Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

    ERR – TEHNOLOOGIA

      PM – TARKVARA

      • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

        Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

      • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

        Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

      • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

        Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

      • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

        Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

      • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

        Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

      PM – SEADMED

        PM – ARVUSTUSED JA TESTID

          PM – E-SPORT

            Arvutiabi

            • Home

            ARVUTIABI VÕRUS

            TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

            SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

            NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
            Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

            FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

            FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

             

             

            ERR

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

              Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

              Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

              Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

            AM

            • Aus ökopill - Dacia Sandero Stepway LPG Autom

              Aus ökopill - Dacia Sandero Stepway LPG Autom Pilt Marko Habicht 14. aprill 2026 - 0:10 Dacia Sandero Stepway on üks neist autodest, mille puhul on lihtne nina kirtsutada enne, kui sellega päriselt sõidad. Paberil on see odav väikeauto, millele on pandud veidi kõrgem vedrustus, natuke maasturilikumad plastid ja LPG süsteem. Päriselus võib mulje olla petlik. See auto ei püüa jätta endast kallimat muljet, kui ta päriselt on. Just sellepärast mõjub ta ausalt.  Uuendatud Stepway LPG-versioonil on mahlapakist natukene suurem, 1,2-liitrine 3-silindriline Eco-G mootor ning  ka automaatkastiga, mis muudab kogu komplekti igapäevaelus palju loogilisemaks, kui mitte öelda paremaks. Minu jaoks oligi selle auto juures kõige tähtsam küsimus lihtne. Kas odav auto tundub odav ainult hinnasildil või ka sõidus. Stepway puhul on vastus pigem ei - hinnasilt on odav, aga kogemus ei ole piinlik. See auto on vaiksem, kui ootasin Linnas ja tavakiirustel on Stepway vaikne. Maanteel, eriti suvisel kiirusel, tuleb tuulemüra sisse, seda pole mõtet ilustada, aga ei muutunud kordagi nii häirivaks, et auto hind meelde tuleks. Auto püsib hästi teel ka maanteekiirustega ning kaasreisijatega on võimalik suhelda ilma häält tõstmata.  LPG muudab loogikat Kui sa vaatad ainult liitreid saja kilomeetri kohta, siis võib LPG kulu tunduda esmapilgul suur. Minu sõidul jäi see umbes 8,6 liitri kanti sajale. See number hakkas mõistlikumaks minema alles pikema maanteesõiduga. Bensiiniga ma väga pikalt sõita ei saanud, seega ma ei hakka siin tegema suuri üldistusi selle kohta, mida ta bensiinil igas olukorras tarbib. Pealegi: miks peaks kui vahe on nii suur. Selle auto puhul on tähtsam päris elu rahaline loogika, mitte ainult tabeli number. Kui gaasiga kulub umbes 9 liitrit sajale, siis rahas tähendab see praeguste hindade juures ikka midagi muud kui sama suur bensiinikulu. Dacia enda ametlik sõnum ongi see, et Eco-G mõte on hoida kasutuskulu madalam, säästes 35€ iga tankimisega (seda 2025a soodsate kütusehindadega)Sh Bensiini ja LPG paakidega kokku on paberi peal võimalik sõita kuni 1450km mis tundub ebareaalne aga isegi 1200km on ulmeline tulemus.  Salong on odav, aga mitte häbiväärne Salongi puhul on Dacia teinud õige valiku: Isegi kui materjalid on odavad, on see kohe näha ja kõva plastikut on tõesti palju. Mõni pind on karedam, mõni tükk mõjub üsna ühe suure vormitükina. Kallimal varustusel natuke pehmemaid kohti on ka, aga luksust siit otsima ei tasu. Samas ei teki tunnet, et keegi on üritanud mulle odavat asja kalli pähe maha müüa. See ausus on Stepway juures sümpaatne. Mõne kallima Saksa brändi odavama otsa autos näed tihti, et püütakse teha muljet, nagu oleks asi peenem, kui ta on. Selle nimel pannakse veidi läikivat liistu, õite rõlget piano blacki, natuke pehmemat vahtu ja paras ports turundusjuttu. Hinnale tuleb otsa, aga tulemus on ikka odav. Stepway on ehe, lihtne ja ütleb selle välja, kajastades seda selgelt ka hinnasildil. Vanamoodne võib olla täiesti hea Rooli taga olevad helinupud tunduvad vanamoodsad. Visuaalselt ei ole see just kaasaegseim lahendus. Samas töötavad need hästi ja  intuitiivselt. Sama lugu on püsikiirusehoidjaga. See ei ole adaptiivne, aga vähemalt ei pea auto kasutamisks omama magistrikraadi või iga asja jaoks menüüs surfama. Selliseid lahendusi on Stepways veel. Need ei võida disainiauhinda, aga kasutuses on nad sageli isegi mõistlikumad kui mõnes palju kallimas autos. See auto on tehtud inimesele, kes tahab autot kasutada, mitte selle kasutusjuhendit õppida. YouClip on päriselt kasulik asi Üks koht kus disainiauhindu võidetakse on Dacia lisatarvikute kinnitussüsteem. Dacia Stepwayl on 3 standardset kinnituskohta ning lisaks 2 punkti saab tarvikutega juurde. Nende külge saab panna näiteks telefonihoidja, lambi, nagi või muid väikseid lahendusi. See sobib Stepway iseloomuga hästi. Väike auto, aga püüab olla nutikas seal, kus sellest päriselt kasu on. Samal ajal kui Škoda kütuseluukidelt jääkaabitsaid ära korjab, laseb Dacia lahti lisavarustuse joonised ja kasutaja võib endale printida mida iganes.  Ainus nurin, et Integreeritud mobiilihoidja lahendus on vanemat tüüpi ja veidi "vedel". Hea on see, et laadimise loogika on läbi mõeldud ja hoidja asukoht ei ole juhuslik. Halb on see, et tugevama ja standardsema kinnituse puhul oleks seda lihtsam päriselt enda järgi kohandada, näiteks mõne korralikuma hoidiku või 3D-prinditud üleminekuga, RAM mountile vms.  Väljast väike, seest suur.  Stepway pagasiruum on selle auto mõõtu arvestades täiesti asjalik. Ametlik põhinumber on 328 liitrit ning tagaistmete allalaskmisel lubab Dacia kuni 1455 liitrit kogumahtu. 2026 aasta VW Golfi pakiruum on 380 liitrit ja istmed maas umbes 1250 liitrit. Igapäevaelus tähendab see lihtsalt, et toidukotid, nädalavahetuse kola ja tavaline linnaelu mahuvad ilma suurema draamata ära. Väikese auto kohta on see üks Stepway tugevamaid külgi. Tagumine rida on aga teine lugu. Kui roolis istub umbes 1,90 m pikk inimene, siis tema taha täiskasvanut ei istuta. Lapsed ei ole probleem aga kes käskis nii pikaks kasvada. 180 midagi pikkuseid mahub autosse hulgim. Siin tuleb ka aru saada, et see auto on napilt 4m pikkune. Meeldis Hind alates 16000 - Norm varustuses (lpg, autom) 19000 Juhil on palju ruumi Müratase  Väga nobe juhtmevaba Android auto Ei meeldinud Prääksub tüütult, kui võtmega eemaldud ja seda vaigistada ei saa. Salongi valgustus kustub üsna kiiresti ja uuesti lülitamine ei aita. (akusääst)  Kui kõik muu on uus Youclip, siis telefoni hoidja ei ole. Kellele see auto päriselt sobib Sandero Stepway LPG automaadiga inimesele, kes tahab uut autot, millega on linnas hea liikuda, millega saab teha ka 50 kuni 100 km otsi ilma väsimata, ja kelle jaoks kütusekulu rahaline pool on mõjuv argument. See ei ole auto sellele, kes otsib prestiiži, üritab olla naabrist parem või kompenseerida midagi. Neile, kes soovib ülivaikset maanteelendu või pidevalt tagapingile kolme pikka inimest. Samuti tuleb ausalt meeles pidada, et selle põlvkonna Euro NCAP tulemus oli 2 tärni, mis jääb tänaste mõõdupuude järgi tagasihoidlikuks. KUIGI sõitjateruumi ohutus on 4 tärni vääriline, lihtsalt kellelegi ei tasu otsa sõita.  Aga kui sinu lähtekoht on lihtne, et auto peab olema mõistliku hinnaga, soodne pidada, mugav kasutada ja mitte rumalalt kokku hoitud, siis Stepway oskab ennast üllatavalt hästi õigustada.   Sõidukid Salvesta PDF! »

            • Robloxi digitaalne liivakast saab uued piirid ja range vanusekontrolli

              Robloxi digitaalne liivakast saab uued piirid ja range vanusekontrolli Pilt AM 13. aprill 2026 - 21:41 Roblox on platvorm, mis on ühtaegu nii loovuse oaas kui ka lapsevanemate õudusunenägu selle kontrollimatu sisu tõttu. Kuid nüüd on saabumas suured muudatused: Roblox tõmbab maha selged piirid, jagades oma kasutajad kolme rangelt eristatud maailma. Alates mai keskpaigast ei ole Roblox enam kõigile üks ja seesama. Platvorm võtab kasutusele kolmeastmelise kontosüsteemi, mis on justkui digitaalne filter, mis sõelub välja eakohase sisu. Roblox Kids (5–8-aastased) on turvaline "mull". Selles tsoonis on vestlusfunktsioon vaikimisi välja lülitatud ning ligipääs on vaid kõige leebematele mängudele (Minimal ja Mild). Roblox Select (9–15-aastased) on n-ö vahepealne tsoon teismelistele ja eel-teismelistele. Siin hakatakse järk-järgult tutvustama vestlusvõimalusi ja lubatakse ligipääs "mõõduka" (Moderate) reitinguga mängudele. Roblox (16+) on platvormi täisversioon, kus on avatud kõik funktsioonid. Siiski, päris "täiskasvanute sisu" ehk Restricted märgisega mängud avanevad alles siis, kui kasutaja on tõestatult 18-aastane. Roblox selgitab uut lähenemist piltlikult: laste kontodel on isegi teistsugune taustavärv, et vanemad saaksid vaid ühe pilguga ekraanile veenduda, et nende võsuke on "õiges kohas". See on nagu ujula, kus on eraldi madal lastebassein, hüppetornidega süvavesi ja radadega ujumisala – igaühele vastavalt tema oskustele ja pikkusele. Tehisintellekt ja "viiedollariline usaldus" Kuidas aga tagada, et sisu, mida arendajad üles laadivad, on päriselt turvaline? Roblox paneb siin mängu nii raha kui ka tehnoloogia.  Arendajad peavad läbima isikutuvastuse ja maksma 5 dollarit kuus Roblox Plus´i tellimuse eest. See on justkui "turvatagatise" tasumine – ettevõte usub, et kui arendaja on valmis investeerima oma raha ja tuvastama oma isiku, suhtub ta ka mängude sildistamisesse vastutustundlikumalt. Kui aga arendaja siiski eksib, sekkub mängu Robloxi tehisintellekt. See jälgib reaalajas ekraanil toimuvat ja vestlusi, et veenduda: mängu sisu vastab sellele, mis sildil kirjas. Kui AI märkab midagi kahtlast, tõmmatakse "hädapidurit". Vanemlik kontroll saab uued tiivad Juunis lisanduvad uued tööriistad annavad vanematele seninägematu võimu. Kui varem said üle 13-aastased lapsed ise blokeeritud mänge avada, siis nüüd jäävad ohjad kindlalt vanemate kätte kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Samuti luuakse "juhtumipõhise heakskiidu" süsteem. Näiteks kui noorem laps soovib mängida konkreetset mängu koos vanema õe või vennaga, saab lapsevanem selleks ühekordse erandkorras loa anda, isegi kui mängu reiting on lapse vanuseklassist kõrgem. Kas süsteem on ikka lollikindel? Loomulikult on õhus ka skepsist. Hiljutised raportid on viidanud, et nutikad väikelapsed suudavad näotuvastusest ja vanusekontrollist "mööda hiilida". Robloxi turvajuhil Matt Kaufmanil on aga vastus olemas: "Kui me eksime... pakume kasutajatele mitmeid viise selle parandamiseks." Ta lisas, et platvorm mõõdab pidevalt kasutajate käitumist ja võrdleb seda nende esitatud vanuseandmetega. Kui käitumine ja andmed lähevad lahku (näiteks "viieaastane" käitub vestluses nagu täiskasvanu), sunnitakse kasutaja uuesti vanusekontrolli läbima. Robloxi uued kontotüübid   Roblox Kids Roblox Select Roblox (täisversioon) Vanusegrupp: 5–8 aastat 9–15 aastat 16+ aastat Sisu reitingud: Minimal, Mild Minimal, Mild, Moderate Kõik (v.a Restricted) Vestlus (Chat): Vaikimisi väljas Piiratud/järk-järguline Vaikimisi sees Vanemlik kontroll: Täielik kontroll Täielik kuni 15. eluaastani Piiratud nähtavus (kuni 18) Isikutuvastus: Nõutud (vanema abi) Nõutud Kohustuslik Lahendused Mängud Tarkvara Salvesta PDF! »

            • Hüvasti, Windows! Prantsuse riigiaparaat vahetab ameeriklaste tarkvara kohaliku Linuxi vastu

              Hüvasti, Windows! Prantsuse riigiaparaat vahetab ameeriklaste tarkvara kohaliku Linuxi vastu Pilt AM 11. aprill 2026 - 21:52 Kujuta ette, et elad majas, kus omanik võib igal ajal ukselukke vahetada, üüri tõsta või sinu tegemisi läbi akna jälgida, ilma et sul oleks selle üle mingit kontrolli. Just nii kirjeldab Prantsuse valitsus oma praegust olukorda digimaailmas. Tehnoloogiahiidude haardest vabanemine on seal praegu agressiivne riiklik strateegia.  2026. aasta aprillis teatas Prantsusmaa, et aeg on "digitaalsed ahelad" purustada ning võtta kontroll oma andmete ja taristu üle tagasi. Suurpuhastus riigiasutustes: Linux asendab Windowsi Tegelikult kinnitas Microsofti jurist Prantsusmaal, et USA valitsus pääseb tõesti  ligi nende Euroopa andmekeskustele – ilma Euroopa ametivõime teavitamata. Seega varem pigem kuulujuttude ja vandenõuteooriatena levinud arvamus sai kinnituse, et ka tegelikult võib nii olla, et väliskliente saab luurata. Tõestuse selle kohta, et Ameerika suurtehnoloogiaettevõtted ei saa pakkuda suveräänseid pilveteenuseid – hoolimata turunduskärast, mida toodete ümber luuakse, esitas tegelikult Microsofti jurist ise. Pärast tema ütluste vaatamist YouTube'is nõustusid paljud, et iga suure tehnoloogiaettevõtte turvalisuse pakkumine on kahtlase väärtusega. Prantsusmaa valitsuse digidirektoraat (DINUM) viskas lauale tõelise pommuudise: riigiaparaat alustab laiaulatuslikku väljumist Microsofti ökosüsteemist. Kui seni on Windows olnud ametnike töölaudadel standardiks, siis edaspidi võetakse kasutusele Linuxi-põhised operatsioonisüsteemid. See ei ole lihtsalt tarkvaravahetus, vaid põhimõtteline muutus. Kui Windowsi kasutamine on nagu mugava, kuid suletud „kõik-hinnas“ kuurordi külastamine, kus reeglid dikteerib võõrustaja, siis üleminek Linuxile on kui oma kodu ehitamine – see nõuab alguses rohkem pingutust, kuid annab täieliku vabaduse otsustada, kes uksest sisse pääseb ja milliseid materjale kasutatakse. Esimesed suured sammud on juba astutud: Ravikindlustusamet (CNAM) on juba alustanud oma 80 000 töötaja suunamist riiklikele koostöötööriistadele nagu Tchap (suhtlus), Visio (videokonverentsid) ja FranceTransfert (failivahetus). Terviseandmete platvorm liigub täielikult usaldusväärsele Euroopa lahendusele hiljemalt 2026. aasta lõpuks. Lisaks teatas Prantsuse valitsus jaanuari lõpus, et loobuvad Microsoft Teamsi videokoosolekute tarkvarast ning võtavad kasutusele kodumaise alternatiivi. Ministrid on karmisõnalised: "Me ei saa enam leppida sõltuvusega" Prantsuse valitsuse liikmed ei hoia end tagasi, kui jutt läheb USA tehnoloogiahiiudest vabanemisele. Riigieelarve ja avaliku halduse minister David Amiel on seisukohal, et riik peab lõpetama kõrvaltvaataja rolli: "Riik ei saa enam piirduda oma sõltuvuse tõdemisega, ta peab sellest väljuma. Me peame vabanema USA tööriistade mõjust ja võtma kontrolli oma digitaalse saatuse üle. Me ei saa enam aktsepteerida, et meie andmed, taristu ja strateegilised otsused sõltuvad lahendustest, mille reegleid, hindu, arenguid ega riske me ei kontrolli. Digitaalne suveräänsus ei ole valikuvõimalus." Talle sekundeeris tehisintellekti ja digivaldkonna minister Anne Le Hénanff, kelle sõnul on Prantsusmaa eeskuju suunanäitajaks kogu Euroopale: "Digitaalne suveräänsus ei ole valik, vaid strateegiline vajadus. Euroopa peab looma vahendid oma ambitsioonide elluviimiseks ja Prantsusmaa näitab teed, kiirendades üleminekut suveräänsetele, ühilduvatele ja kestlikele lahendustele." Koalitsioonid Ameerika pilve vastu Selle asemel, et iga ministeerium üritaks üksinda jalgratast leiutada, loob Prantsusmaa uue meetodi: avaliku ja erasektori koalitsioonid. See tähendab, et riigiasutused, suured avalikud teenusepakkujad ja kohalikud tehnoloogiaettevõtted seljatavad ühiselt probleeme, tuginedes avatud standarditele ja ühiskasutatavale tarkvarale (algatused nagu Open-Interop ja OpenBuro). Sügiseks 2025 peavad kõik ministeeriumid esitama konkreetsed kavad, kuidas nad vähendavad sõltuvust väljaspool Euroopat asuvatest pakkujatest seitsmes võtmevaldkonnas: arvuti töölauad, koostöötööriistad, viirusetõrje, tehisintellekt, andmebaasid, virtualiseerimine ja võrguseadmed. Prantsuse digipöörde plussid ja miinused Kuigi ambitsioon on imetlusväärne, ei ole tee täieliku digisuveräänsuseni okasteta.  Siin on peamised plussid ja miinused, mida see suur muutus endaga kaasa toob: PLUSSID Andmeturve: riiklikud ja kodanike andmed ei liigu enam USA serveritesse või USA valitsuse salaja kontrollitavatesse serverikeskustesse, kus kehtivad teised seadused. Kulude kontroll: lõpeb litsentsitasude diktaat, kus tarkvarahiiud võivad suvalisel hetkel hindu tõsta. Kohaliku IT-sektori toetamine: riigihanked suunatakse Euroopa ja Prantsuse ettevõtetele, mis elavdab majandust. Paindlikkus: avatud lähtekoodiga tarkvara (Linux jm) võimaldab süsteeme täpselt riigi vajadustele kohandada. MIINUSED Ülemineku keerukus: 80 000 ja enama töötaja harjumuste muutmine on logistiline ja psühholoogiline väljakutse. Ühilduvusprobleemid: võib tekkida tõrkeid vanade (legacy) süsteemidega, mis on ehitatud spetsiaalselt Windowsi peale. Esialgne kulu: uute süsteemide juurutamine ja personali koolitamine nõuab suuri investeeringuid, enne kui sääst avaldub. Tarkvara Salvesta PDF! »

            • Sony heidab kinda OLED-ile: uus True RGB tehnoloogia lubab telerimaailmas revolutsiooni korraldada

              Sony heidab kinda OLED-ile: uus True RGB tehnoloogia lubab telerimaailmas revolutsiooni korraldada Pilt AM 11. aprill 2026 - 0:16 Jah, sa oled aastaid vaadanud maailma läbi kergelt tolmuse akna. Nüüd on tehnoloogiagigant Sony teatanud, et nad on valmis selle akna puhtaks küürima. kas tõesti? Sel kevadel saabuva uue põlvkonna BRAVIA teleritega tutvustatakse True RGB tehnoloogiat, mis tõotab turunduslubaduste järgi muuta meie arusaama sellest, kui elutruu üks ekraanipilt üldse olla saab. Kas on see nüüd päris lubadus või järjekordne mitmetähelise lühendiga tehnolooga turundustrikk, see selgub õige pea. Sony 20-aastane arendustöö seal taga muidugi lubab enamat. Mis peitub "tõelise RGB" taga? Sony True RGB annab igale värvikanalile omaette lava. Tehnoloogia kasutab iseseisvalt juhitavaid punaseid (R), rohelisi (G) ja siniseid (B) valgusallikaid ehk dioode. Kõlab tuttavalt? Osaliselt jah. Kui enamik tänapäeva telereid kasutab valget taustvalgust, mis filtreeritakse värvikihtide kaudu, siis Sony lahendus tekitab värvi otse allikas. Sony puhtaid põhivärve täpselt nii, nagu kunstnik segab paletil värsket värvi. Sony ise märgib uhkusega: "Erinevalt tavapärastest lahendustest kasutab Sony True RGB iseseisvalt juhitavaid punaseid, rohelisi ja siniseid valgusallikaid. See tagab puhtamad värvid, kõrgema heleduse ja Sony kodutelerite läbi aegade suurima värvimahu." Samas on midagi sellist ju meil juba olnud, vähemalt sellele kirjeldusele sarnast. Miks siis Sony peaks veel parem olema? RGB Mini-LED / True RGB teebki punase, rohelise ja sinise valgusallikaga ise värvid ekraanile. Sony True RGB on sama põhiideega, aga Sony enda juhtimise ja pilditöötlusega, mis pidi saavutama veel täpsema värvide juhtimise. 20 aastat lihvitud True RGB ei sündinud üleöö. See on üsna pikk teekond, mis sai alguse juba 2004. aastal legendaarse QUALIA 005 mudeliga. Sony on võtnud parimad omadused Mini LED tehnoloogia täpsusest ja kombineerinud selle OLED-ile omase kontrastsusega. Uue tehnoloogia salarelvaks on patenteeritud optiline struktuur ja ülimalt täpne taustvalgustuse draiver. See tähendab, et "parim koht diivanil" ei ole enam piiratud ainult ekraani keskel ees istumisega. Millal me seda näeme? Sony on kinnitanud, et esimesed True RGB tehnoloogiaga varustatud BRAVIA telerid jõuavad turule juba sel kevadel. Kuigi täpsed mudelinimed ja hinnakirjad on veel saladuskatte all, on selge, et Sony plaanib sel aastal teleriturul kaardid ümber mängida. Kuvarid ja telerid Salvesta PDF! »

            • Samsung Galaxy S26 Ultra - jälle põhjas

              Samsung Galaxy S26 Ultra - jälle põhjas Pilt Marko Habicht 11. aprill 2026 - 0:10 Samsung Galaxy S26 Ultra ei tule turule tühjale kohale. Enamik huvilisi ei vaata seda telefoni nii, nagu vaataks oma esimest nutitelefoni. Ilmselt on neil on juba taskus S25 Ultra või S24 Ultra, mõlemad endiselt kiired, kallid ja täiesti töövõimelised. Just seepärast ei loe siin ainult uus mudelinumber. Loeb see, kui suure arengu on teinud uus telefon ja kui valusaks kujuneb vahetus rahakotile. Samsungi ametlikud andmed lubavad õhemat korpust, väiksemat kaalu, kiiremat laadimist, uut Privacy Display lahendust ja hämaras tugevamat kaamerat. Paberil on see korralik nimekiri. Päris elus ilmselt veidi keerulisem.  Alustame sellest: S26 Ultra on hea telefon. Seda ei pea pikalt vaidlema ning väga sant lugu oleks kui ta 1500€ eest seda ei oleks. Kiire, suur suur kui labakinnas, väga võimekas ja mitmes olulises kohas eelkäijast parem. Samas ei ole see maailma muutev uuendus, mis muudaks S25 Ultra omaniku vana telefoni järsku vastuvõetamatuks või aeglaseks.  Suurem osa loost käib hoopis selle ümber, kui palju need parandused sinu päris kasutuses loevad, on tegu on rohkem lihvitud edasiarenduse kui suure pöördega. Ja põhjas selle pärast, et seade sai kaasa võetud, paar päeva peale väljakuulutamist, Põhja Lapimaale nädalasele suusamatkale.  Sissejuhatuseks kiire vastus Kui sul on S25 Ultra, siis enamiku inimeste jaoks ei ole põhjust tormata. Kui sul on S24 Ultra, on pilt juba huvitavam. Kui tuled S23 Ultra või vanema Samsungi pealt, tundub S26 Ultra juba palju selgema sammuna edasi. Ja kui sa vaatad seda telefoni puhtalt uue ostuna, mitte vahetusena, siis on see praegu üks tugevamaid Androidi tipptelefone turul. Mida Samsung seekord päriselt paremaks tegi Kõigepealt korpus. S26 Ultra on 7,9 mm paks ja kaalub 214 grammi. See ei kõla numbrina kuigi dramaatiliselt, aga nii suure telefoni juures loeb iga gramm ja iga kümnendik millimeetrit. Uus mudel tundub käes veidi vähem kohmakas ja natuke paremini tasakaalus. See ei tee sellest kompaktset telefoni ja on endiselt suur Ultra. Lihtsalt veidi paremini talutav Ultra.  Siiralt on kahju selles, et tavaline S26 taas suuremaks on muutunud. Normaalsete näitajatega kompaktseid telefone lihtsalt ei ole valikus. Teine tuntav muutus on laadimine. Samsung tõstis juhtmega laadimise 60 vatini ja lubab kuni 75 protsenti akut umbes 30 minutiga. See ei ole tabelis kõige säravam rida, aga päris elus on see üks tähtsamaid. Kui sul on kiire hommik, lühike paus autos või päev, mis venib pikemaks, siis laadimiskiirus loeb rohkem kui järjekordne väike jõudlusenumber. Siin on S26 Ultra eelkäijast päriselt parem. Paraku eeldab see ilmselt Samsungi enda laadijat sest 100W süleri laadijatest ei õnnestnud meil üle 30W kätte saada. Kolmas sisuline samm edasi tuleb kaameras, täpsemalt hämaras. Samsungi ametlike andmete järgi kasutab S26 Ultra 200 MP põhikaamerat avaga f/1.4 ja 50 MP 5x telekaamerat avaga f/2.9. Laiem ava tähendab rohkem valgust sensorile. See võiks öösel ja kehvas valguses anda puhtama tulemuse, madalama ISO ja väiksema võimaluse, et liikuv objekt jääb uduseks. Päeval ei ole hüpe nii suur. Õhtul on. See on oluline vahe.  Kaamera, suurim võit ei tule stuudios, vaid õhtul tänaval S26 Ultra kaamera ei vaja suurt lugu päevavalguses. Tänased tipptelefonid on niigi head. Siin ei sünni ime. Samsungi pilt on endiselt kontrastne, puhas ja vahel natuke liiga töödeldud. Aga hämaras muutub pilt huvitavamaks. Just seal on S26 Ultra eelkäijast kindlam. Kui sa pildistad kontserte, linnatulesid, lapsi toas või lihtsalt õhtust elu, siis saad uuest mudelist rohkem kasu kui inimene, kes pildistab ainult päikese käes maastikku. Teine oluline tugevus on video. Samsung ise rõhutab video poolel uusi võimalusi ja mitmed põhjalikud ülevaated kinnitavad, et S26 Ultra on jätkuvalt üks tugevamaid videotelefone Androidi poolel. Kui sinu telefon ei ole ainult sotsiaalmeedia ja sõnumite masin, vaid ka tööriist klippide, reisivideote või laste filmimise jaoks, siis on see üks koht, kus S26 Ultra põhjendab oma olemasolu kõige paremini. Kuuvalguses oli selge, et S26 toob tulemuse koju kuid S23 seda enam ei suuda.  Samas tuleb ausalt välja öelda ka piir. S25 Ultra omanik ei saa päevases pildis igal sammul tunnet, et tema vana telefon oleks järsku maha jäänud. Just siin muutub S26 Ultra lugu kainemaks. Uus mudel on parem, aga mitte kõigis olukordades nii palju parem, et igaühel tekiks vahetamise isu. Ekraan ja Privacy Display, lõpuks üks uus asi, millel on päris mõte Samsungi suurim uus nipp on Privacy Display. See kitsendab vaatenurka nii, et kõrvalistuja näeb ekraani halvemini. Tänapäeva telefoniturul, kus igal aastal lubatakse revolutsiooni ja enamasti saadakse lihtsalt natuke parem protsessor, on see harva nähtav uuendus. Privacy display võiks olla lausa üllatavalt kasulik. Kui kasutad telefoni rongis, lennujaamas, kohvikus või mujal, kus võõras pilk on reaalselt kõrval, siis on sel asjal päris väärtus. Sellel lahendusel on ka oma hind. Tugevama privaatsusrežiimi puhul langeb nähtavus kõrvalnurkadest meelega ja mõnes olukorras võib kannatada ka kontrastitaju. See ei ole viga. See ongi funktsiooni töö. Inimese jaoks, kes seda vajab, on tegu tugeva plussiga. Kõigi teiste jaoks jääb see lihtsalt huvitavaks lisaks. Õnneks sisse uue reziimi sisse sisse, välja lülitamine sama lihtne kui bluetoothi.  Aku ja jõudlus, hea tulemus, mitte puhas triumf Jõudluse üle on raske kurta. Samsung kasutab uut Snapdragon 8 Elite Gen 5 for Galaxy kiipi ning ametlik jutt lubab paremat CPU, GPU ja NPU võimekust. Igapäevaselt tähendab see lihtsalt seda, et telefon on väga kiire. Äpid avanevad kohe, raskeid töövooge ta ei pelga ja üldine sujuvus on täpselt selline, mida selle klassi seadmelt ootad. Aku poolel on pilt vähem ühene. Samsungi ametlik leht räägib 5000 mAh akust ja kuni 31 tunni video taasesitusest. Täispikad testid näitavad, et tulemused sõltuvad kasutusest rohkem kui reklaam seda tunnistab. Mõnes ülevaates peeti kestvust väga heaks, mõnes jäi mulje lihtsalt heast tavalisest tipptasemest. See tähendab üht lihtsat asja. S26 Ultra aku on piisavalt hea, aga mitte automaatselt põhjus, mille nimel vana Ultra välja vahetada. Kui sa ootad aku osas suurt revolutsiooni, päeva pealt nädalale, siis seda siin ei ole.  AI, osa aitab, osa jääb taustamüraks Samsung lükkab AI lugu kõvasti ette. Selle vastu ei ole midagi, sest mõni tööriist ongi päriselt kasulik. Tekstide kokkuvõtted, tõlge, mõned Gemini põhised käsud ja töövood võivad säästa aega. Samas ei jää täispikkadest testidest muljet, et just AI oleks see põhjus, mille nimel olemasolev Ultra välja vahetada. Paraku kogu paketti jätkuvalt ebaühtlasena. Midagi kasulikku on siin küll, aga see ei ole telefoni põhiline müügiargument inimesele, kelle taskus on juba S25 Ultra või S24 Ultra. Pealegi ei ole paljud reklaamitud funktsioonid Eesti keeles kasutatavad.  Suurim probleem ei ole telefon, vaid hind Ja nüüd jõuame kõige tähtsama kohani. S26 Ultra algab Eestis umbes 1499 eurost. See on summa, mille juures ei piisa enam lausepaarist “uus mudel on natuke parem”. Selle raha eest peab vahe ka päriselt elu paremaks tegema. Seda enam, et Apple just tõi oma sülerite hinnad alla ning ühe samsungi Ultra eest saab sisuliselt kaks tuliuut MacBook Neod. Samsungi tagasiostupakkumine võib selle valu pehmendada, aga siin tuleb olla realistlik. Samsungi Eesti trade-in tingimustes on kirjas, et veebis nähtav hind on näitlik ja lõpliku pakkumise annab Foxway OÜ oma hindamise põhjal. See tähendab, et ilus algne number ei ole lõplik lubadus. Õnneks mööda foorumeid kolades paistab et probleeme on teenuse kasutajatel vähe ning kindlasti tasuks tagasiostu kampaaniaid proovida. Kellele see uuendus päriselt sobib S25 Ultra omanikule on soovitus lihtne. Hoia veel aasta. S26 Ultra on parem, aga enamiku jaoks mitte nii palju parem. Erandiks on inimene, kes tahab Privacy Display’d päriselt kasutada, on tundnud puudust kiiremast laadimisest või pildistab, filmib palju hämaras. Nende jaoks on uuendus loogilisem. Kõigi teiste jaoks jääb vahe liiga väikeseks. S24 Ultra omanikule on pilt huvitavam. Siin hakkavad väiksem kaal, õhem korpus, kiirem laadimine ja parem hämarakaamera juba koos tööle. See ei tee uuendust vältimatuks, aga teeb selle juba arusaadavaks. Kui oled S24 Ultraga rahul, ei juhtu midagi halba, kui ootad edasi. Kui aga tunned, et tahad just nendes kohtades natuke paremat telefoni, siis S26 Ultra annab põhjuse vaadata.  S23 Ultra või vanema mudeli omanikule on S26 Ultra juba palju lihtsam soovitus. Mitme põlvkonna väikesed parandused kogunevad siin üheks suuremaks tervikuks. Saad kergema korpuse, kiirema laadimise, tugevama hämarakaamera, värskema kiibi ja ühe päriselt uue ekraanifunktsiooni. Siin on samm edasi juba piisavalt suur, et see oleks igapäevaselt märgatav, kuigi S23 on tänaseni väga hea telefon ning hea hinna korral on seegi nobrainer hea valik. Lõpphinnang Samsung Galaxy S26 Ultra on väga hea telefon. Tegu ei ole suure arenguga, vaid hästi tehtud paranduste paketiga. Kui need parandused lähevad täpselt kokku sinu päris kasutusega, siis on S26 Ultra tugev valik. Kui sul on aga juba aasta paari vanune Ultra, mis täidab oma ülesande probleemideta, siis ei ole mõtet uut mudelit endale ilusamaks mõelda, kui ta tegelikult on. Androidiblog Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

            ITUUDISED

            • Hiina meelitab Eesti tehnoloogiajuhte koostööle, 2025 mõjutustegevuse maht kasvas

              Hiina kommunistlik partei üritab oma eesmärkide saavutamiseks kasutada ära Eesti kasvu- ja tehnoloogiafirmasid ning neis eeskätt just tehnoloogia eest vastutavaid inimesi.

            • Linna närvisüsteem: tuleviku sidekaablid toimivad suurte sensorvõrkudena

              TalTech ja Tele2 Eesti osalevad eri projektide raames tulevikku suunatud sidekaablite arenduses.

            • Sandra Roosna AI mõjust oma idufirmale: pole kindel, kas me kunagi inimesi veel palkame

              Üha rohkem ülesandeid saab ettevõttes suunata tehisarule, mis tekitab küsimuse inimeste värbamise tulevikust.

            • Riik toetab telekome teede äärde 50 sidemasti rajamisel, mis lähevad ühiskasutusse

              Eesti peamiste transpordikoridoride äärde rajatakse ligi 50 uut mobiilimasti, mis toovad seni levist välja jäänud piirkondadesse kauaoodatud internetiühenduse.

            • Eesti IT-spetsialist ehitas AI agendist CTO. “Valib õige oskuse vastavalt ülesandele”

              IT taustaga eestlasest tehisaru konsultant ehitas paari tunniga AI agendi põhjal virtuaalse tehnoloogiajuhi, mis suunab arendusprotsessi, teab standardeid ja hoiab kvaliteeti.

            © All right reserved 2069

            Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes