja teel: "Me oleme teadlikud, et piiratud hulka kauplusi mõjutas öine intsident, mis avaldas mõju nende jahutus- ja külmutussüsteemidele." Sarnaseid rünnakuid kinnitas kuues oma poes ka Rootsi teine suur jaekett Coop. Belgia ja Luksemburgi poodides rullus lahti täpselt sama stsenaarium, kui jaeketid Ahold Delhaize ja Colruyt avastasid kümnetes kauplustes ootamatud temperatuuritõusud. Ahold Delhaize'i süsteeme haldava Belgia külmutusettevõtte Sabcobel tegevjuht Stephan Moelans kinnitas, et tegu oli küberrünnakuga, mille käigus lülitati seadmete aurustid sulatusrežiimile. Colruyt Grupi pressiesindaja teatas viie poe ründamisest ning Iirimaal said pihta 13 SuperValu kaupluse jahutussüsteemid. See pole esimene kord, kui toidupoed sellise "kuumarabanduse" saavad. Ahold Delhaize teatas juba oktoobris politseile "kahtlasest tegevusest" oma taristus ning 12. oktoobril tabas veelgi rängem rünnakulaine Prantsusmaad. Seal võtsid häkkerid Taani tootja Danfossi juhtimissüsteemide kaudu üle sadade supermarketite külmutusseadmed, kütsid need 50 kraadini ning põhjustasid lisaks riknenud toidule ka reaalseid tulekahjusid. Kuidas küberkurjategija kodumasinasse või autosse poeb? Kõige levinumad sihtmärgid on internetti ühendatud ja mõne nutika äpi kaudu kaugjuhitavad seadmed: turvakaamerad, video-uksekellad, valvesüsteemid, nutilukud, termostaadid ja keskküttesüsteemid. Ohus on ka internetti ühendatud külmikud, ahjud, pesumasinad ja nutikad hambaharjad. Turvatööstuse andmetel on üle kolmveerandi kõigist võrguseadmete rünnakutest suunatud aga hoopis ruuterite, mitte kodumasinate endi vastu. Kehvasti turvatud koduruuter on küberkurjategijale nagu lahtine välisuks, kustkaudu jalutatakse otse elutuppa ja võetakse üle kõik, mis elektrit tarbib ja võrgus suhtleb. Kui kurjategija on kord seadmesse sisse pääsenud, saab ta teha kahte asja: koguda infot või võtta seadme juhtimine üle. Kaamera näitab kodus toimuvat, mikrofon kuulab pealt ning ülevõetud ruuter paljastab kogu võrguliikluse. Juhtimise haaranud ründaja saab seadmeid sisse ja välja lülitada, seadeid muuta, kasutajaid kontodelt välja lukustada või kasutada nutiseadet hüppelauana samas võrgus asuva sülearvuti sisu ja isiklike andmete vaatamiseks. Kas transport ja veevärk on järgmised? Kas see tähendab, et homme võtab keegi üle autod, elektrivõrgu või veevärgi? Küberturvalisuse teadlased on võrku ühendatud sõidukite haavatavusi korduvalt tõestanud. Juba 2015. aastal võtsid teadlased internetti ühendatud meelelahutussüsteemi kaudu kaugjuhtimisega üle liikuva Jeepi, mis sundis tootjat tagasi kutsuma umbes 1,4 miljonit sõidukit. Peaaegu kümme aastat hiljem paljastati turvaauk, mis võimaldas jälgida, avada ja käivitada teatud Kia mudeleid, aga õnneks parandas tootja vea mõne kuuga ja päriselus seda teadaolevalt ära ei kasutatud. Sõidukid ning igasugune muu taristu, nagu elektri- ja veevõrgud, on siiski ehitatud mitmekihiliste turva-, seire- ja varusüsteemidega. Need ei ole küberrünnakute suhtes küll täiesti immuunsed, kuid on kodusesse Wi-Fi-võrku ühendatud mõnedest seadmetest märksa kõvemad pähklid. Kuidas oma nutikodu kaitsta? Selleks, et sinu kodused seadmed võõrastele kuuletuma ei hakkaks, soovitavad küberturvalisuse eksperdid järgida selliseid reegleid: Vaheta kohe oma seadmetel vaikimisi paroolid ja võta võimalusel kasutusele kaheastmeline autentimine. Paigalda regulaarselt tarkvarauuendusi nii ruuterile, nutikõlaritele kui ka teistele seadmetele. Ühenda võrgust lahti või vaheta välja vanad seadmed, mis enam tootjalt turvauuendusi ei saa. Hoia seadmeid kohalikus võrgus ja ühenda need "laia" internetti vaid siis, kui selleks on selge ja reaalne vajadus. Kõige lihtsam reegel on sageli kõige tõhusam: mida vähem võrku ühendatud seadmeid sul on, seda vähem on ründajatel potentsiaalseid sissepääsupunkte. Turvalisus Võrguseadmed Salvesta PDF! »

  • Elisa toob Eestis müügile OPPO nutitelefonid

    Elisa toob Eestis müügile OPPO nutitelefonid Uudised AM toimetus 2. november 2026 - 19:58 Pilt Elisa on Eestis esimene telekomioperaator, kes võtab ametlikult oma tootevalikusse ülemaailmse tehnoloogiaettevõtte OPPO nutitelefonid. Uus tootja täidab OnePlusi lahkumisest tekkinud tühimiku ja pakub Eesti tarbijatele uusi võimalusi Androidi tipptelefonide seas. OPPO on üks maailma juhtivaid nutitelefonitootjaid, kelle seadmeid iseloomustavad tänapäevane disain, võimekad kaamerad ja kiire laadimine. Elisa tootevalikusse lisandub eri hinnaklassides telefone, mille seast leiavad sobiva mudeli nii tavakasutajad kui ka nõudlikumad tehnoloogiahuvilised. OPPO nõuab tähelepanu Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi Evelin Tulbi sõnul on OPPO lisandumine ettevõtte tootevalikusse loomulik jätk senisele koostööle OnePlusiga. OPPO on ettevõtte jaoks loogiline järgnev valik pärast OnePlusi lahkumist. Tulp rõhutas, et OPPO ei ole lihtsalt OnePlusi asendaja, vaid pakub ka uusi võimalusi. Tootja on tuntud oma tipptasemel kaamerate, ülikiire laadimise ja läbimõeldud disaini poolest. Näiteks Findi seeria telefonides kasutatakse koostöös Rootsi professionaalsete kaamerate tootja Hasselbladiga välja töötatud kaameratehnoloogiat. Uued mudelid Elisa valikus Elisa alustab nelja OPPO mudeli müüki, pakkudes eri hinnaklassides telefone erinevate vajadustega kasutajatele: OPPO Reno16 F 5G (256 GB) – 469 eurot OPPO Reno16 5G (256 GB) – 699 eurot OPPO Reno16 Pro 5G (512 GB) – 889 eurot OPPO Find X9 Ultra (512 GB) – 1739 eurot Reno16 seeria on mõeldud kasutajatele, kes hindavad stiilset disaini, kvaliteetset kaamerat ja mugavat igapäevast kasutamist. Find X9 Ultra kuulub OPPO tippmudelite hulka ja paistab silma võimeka kaamerasüsteemi ning kõige uuemate tehnoloogiliste lahendustega. Tarbijate vajadused Elisa seadmete tootejuhi Edgar Pahhomovi sõnul ei vaata inimesed nutitelefoni valides enam vaid tootja nime. “Üha olulisemad on kaamera kvaliteet, aku vastupidavus, laadimiskiirus ja see, kui mugav on telefoni iga päev kasutada. OPPO suudab nendes valdkondades pakkuda juba tuntud tootjatele tugevat konkurentsi,” ütles Pahhomov. Kõik neli OPPO nutitelefoni on saadaval Elisa e-poes ja esindustes. Androidiblog Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

  • NATO CCDCOE küberõppusel harjutatakse mitmedomeeniliste operatsioonide toetamist

    NATO CCDCOE küberõppusel harjutatakse mitmedomeeniliste operatsioonide toetamist Uudised AM 2. november 2026 - 19:00 Pilt Täna algas Tallinnas NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) korraldatav õppus Crossed Swords 2026, tuues kokku üle 250 osaleja enam kui 40 riigist. Õppus võimaldab ekspertidel harjutada küberoperatsioonide läbiviimist ning nende integreerimist kineetilistesse tegevustesse. NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor Tõnis Saar rõhutas, et "Crossed Swords" annab osalejatele ainulaadse võimaluse koordineeritud küberoperatsioonide harjutamiseks teiste sõjapidamise domeenidega. Ta märkis, et vajadus sellise väljaõppe järele kasvab, kuna riigid peavad olema valmis keerukamate operatsioonide läbiviimiseks. Tänavuse õppuse peamine eesmärk on arendada ekspertide tehnilisi oskusi ja sõjaliste juhtimisüksuste teadmisi küberrünnakute ja kaitsevõimekuste osas. "Crossed Swords" toetab ka erinevate sõjapidamise domeenide koostööd ning on integreeritud samaaegselt eriüksuste õppusega. Osalejate seas on sõjaliste küberoperatsioonide läbiviijad, küberkriminalistika eksperdid ja küberohtude ennetava tuvastamise spetsialistid. Üheks õppuse eesmärgiks on militaar-tsiviil koostöö tugevdamine, mille raames osalevad erasektori esindajad kriitilise infrastruktuuri kaitse alaste õppuste planeerimises. Crossed Swords 2026 õppuse juht Jozef Kostelansky märkis, et üks peamisi väljakutseid on erinevate tegevuste täpne ajastamine ja kooskõlastamine:  "Küberoperatsioonide mõju peab avalduma õigel ajal, et toetada või lükata edasi kineetilist tegevust." Tänavune õppus rõhutab tehisintellekti agentide kasutamise suunda, kus osalejad kavandavad, arendavad ja rakendavad tehisintellekti lahendusi. Esmakordselt kasutatakse ka OpenAI Daybreaki tehnilisi lahendusi. Tehisintellekti kasutuselevõtuga pööratakse tähelepanu kübervaldkonna olulisele muutusele. Koostööd teostatakse üle 20 partneriga erasektorist ja teadusasutustest, et muuta õppus elulähedasemaks ning toetada oma teadmiste ja tehnoloogiatega. NATO küberkaitsekoostöö keskus on korraldanud õppust "Crossed Swords" alates 2014. aastast. NATO küberkaitsekoostöö keskus CCDCOE on Tallinnas asuv rahvusvaheline teadus- ja väljaõppekeskus, mis keskendub küberkaitsealasele haridusele, teadustööle ja arendusele ning kus osaleb 39 NATO liikmes- ja partnerriiki. Turvalisus Lahendused Salvesta PDF! »

  • Paroolivaba elu: kuidas teeb pisike füüsiline FIDO2 võti sisselogimise turvalisemaks?

    Paroolivaba elu: kuidas teeb pisike füüsiline FIDO2 võti sisselogimise turvalisemaks? Lahendused AM 2. november 2026 - 0:34 Pilt Üllatus-üllatus, ka mõned uued arvutid ei sisalda sõrmejäljelugejat ega Windows Hello turvakaamerat. Alati parooli tippida on aga jube tüütu. Kuid sisseehitatud biomeetria asemel on olemas veel üks võimalus - palju turvalisem ja häkkimiskindlam.  Ajal, mil küberpätid on relvastatud võimsa tehisaruga, mis meisterdab mõne minutiga nii usutavaid õngitsuslehti, et ka kogenud arvutikasutaja trükib oma parooli ja SMS-koodi pahaaimamatult valesse kohta, tuleb meelde tuletada üks juba mõnda aega kasutusel olnud militaartasemel turvavahend - füüsiline turvavõti, mis sisaldab endas salajast võtit, mida niisama lahti ei murra. Lahenduseks on pisike mälupulka meenutav FIDO2 turvavõti võtmekimbus. See töötab nii lihtsalt puudutades kui ka sõrmejäljelugejana - saadaval on erinevaid vidinaid. Tavalise autentimise probleemi juurpõhjus peitub selles, mida krüptograafid nimetavad „shared secrets“ (jagatud saladused). Olgu selleks kui tahes pikk parool, SMS-iga saabuv kood või autentimisäpi numbririda - see on info, mida teavad nii sinu seade kui ka server. Kõike, mida jagatakse, saab aga tee peal vahelt lõigata, varastada või sinult lihtsalt osava jutuga välja meelitada. Yubico ülemaailmse autentimisaruande järgi valitseb inimeste arusaamade ja tegelikkuse vahel endiselt hirmutav kuristik. Märkimisväärne hulk töötajaid usub siiani sinisilmselt, et tavaline kasutajanimi koos parooliga või SMS-kood on kõige turvalisemad viisid sisselogimiseks. Kuidas siis FIDO2 õngitsejad tühjade kätega jätab? Siin tulebki mängu avatud standard FIDO2 (Fast IDentity Online 2), mille on välja töötanud FIDO Alliance koos suurte tehnoloogiahiidudega nagu Microsoft, Google, Apple ja Yubico. Selle asemel, et küsida sinult järjekordset saladust, kasutab FIDO2 avaliku võtme krüptograafiat ja pääsuvõtmeid (passkeys). Kui registreerid end mõnes teenuses, loob sinu seade unikaalse võtmepaari: avaliku ja privaatse võtme. Avalik võti saadetakse teenusepakkuja serverisse, kuid privaatne võti jääb luku taha sinu isiklikku seadmesse ega lahku sealt kunagi. FIDO2 turvavõti käitub nagu vanaaegne pitsatsõrmus: server saadab sulle sisselogimisel unikaalse kontrollülesande, sinu võti vajutab sellele oma krüptograafilise pitseri ja saadab tagasi. Pitsatsõrmust ennast sa kellelegi ei anna ning võltsitud veebilehele see pitserit ei vajuta, sest võti kontrollib alati üle, kas tegu on ikka õige veebiaadressiga. Mille vahel valida: kas nutiseade või eraldi riistvara? FIDO2 maailmas jagunevad autentimisvahendid laias laastus kaheks.  Esimesed on platvormipõhised ehk sinu sülearvutisse või nutitelefoni sisse ehitatud lahendused, nagu Windows Hello, Apple’i Face ID ja Touch ID või Androidi sõrmejäljelugeja. Need on küll mugavad ja alati käepärast, kuid seotud konkreetse seadmega või sünkroonitud pilveteenuse kaudu, mis jätab teoreetilise ründepinna pilvepakkuja turvalisusele. Teine ja kõige kindlam kategooria on rändavad (roaming) ehk välisteks seadmeteks ehitatud füüsilised FIDO2 turvavõtmed (näiteks YubiKey, Thalese või Kensingtoni mudelid). Need ühenduvad arvuti või telefoniga USB-A, USB-C, NFC või Bluetoothi kaudu. Füüsilise võtme suurim eelis on täielik eraldatus. Privaatvõtmed asuvad turvavõtme spetsiaalsel turvakiibil, mis on täielikult isoleeritud arvuti või telefoni operatsioonisüsteemist. Isegi kui sinu sülearvutis luusib ringi pahavara ja on kogu arvuti hõivanud, ei pääse see võtme sees olevale infole ligi. Lisaks on füüsiline võti asendamatu olukordades, kus inimesed jagavad ühte tööarvutit (näiteks haiglates, kõnekeskustes või kassasüsteemides) või töötavad turvatsoonides ja tootmishoonetes, kuhu isikliku nutitelefoni kaasavõtmine on keelatud. Puudutus ja NFC vs. sõrmejäljelugejaga võti: kumb on mõistlikum? Kui lähed mõnda poodi füüsilist FIDO2 võtit valima, seisad peagi teelahkmel: kas võtta soodsama hinnaga võti, mida tuleb sisselogimisel lihtsalt sõrmega puudutada (või telefoniga NFC kaudu viibata), või kallim biomeetriline võti, millel on peal päris oma sõrmejäljelugeja? Tavaline puudutusega ja NFC-ga võti (näiteks YubiKey 5 seeria või soodsam Security Key seeria) kontrollib puudutusega vaid seda, et sa oled füüsiliselt arvuti taga, mitte aga ei ürita keegi kaugelt sinu seadmesse sisse tungida. Et keegi võõras sinu kaotatud võtmega kontodele sisse ei saaks, kaitstakse võtit FIDO2 puhul PIN-koodiga, mida tuleb sisestada sisselogimisel. Selle lahenduse suureks plussiks on töökindlus, soodsam hind ja NFC tugi – saad sama võtit mugavalt vastu telefoni tagakülge toksata ja ka mobiiliäppidesse niimoodi turvaliselt sisse logida. Sõrmejäljetuvastusega võti (nagu YubiKey Bio seeria või Kensington VeriMark IT) asendab PIN-koodi trükkimise biomeetriaga. Näiteks Kensingtoni võti kasutab Match-in-Sensor tehnoloogiat, mis loeb sõrmejälge 360 kraadi ulatuses otse pisikesel sensoril ega lase krüpteerimata biomeetrilistel andmetel kunagi võtmest väljuda. See on kiire ja mugav: paned näpu peale ja oledki sees, ilma et peaksid ühtegi koodi meeles pidama või klaviatuuril toksima. Samas on sõrmejäljevõtmetel omad konksud, millest müügibrošüürid vaikivad. Paljudel biomeetrilistel USB-võtmetel puudub NFC-võimekus, sest sõrmejäljesensor vajab tööks rohkem voolu, kui telefoni NFC-väli suudab alati stabiilselt pakkuda. Seega on neid tülikam kasutada nutitelefoniga. Lisaks võib esineda ootamatuid ühilduvusprobleeme: näiteks mainitud Kensington VeriMark IT ei toeta Windowsi ARM-protsessoritega arvuteid ning nõuab uuemates Windows 11 versioonides Microsofti täiustatud sisselogimisturbe (ESS – Enhanced Sign-In Security) väljalülitamist, et üldse toimida. Samuti tuleb arvestada, et kui sõrm on märg või vigastatud, küsib võti tagavaraks ikkagi PIN-koodi, kuid turvalisus on endiselt tagatud ka siis. Varundamise tähtsus: kahe võtme reegel FIDO2 turvavõtmega kaasneb üks karm reaalsus: kuna paroolid ja jagatud saladused kaovad, muutub iganenuks ka harjumuspärane nupp „Unustasin parooli“. Kui sul on ainult üks füüsiline võti ja sa selle ära kaotad, oled oma kontodest ilma. Seetõttu kehtib turvavõtmete maailmas raudne reegel: registreeri alati vähemalt kaks sõltumatut autentimisvahendit. Kõige kindlam strateegia on osta korraga kaks võtit – üks ripub igapäevaselt võtmekimbus (või istub YubiKey Nano või Kensington VeriMark IT kujul püsivalt masina USB-pesas) ning teine ootab turvaliselt kodus sahtlipõhjas või seifis. Muu, pisut soodsam variant on kasutada igapäevaselt füüsilist võtit, kuid registreerida samale kontole tagavaraks ka oma arvuti Windows Hello või Maci Touch ID. Oluline on muidugi teada sedagi, et FIDO2 ei ole hõbekuul kõigi maailma hädade vastu. See hoiab küll ära paroolide õngitsemise ja vaheltlõikamise sisselogimise hetkel, kuid ei kaitse sind siis, kui ründaja kaaperdab sinu sessiooni pärast seda, kui oled ukse juba lukust lahti keeranud. FIDO2 puudutusega ja NFC-ga turvavõti PLUSSID Täielik kaitse parooliõngitsuse ja vahendajarünnete (MiTM - Man-in-the-Middle) vastu NFC tugi võimaldab mugavat kasutamist nii sülearvutis kui ka nutitelefonis Väga vastupidav korpus ja soodsam hind Toetab sageli ka vanemaid protokolle (PIV, Smart Card, OTP) hübriidsüsteemide jaoks MIINUSED Paroolivabal sisselogimisel tuleb lisaks puudutusele sisestada klaviatuurilt sessiooni alustuseks ka PIN-kood Võtme kaotamisel ja varuvõtme puudumisel on kontode taastamine keeruline FIDO2 sõrmejäljelugejaga (biomeetriline) turvavõti PLUSSID Mugav ja kiire sisselogimine: puudutus ja isikutuvastus toimuvad ühe liigutusega ilma PIN-koodi trükkimata Sõrmejäljeandmed on isoleeritud võtme turvakiibil ega jõua kunagi arvutisse Välistab olukorra, kus keegi piilub üle õla sinu turvavõtme PIN-koodi MIINUSED Tunduvalt kallim hind (sageli 60 euro ringis ja enamgi) Tavaliselt puudub NFC tugi, mis piirab kasutamist nutitelefonidega Võimalikud ühilduvuspiirangud (nt osal mudelitel puudub tugi Windows ARM-seadmetele või Windows 11 ESS-turbele) Määrdunud või märja sõrme korral tuleb ikkagi kasutada varu-PIN-koodi Tehnilised andmed ja võrdlus   Puudutusega ja NFC-ga FIDO2 võti Sõrmejäljelugejaga FIDO2 võti Standardid: FIDO2 / WebAuthn (CTAP2), FIDO U2F (CTAP1) FIDO2 / WebAuthn (CTAP2), FIDO U2F (CTAP1) Lisaprotokollid (olenevalt mudelist): PIV / Smart Card, OATH OTP, OpenPGP Tavaliselt ainult FIDO2 või FIDO2 + PIV (Multi-protocol) Kasutaja tuvastamine: Füüsiline puudutus + PIN-kood 360° sõrmejäljesensor (varuvariandina PIN-kood) Ühenduvus: USB-A või USB-C, NFC (mõnel ka Bluetooth) USB-A või USB-C (NFC tugi enamasti puudub) Biomeetria täpsus (nt VeriMark IT): Puudub Valekeeldumise määr (FRR) 2%, valelubamise määr (FAR) 0,001% Turvastandardid: Kuni NIST AAL3, FIPS 140-2 / 140-3 Kuni NIST AAL3, FIPS 140-2 / 140-3 (tootjal lisaks ISO/IEC 27001, GDPR/BIPA vastavus) Eripärad ja piirangud: Töötab tõrgeteta peaaegu kõigis kaasaegsetes seadmetes Võib vajada Windows 11 ESS-i keelamist; ARM-tugi võib puududa Orienteeruv hinnaklass: 35–55 eurot 60–95 eurot Tarkvara Turvalisus Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • OECD: Eesti peab jõudma üksikute entusiastide juhitud uuendustelt süsteemse lähenemiseni

    Eesti avaliku sektori uuendusvõime on ebaühtlane ja sõltub liialt üksikutest eestvedajatest, näitab värske uuring.

  • Levira plaanib uue tegevjuhi Tõnu Grünbergi ajal laienemist Euroopa turul

    Eesti meediateenuste ja digitaristu ettevõtte AS Levira juhatuse esimehena alustas tööd kauaaegne telekommunikatsiooni valdkonna tippjuht Tõnu Grünberg.

  • //koodi juht: IT-sektori kasutamata võimalus peitub teistes majandusharudes

    Eesti peab kiiresti leidma IT-spetsialistidele rakendust väljaspool tehnoloogiasektorit. Küsimuse aktuaalsust näitavad Pipedrive´i ja Telia hiljutised ning ilmselt veel mitmed eesseisvad koondamisteated.

  • Senine Elisa Eesti juhatuse liige asus tööle tegevjuhina küberkaitse valdkonnas

    Kolm aastat Elisa Eesti juhatusse kuulunud ärikliendiüksuse juht Artur Praun asus tööle riigikaitsega seotud kübertehnoloogia valdkonnas.

  • Uptime´i tehnoloogiajuht: üks turvaauk ei tohiks kogu tööd seisma panna

    Kriitilise turvaaugu parandamine võib võtta mõne tunni, aga võib nõuda ka terve süsteemi päevadeks sulgemist.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes