Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Oliver Laas: käitumusliku reklaami vastu

    Käitumuslik reklaam tuleks keelustada, sest sellega seotud kahjud ja riskid ületavad potentsiaalse kasu nagu näiteks selle, et kasutajad näevad (võib-olla mõnikord) oma huvidele vastavaid turunduslikke pakkumisi, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: 2025 oli privaatsuse jaoks halb aasta

    Oliver Laas annab Vikerraadio päevakommentaaris põgusa ülevaade privaatsuse käekäigust 2025. aastal Euroopas.

  • Andri Rebane: küberkaitses on vajalik oskus tegutseda kiiresti ja ühiselt

    Praeguses julgeolekuolukorras peab ka riigi IT liikuma tsentraalse haldussüsteemi poole, mis tagab, et väiksema IT-võimekusega riigiasutuste küberturvalisuse tase oleks samaväärne kui suurtel ministeeriumitel, kirjutab Andri Rebane.

  • Oliver Laas: TI-solk ja surnud internet

    TI-solki toodetakse majandusliku ja omakasu pärast. Teadlasi ajendab selleks avaldamissurve, sest nende karjäär sõltub avaldatud artiklite ning tsiteerimiste arvust, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Arstid hoidsid meest kaks ööpäeva ilma kopsudeta elus

    USA kirurgidel õnnestus hoida 33-aastast patsienti 48 tundi elus ilma kopsudeta, asendades elundi välise kunstkopsusüsteemiga.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Muistne retsept andis searasvaga võitud rauale terasest kooriku

    Tartu Ülikooli eksperimentaalarheoloogide värsked katsed tõestavad, et 12. sajandi benediktiini munga Theophiluse kummalisel soovitusel töödelda rauda searasvaga oli tõsiteaduslik alus. Hapnikule suletud keskkonnas muutis nipp odava raudseibi väliselt sama kõvaks kui kalli terase.

  • Tiit Talvaru: nõuame riigihangetes kivikirve asemel Eesti innovatsiooni

    Kõige parem viis riigil Eesti innovaatilist ettevõtlust toetada oleks tellida riigihangetes mitte detailselt ettekirjutatud tööd, vaid tulemust, mis lubaks kasutada uudseid Eestis arendatud tehnoloogiaid ja neid pärast ka edukalt eksportida, kutsub üles Tiit Talvaru.

  • Washington kärbib USA firmade investeeringuid Hiina tehnoloogiasektorisse

    President Donald Trump allkirjastas seaduseelnõu, mis annab võimudele volituse piirata USA ettevõtete investeeringuid Hiina tehnoloogiafirmadesse. Washington tahab nii takistada USA kapitali voolamist firmadesse, mis aitavad arendada Hiina jälgimisühiskonda.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ARVUSTUS ⟩ Kas uued «vabalthingavad» kõrvaklapid ongi igapäevaklappide tulevik?

    Kujuta ette olukorda: istud kohvikus, rüüpad jooki ja kuulad muusikat, aga samal ajal kuuled täpselt, kuidas naaberlauas räägitakse. See ongi lahtiste kõrvaklappide põhiline eelis, aga ka puudus. Huawei FreeClip sai teise põlvkonna – see seade ei roni nagu esimene põlvkondki sulle kõrva sisse, vaid embab hellalt kõrvalesta nagu futuristlik ehe.

  • ARVUSTUS ⟩ Honor Magic 8 Pro: tehisaru muskliga telefon, mis hakkab nüüd pettureid paljastama

    Aastal 2026 pole nutitelefoni tippmudel enam lihtsalt sidevahend, vaid taskus kantav superarvuti, mis püüab omaniku soove lennult ära aimata. Hiina mobiilitootja Honor on oma värske lipulaeva Magic 8 Pro turule toonud lubadusega, et nüüd on raud ja ajud ehk riistvara ja tehisaru põimunud kokku tihedamalt kui kunagi varem. Isegi eraldi nupp on targa mõtleja väljakutsumiseks külje peal olemas.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Uus nutikell, millega saab vee all suhelda: Watch Ultimate 2

    On olemas nutikellad, mis loevad samme ja tuletavad meelde vee joomist. Muidugi jälgitakse ka igasuguseid trenne sadadel spordialadel ning pärast saab selle kõige kohta lehekülgede viisi graafikuid. Laiatarbefunktsioonid, tundub juba, et on nii põhjalikult kaetud, et peab hakkama pakkuma midagi haruldasemat. Kuid siis ongi olemas seadmed, mis näevad välja, nagu kuuluksid need James Bondi randmele ning millega võib ronida nii mäetippu kui sukelduda rohkem kui saja meetri sügavusele. Aga miks mitte, kui ligi 900 eurot hinda pole takistuseks ning hobide hulka kuulubki midagi eksootilist ja ekstreemset?

PM – E-SPORT

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

  • Robin Kool mängis karjääri parima mängu ja võitis Majori

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti e-spordi täht Robin «ropz» Kool võitis juba kolmandat korda «CS2» kõige olulisema turniiri – Majori.

  • Robin Kool ja Vitality jõudsid Majori poolfinaali

    Eesti parim CS2 mängija Robin «ropz» Kool ja tema kodumeeskond Vitality alustasid Budapesti Majori finaalvooru võidukalt. Poolfinaalis ootab neid aga äärmiselt tugev vastane – Spirit.

  • PODCAST ⟩ Kui mitu miljardit maksavad «Mortal Kombati» mängud?

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann, Andri Allas ja Allan Albert.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

AM

  • Nähtamatu side sinu ja võidusekundi vahel: kas Logitech G325 on uus taskukohane legend?

    Nähtamatu side sinu ja võidusekundi vahel: kas Logitech G325 on uus taskukohane legend? Pilt AM 4. veebruar 2026 - 0:26 Kui jääb vaid ekraani kuma ja vaenlase hiilivad sammud selja taga (mängus), siis mida sa selles digitaalses kassi-hiire mängus teada tahad? Muidugi on siis heli sinu viies ja kuues meel – side, mis ühendab kärme reaktsiooni võiduga. Kuid liigagi tihti tähendab tipptasemel juhtmevabadus kopsakat auku rahakotis või ebamugavat survet oimukohtadel. Logitech on otsustanud selle müüdi purustada, tuues lagedale uue G325 LIGHTSPEED mudeli, mis lubab mänguritele tipptehnoloogiat ilma, et peaks järgmise kuu üüri panti panema. Kerge nagu pilv, terav nagu žilett Kui esimest korda G325 kätte võtta, üllatab selle kergus. Kaaludes vaid 212 grammi, on need kõrvaklapid justkui tehnoloogiline udu – sa unustad nende olemasolu. See on eriti oluline neile "veel üks raund" tüüpi mänguritele, kelle sessioonid venivad märkamatult tundidepikkuseks. Disainikeel on puhas ja minimalistlik, kaugel nendest kohmakatest ja liialt agressiivsetest "kosmoselaevadest", mida oleme harjunud mängurivarustuse seas nägema. Saadaval on kolm värvitooni – klassikaline must ja valge ning julgetele seiklejatele suunatud lilla –, mis sobituvad ühtviisi hästi nii striimija lauale kui ka bussiistmele. tegemnist on üsna sarnase järeltulijaga klappidele G321 LIGHTSPEED, mida mõni aeg tagasi Arvutimaailmas testisime. LIGHTSPEED: kiirem kui su enda reaktsioon Juhtmevabadus on mugav, kuid mängurite maailmas on "viivitus" ehk latentsus surmavaenlane. Logitech G325 kasutab oma relvaks LIGHTSPEED-tehnoloogiat nagu varasematelgi kordadel: tavalisest Bluetoothist nobedamat ja stabiilsemat raadiosidet. Logitech G peadirektor Ujesh Desai rõhutab: „Me tahame, et kõik mängijad saaksid parima kogemuse. Seepärast panime uutesse G325 kõrvaklappidesse nii palju funktsioone. See on ülimugava disainiga, pika aku kestvusega, suurepärase heliga ja töötab nii arvuti, konsooli kui ka mobiilseadmega.“ Tõepoolest, seade ei piirdu vaid arvutiga. Ühe nupuvajutusega saad lülituda LIGHTSPEED adapterilt ka traditsioonilisele juhtmevabale Bluetooth-ühendusele, mis tähendab, et võid keset tulist Fortnite’i matši võtta vastu kõne oma telefonis ilma, et peaksid klappe peast kiskuma. 24-bitine heli G325 pakub 24-bitist sügavust. Mängudes nagu Baldur’s Gate või Monster Hunter Wilds on atmosfäär kriitilise tähtsusega. 24-bitine heli on võrreldes tavalisega nagu kõrglahutusega pilt – sa kuuled nüansse, mida varem ei märganud, nagu lehtede sahinat, kauget kaja koopas või vastase suunda reetvat saapakriginat. Komplekti kuulub suunadiagrammiga mikrofon, mis on varustatud AI-põhise mürasummutusega. See toimib kui filter, mis pühib minema taustmüra ja jätab alles mängija enda puhta hääle. Sinu tiimikaaslased tänavad sind, et nad ei pea enam kuulama sinu klaviatuuri klõbinat või naabri juttu. Plussid ja miinused Igal seadmel on oma tugevused ja kohad, kus on tehtud järeleandmisi, et hoida hinda taskukohasena. PLUSSID Kerge: 212 g on üks parimaid näitajaid turul, tagades mugavuse pikkadeks tundideks. Hübriidne ühenduvus: Vaheta USB-raadioadapteri ja Bluetoothi vahel. Aku vastupidavus: Üle 24 tunni kestev aku tähendab, et saad muretult mängida mitu päeva järjest või muusikat kuulata. Hind: 79,99 euro eest on raske leida teist nii võimekat usaldusväärse brändi toodet. MIINUSED Minimalism: mõnele kasutajale võib tunduda disain liiga lihtne või puuduseks on RGB-valguse puudumine, mida paljud mängurid armastavad. Konstruktsioon: kerge kaal tähendab rohkem plastikut ja nõrgemat konstruktsiooni, mis nõuab hoolikamat ümberkäimist kui massiivsed metallraamid. Tehnilised andmed: Logitech G325 Hind: ligi 80 eurot Kaal: 212 grammi Heli sügavus: 24-bitine Ühenduvus: LIGHTSPEED (USB), Bluetooth 5.2 Aku kestvus: 24+ tundi Mikrofon: Suunadiagrammiga, AI-mürasummutus Ühilduvus: PC, konsoolid, mobiilseadmed Tarkvara: Logitech G HUB, mobiilirakendus Kõrvaklapid ja kõlarid Logitechi nurk Mängud Salvesta PDF! »

  • Punane kuma vannitoas: kas tuleviku ilutehnoloogia ongi selline kergelt hirmuäratav?

    Punane kuma vannitoas: kas tuleviku ilutehnoloogia ongi selline kergelt hirmuäratav? Pilt AM 31. jaanuar 2026 - 15:33 Kujuta ette sellist stseeni: sisened õhtul hämarasse vannituppa ja vastu vaatab punaselt helendav, futuristlik ning kergelt ulmefilmi kurikaela meenutav mask. See pole järjekordne "Sae" seeria rekvisiit ega kutse salajasse küberklubisse. tegemist on ilumaailma hiiglase L’Oréali värskeima leiutisega tehnoloogiamessilt CES, mis vastab küsimusele, kuidas saada särav nahk ilma keemiat näole määrimata? Las Vegases toimunud messi järelkajana on jõudmas lettidele L’Oréali valgusetendus. On see ikka nii tõhus kui keemiaga möllamine või vana hea kurgimask? Tehnoloogiahuvilised võiksid siin kahelda. Aga tootja lubab, et sel on ikka mõju küll, eriti meie pimedas ja külmas kliimas. L'Oréal LED Face Mask. Kui tõesti on juba villand seerumite kihtidest ja kreemipurkidest, siis nüüd lubatakse, et tulevikus "värvitakse" näonahk kauniks hoopis infrapunakiirgusega. Kuid ettevaatust: selle maskiga siiski avalikku kohta sattudes võib kergelt paanikat tekitada. See näeb lihtsalt nii teistmoodi välja. Maskis on üle näo LED-tulukesed, mis väidetavalt pidid andma sama hea efekti, kui kreemid ja maskid. Ka juuksed sirgeks valgusega, mitte kuumaga Me kõik teame seda lõhna – kergelt kärsanud juuksed, kui sirgendaja on kogemata liiga kauaks salku kinni jäänud. Tavaline sirgendaja on nagu kuum pann: see kõrvetab juukse väliskihi (kutiikula) ära, et sisu ümber vormida. L’Oréal aga tõi CES-i messiboksi veel ühe lahenduse, mis taas pealtnäha tundub idufirmalik pettus: kuidas vaid valgusega seesama kärssav töö ära teha? L'Oréal - Light Straight + Multi-styler. Nende uus Light Straight + Multi-styler on juuksehoolduse uus lahendus. Selle asemel, et rünnata toore kuumusega (mis tavaliselt küündib üle 200 °C), kasutab seade taas võimsat lähi-infrapunavalgust. „Light Straight + Multi-styler tõstab juuksehoolduse taset, viies selle juuste seisundi parandamiselt ennetamisele. Piirates kumulatiivse kuumusega kokkupuudet, on võimalik säilitada juuste loomulikku terviklikkust algusest peale,“ selgitas Guive Balooch, L’Oréal Groupe’i asepresident. Kuidas see siis töötab?  Kujuta ette, et juuksekarva sisemuses on pisikesed sillad (vesiniksidemed). Tavaline sirgendaja peksab need sillad kuumusega segi. Infrapunavalgus aga hiilib delikaatselt sügavale juuksekiudu ja veenab need sillad ümber paiknema juba 160 °C juures. Tulemuseks on kolm korda kiirem töö ja juuksed, mis on kaks korda siledamad, ilma et peaks muretsema nende "söestumise" pärast. LED Face Mask: 10 minutit punast kuma näkku Kui juuksed on korras, on aeg näo käes. L’Oréali uus LED Face Mask on painduv, silikoonist ja üliõhuke "tark mask", mis on sündinud koostöös tehnoloogiaettevõttega iSmart. Mask kasutab kahte spetsiifilist valguse lainepikkust: punane valgus (630 nm) on nagu äratuskell naha pindmistele kihtidele, lähi-infrapunavalgus (830 nm) aga tungib sügavamale, et öelda kortsudele hüvasti ja paneb naha pingulduma. Protsess kestab vaid 10 minutit. Paned maski peale, näed välja nagu küberpunk-kummitus, ootad ja valmis. See on sobiv lahendus neile, kes eelistavad tehnoloogiat keemiale. L’Oréalis usutakse, et see mask on võimeline võitlema nii lõtvumise kui ka ebaühtlase nahatooniga, olles samal ajal täiesti valutu ja ohutu. Kas LED saab hakkama? Kuna tegemist on CES-i innovatsiooniauhinna võitjatega, on ootused lahendusele kõrged. Jah, disain võib olla küll hea, aga tõesti: kas ainult LED valgusega saab selle paljukiidetud tulemuse? Igal asjal on mõistagi plussid ja miinused. PLUSSID Juuste tervis: madalam temperatuur tähendab vähem murdunud otsi. Kiirus: kolm korda kiirem sirgendamine säästab hommikuti väärtuslikku aega. Nutikus: masinõpe ja andurid kohanduvad liigutustega. Mugavus: näomask on painduv ja kerge, mitte raske plastmassist kolakas. MIINUSED Välimus: maski kandmine nõuab teatavat julgust (või üksindust). Koduloomad ja väikelapsed võivad vajada harjumisaega. Pikk ooteaeg: mõlemad seadmed jõuavad poelettidele alles 2027. aastal. Hind: kuigi täpset hinda veel pole, viitab "tippklassi tehnoloogia" tõenäoliselt kopsakale hinnasildile. Efektiivsus: aastakümneid läbiproovitud ja kasutatud keemia või kuumuse vastu vaid infrapunakiirgusega astuda tundub natuke uskumatu, selle efektiivsust peab ise kogema.   Light Straight + Multi-styler LED Face Mask Tehnoloogia: Patenteeritud infrapunavalgus Punane (630nm) & Lähi-infrapuna (830nm) Maksimaalne temp.: 160 °C külm valgus Materjal: Klaasplaadid, nutiandurid Painduv silikoon, mikroahelad Kasutusaeg: Vastavalt vajadusele Automaatne 10-minutiline seanss Turule jõudmine: 2027 2027 Kodumasinad Lahendused Salvesta PDF! »

  • Ekspert: e-kirjadele vastamine kohvikus või konverentsil ei olegi nii turvaline kui arvatakse

    Ekspert: e-kirjadele vastamine kohvikus või konverentsil ei olegi nii turvaline kui arvatakse Pilt AM 30. jaanuar 2026 - 20:16 Inimesed kasutavad igapäevaselt oma telefoni ning arvutit avalikes kohtades nagu bussis, kohvikus, rongis või trennis. Kuigi see tundub pealtnäha süütu tegevus, võib ekraanilt nähtav info olla midagi, mida hiljem saab kasutaja vastu kurjalt ära kasutada.  Turvateadlikkuse platvormi Phisbite tootejuht Urmo Keskel rõhutab, et oma isiklike meilide, kontode ja sõnumite kuvamine avalikus kohas on reaalne ohutegur ning iga tehnoloogia kasutaja peaks oma ekraani võõraste silmade eest kaitsma.   Oht ei ole vaid ühistranspordis või avalikes ruumides  Keskeli sõnul võivad pahatahtlikud silmad saada infot ka näiteks konverentsilt.  “Just hiljuti juhtus minuga olukord, kus kahe rea tagant nägin kellegi arvuti ekraanil infot valitsusasutuse juriidiliste probleemide kohta ja nägin meilivahetust tarnijast, kes tegi kehva tööd. Lisaks isiklikke kirju ja e-teenuste statistikat,” meenutab Keskel ja lisab: “Kui keegi sellises olukorras sisestab parooli, eriti ilma kahefaktorilise autentimiseta, võivad tagajärjed olla väga tõsised.” Urmo Keskel. Kõige levinum on viga, et ei arvestata infoga, mis on ekraanil, võivad avalikus ruumis võõrad näha ja salvestada. “Tänapäeva telefonide kaamerad on nii head, et päris kaugelt tehtud pildi puhul on võimalik näha, mis on teise kasutaja ekraanil ning mida sisestatakse,” selgitab ta, et kui kohvikus istuda akna all, võib tundlikku infot näha ja salvestada isegi juhuslik möödakäija.  Eksperdi sõnul on olukord, kus kõrvalistuja suudab varastada andmeid lihtsalt ekraani vaadates,reaalne vaid ühel juhul: “See risk on reaalne ainult siis, kui sotsiaalmeedia kontole sisenetakse sisestades käsitsi parooli ja mitte kasutades kahefaktorilist autentimist. Sel juhul võib pahatahtlik toimingu pealtnägija filmida parooli sisestamist ning pärast kasutada saadud paroole kontole pääsemiseks.” Pangakonto puhul on oht väiksem. “Jällegi võib pahatahlik inimene näha teie panga kasutajatunnust ja ka isikukoodi ning pärast proovida teile saata autentimispäringu kasutades Smart-IDd või Mobiil-IDd,” selgitab Keskel ja toonitab, et sellise rünnaku puhul on oluline, et kui kasutajale hüppab telefonis ette Smart-ID või Mobiil-ID PIN sisestuse aken, siis mitte mingil juhul ei tohi seda toimingut kinnitada ja koode sisestada, kui pole ise toimingut algatanud.   Mis aitaks? Keskeli sõnul saab riske maandada udutatud klaasiga. “Sellised lahendused aitavad oluliselt ekraanilt kuvatavate andmete lekkimise riski maandada. Eriti just avalikus ruumis telefoni kasutamisel. Samas ka nende lahenduste puhul peab silmas pidama, et kui keegi on otse teie selja taga, siis ta võib ikkagi näha, mis teie ekraanil toimub,” räägib ta.   Tihti muudavad telefoniekraanide kaitse- ning pimendamiskiled vaadatavuse ka omanikule uduseks. Õnneks areneb tehnoloogia aina kasutajasõbralikumaks ning turvalisemaks. Tehnoloogiahiid Samsung teatas hiljuti, et tuleb peagi välja uue privaatsuse funktsiooniga, mis pimendab ekraani nii kavalalt, et kasutaja ise näeb oma telefoni ekraani selgelt, aga kõrvalolijale on pilt täielikult pime. Firma sõnul on nad funktsiooni arendanud viis aastat ning see annab kasutajale võimaluse ise otsustada, millal ja kus ekraani sisu pimedaks teha või teavitusi kõrvalolijate eest peita.  Alari Pennar. “Meie funktsiooni peamine eesmärk on teha seda, mida teised saavad osaliselt teha vaid füüsilise privaatsuse kilega,” sõnab Samsungi koolitusjuht Alari Pennar ja lisab: “Funktsioon teeb ekraani tumedaks, justkui oleks ekraan välja lülitatud.”  “Samsung on uurinud, kuidas inimesed telefone kasutavad ja ehitanud sellele toetuvalt lahenduse, mis töötab nii tarkvaras kui ka riistvaras. Arvestades kasutajaga, et funktsioon oleks turvaline, aga ei segaks igapäevast kasutamist,” selgitab Pennar. Kuidas sa mu kontole said? Sellest ei räägita palju, mis viisil on kellegi kontole ja isikuandmetele ligipääs saadud. Just hiljuti kajastas meedia juhtumit, kus riigikogu liikme Annely Akkermanni Facebooki konto võeti üle ning sellelt saadeti tema nimel sõnumeid. Annely ei osanud täpselt öelda, kuidas tema kontole ligi pääseti.  “Kõrvalt piilumise ja koodide salvestamise juhtumid on teemaks pigem lähedaste ringis, kus üks pereliige (nt. laps) püüab salaja teise pereliikme telefonile või sotsiaalmeedia kontodele ligi saada,” selgitab Keskel ja toonitab, et sageli kasutajad ei adu, milliseid telefonis olevaid andmeid nende rakendused töötlevad ning millistesse pilveteenustesse ja suurtesse tehisintellekti mudelitesse inimeste andmed töötlemiseks liiguvad.  Ekraanipilt Facebookist. “Üldine soovitus on, et avalikus ruumis telefoni ja teiste nutiseadmete kasutamisel tuleks eeldada, et keegi võõras võib ekraanil olevat näha ja salvestada nii, et ise ei pane seda tähelegi. Ka telefoni- või videokõnede puhul tasub mõleda, et kui tundlik on räägitav info ja mis juhtub kui sellest lähedal olevad inimesed kuuleva,” soovitab Keskel. “Kui avalikus ruumis on vaja ekraani vaadata, siis pigem teha seda nii et telefon on madalamal (nt. süles). Kui tõesti on konverentsil vaja arvuti ekraani kasutada ja sealt midagi tundlikku vaadata, siis teha seda viimases reas, kus kedagi ei ole selja taga. Kõrvalistujate osas aitab ekraanifiltri kasutamine,” lisab ta, et inimesed peaksid kindlasti kasutama ekraanilukku. Kui telefon kaob, ei saa võõras selle sisu näha. Kasutama kahefaktorilist autentimist, sest see lisab paroolile täiendava turvakihi. Turvalisus Salvesta PDF! »

  • Varjust valgusesse: Linuxi mängunduse mässuline liit plaanib Windowsit troonilt tõugata

    Varjust valgusesse: Linuxi mängunduse mässuline liit plaanib Windowsit troonilt tõugata Pilt AM 30. jaanuar 2026 - 0:20 Vabavaraline Linux, mis on aastaid olnud mängurite silmis justkui eksootiline ja veidi nurgeline hobi-operatsioonisüsteem, on valmis kesta heitma. Pikka aega on Windows olnud arvutites mängumaailma monarh, kuid tasapisi on horisondile ilmumas uus ja näljane liit – Open Gaming Collective (OGC), mille eesmärk on suur: hakata Windowsi positsiooni mängumaailmas kõigutama. Kui seni on Linuxi maastik meenutanud killustatud vürstiriike, kus igaüks püüab oma jalgratast leiutada, siis nüüd on suurimad tegijad seljad kokku pannud. Nende eesmärk on muuta Linux mitte lihtsalt sobivaks, vaid eelistatud valikuks igale mängurile. Mis on Open Gaming Collective? Linuxi mängud on viimastel aastatel saanud sisse uskumatu hoo suuresti tänu Valve’i Steam Deckile ja selle taga peituvale SteamOS-ile. Kuid isegi selle edu varjus on arendajad rassinud sarnaste probleemide kallal eraldi tubades. OGC sünd on justkui hetk, mil erinevad superkangelased saavad aru, et koos suudetakse peatada ka suurim vaenlane – tehniline ebaefektiivsus ja killustatus. Asutajaliikmete nimekiri on muljetavaldav: Bazzite, Asus Linux, ShadowBlip, PikaOS ja Fyra Labs. Lisaks neile on strateegiliste partneritena pardal sellised raskekaallased nagu Nobara ja ChimeraOS. Nende visioon on lihtne: lõpetada topelttöö. Grupp nentis oma avalduses tabavalt: "Distrod saavad nüüd keskenduda omadustele ja kogemusele, mis teevad nad unikaalseks, selle asemel et korrata samu ülesandeid. Lühidalt öeldes: meil kõigil on rohkem aega mängida." Tehniline vundament: rohkem kui lihtsalt silt OGC ei ole pelgalt jututuba. Neil on juba töös ühised sambad, mis peaksid muutma Linuxi kasutuskogemuse sujuvamaks kui kunagi varem. OGC Kernel on spetsiaalselt mängimiseks optimeeritud süsteemituum, mida saavad kasutada kõik projektid. See on nagu ühine mootor, mis on timmitud tippkiirusele, jättes igale tootjale (distrole) vabaduse kujundada oma kere ja sisu. Gamescope’i laiendamisel on töös uus versioon populaarsest mikromanagerist Gamescope, mis toob laiema riistvaratoetuse veelgi enamatele seadmetele – olgu selleks siis pihuarvutid-tahvelarvutid või eksootilisemad konsoolid. Kõige olulisem on aga nende "Upstream First" poliitika. See tähendab, et nad ei loo omaette suletud aeda. Kõik parandused ja koodiread, mida luuakse, üritatakse sisse viia algsetesse projektidesse (näiteks Mesa graafikadraiveritesse). See tagab, et Linuxi tervis paraneb tervikuna, mitte ainult ühe konkreetse versiooni puhul. Miks see meile korda läheb? Tavakasutaja jaoks tähendab see, et barjäär "keerulise Linuxi" ja "mugava Windowsi" vahel mureneb. Kui Asus Linuxi meeskond töötab selle nimel, et riistvara ja süsteemituuma vaheline kuristik kaoks ja ShadowBlip lihvib pihuseadmete kasutajaliidest, võidab sellest lõpuks mängur, kes tahab lihtsalt nuppu vajutada ja mängima hakata. Fyra Labsi esindajad on seadnud endale suursuguse sihi: tuua Linuxi töölaud tavainimeseni. Nad usuvad, et just mängurluse populaarsus on see uks, mille kaudu Linux lõpuks massidesse murrab (kui Androidi mitte arvestada). Millal on Windowsi valitsusaeg läbi? Kas Linux suudab Windowsile tõesti koha kätte näidata? See ei juhtu kindlasti üleöö, kuid Open Gaming Collective on esimene tõeline märk sellest, et Linuxi kogukond on täiskasvanuks saanud. Nad ei võitle enam üksteisega, vaid töötavad ühise eesmärgi nimel. See võib olla just see puuduv lüli, mis teeb Linuxist mängumaailma uue standardi. Plussid ja miinused: Linuxi mängumaailm + Vähem korduvat tööd: arendajad saavad nüüd keskenduda uutele funktsioonidele, mitte vigade lappimisele mitmes kohas korraga. + Parem riistvaratugi: erinevad seadmed (Asuse pihuseadmed jm) saavad kiiremini ja kvaliteetsemat tuge. + Tulevikukindlus: "Upstream First" tagab, et projektid ei jookse tupikusse. - Killustatuse oht jääb: kuigi koostöö on tihe, on Linuxi maailmas endiselt palju erinevaid valikuid, mis võib algajat segadusse ajada. - Sõltuvus vabatahtlikest: suur osa arendusest tugineb endiselt kogukonna entusiasmile, erinevalt Microsofti ärilistest hiigelressurssidest. Mängud Tarkvara Salvesta PDF! »

  • Elisa hoiatab: tänasest levib uus arvepettus, kus väidetakse, et arve on tasumata

    Elisa hoiatab: tänasest levib uus arvepettus, kus väidetakse, et arve on tasumata Pilt AM 28. jaanuar 2026 - 18:31 Elisa annab teada, et täna varahommikul hakkas levima uus petukirjade laine, kus petturid esinevad Elisa nimel ning väidavad, et kliendi arve on tasumata või makse viibib. Kirjade eesmärk on meelitada inimesi klõpsama lingile ja sisestama oma pangatunnuseid võltsitud makselehel. Petukirjad matkivad Elisa ametlikku arveldusalast suhtlust ning kasutavad nii ettevõtte visuaali kui ka keelekasutust, et jätta võimalikult usutav mulje. Tavaliselt hoiatatakse kirjas lisatasude, viiviste või teenuse katkestamise eest, kui väidetavalt tasumata arvet kohe ei maksta. Elisa infoturbejuhi Mai Krafti sõnul töötab ettevõtte infoturbe meeskond järjepidevalt selle nimel, et tuvastada ja tõkestada klientidele suunatud pettusi. „Eelmisel aastal blokeerisime oma võrgus kõigi klientide kaitseks ligi 200 000 pahatahtlikku veebisaiti. Nende hulka kuulusid näiteks erinevad arvepettuste ja õngitsuskirjade lingid. Kui saame teada, et Elisa nimel liigub pettus, reageerib meie infoturbe tiim kohe ja blokeerib vastava lingi Elisa võrgus kõigi klientide jaoks,“ selgitas Kraft. Krafti sõnul on petturite aktiivsus viimastel nädalatel taas kasvanud. „Kui aasta algus on pettuste vaates olnud pigem rahulik, siis nüüd näeme, et petturid on taas aktiivselt tegutsema hakanud. Just arvetega seotud petuskeemid tabavad inimesi hetkel, mil valvsus on madalam. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed eelmisel aastal pettuste tõttu 29 miljonit eurot – see number näitab, kui ettevaatlik tuleb olla,“ ütles Kraft. Tema sõnul näevad petukirjad välja nagu päris Elisa arved või meeldetuletused tasumata makse kohta. „Kuigi oleme täna hommikul petturlikud lingid oma võrgus juba klientide jaoks blokeerinud, tekivad uued võltslehed väga kiiresti. Seetõttu on eriti oluline, et inimesed ei tegutseks kiirustades ega klõpsaks kahtlastel linkidel,“ lisas ta. Kraft rõhutas, et Elisa ametlikud arved saadetakse alati aadressilt arved@elisa.ee ning kõik maksetega seotud toimingud saab turvaliselt teha Elisa iseteeninduses. „Kui kiri saabub tundmatult saatjalt või tekitab kahtlust, tuleks see enne maksmist kindlasti üle kontrollida,“ ütles ta. Kuidas petukirjad toimivad? Pettuskirjas olev link suunab inimese võltsitud makseteenuse lehele, mis näeb välja nagu panga või tuntud maksevahendaja keskkond. Seal palutakse kinnitada arve tasumine. Tegelikkuses annavad kasutajad PIN1 sisestamisel petturile ligipääsu oma pangakontole ning PIN2 abil tehakse ohvri teadmata rahalisi ülekandeid. Elisa soovitab klientidel järgida järgmisi põhimõtteid kontrolli alati saatja e-posti aadressi ja veebilehe aadressi – isegi väike erinevus võib viidata pettusele; ära jaga kunagi PIN-koode, Smart-ID, Mobiil-ID ega pangateenuste paroole; väldi e-kirjadest avanevate linkide kaudu maksete tegemist ja eelista Elisa ametlikku iseteenindust; kasuta kaheastmelist autentimist ning hoia oma seadmed ja paroolid ajakohased; pettusekahtluse korral võta kohe ühendust oma pangaga ja teavita juhtumist ka ettevõtet, kelle brändi on ära kasutatud. Turvalisus Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Lauri Almann: pea iga nädal küsitakse, kas tahame raha kaasata või CybExeri müüa

    Eelmise aasta üle ootuste heade tulemustega lõpetanud Eesti küberturbefirma CybExer Technologies saab investeerimismajadelt pea iganädalaselt pakkumisi.

  • Uus vaatus? Koolidele vajalik infosüsteem SAIS3 ei valmi õigeaegselt

    Haridus- ja teadusministeerium ei saa plaanitud ajal valmis sisseastumise infosüsteemi SAIS3 ning õpilased, koolid ja omavalitsused peavad kasutama vanu süsteeme.

  • sTARTUp Day uus juht: meie oluline roll võiks olla teadlaste ja äriinimeste kokkutoomine

    Eelmisel nädalal 10. korda toimunud idufirmade festivali sTARTUp Day korraldav mittetulundusühing palkas esmakordselt tegevjuhi, kellelt oodatakse järgmise kümne aasta visiooni ja strateegiat.

  • Oma idu maailma tipule müünud asutaja: meie toodet ostja tegelikult ei vajanud

    Mullu märtsis müüs Kalev Kärpuk mängupõhiseid turunduskampaaniaid pakkuva idufirma Adact Iisraeli juurtega USA ettevõttele, mis rajas seejärel Tallinna oma arenduskeskuse.

  • Poola CERT seostab detsembrikuist rünnet energiataristu vastu Vene FSBga

    Poola CERT avaldas põhjaliku raporti detsembri lõpus toimunud ulatusliku ründekatse kohta riigi energiasektori vastu, kahtlustades selles Venemaa vastuluureametit FSB.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes