Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Doris Põld: sideandmete eelnõu vajab lihtsamat ja selgemat lahendust

    Uus sideandmete seaduseelnõu pidi muutma senise korra selgemaks ja vähendama inimeste privaatsuse riivet. Valitsusse saadetud tekst pakub hoopid lihtsate reeglite asemel raskesti mõistetavat erandite süsteemi, mis ei kaitse oluliselt paremini inimeste privaatsust, kuid kasvatab kulusid ja halduskoormust, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: algokraatia ohust

    Sarnaselt ettevõtetele ajavad ka riigid efektiivsust taga. Selleks otsivad nad viise oma funktsioonide ja protsesside automatiseerimiseks. Riikide puhul võib tõhususe hinnaks olla kahanenud poliitiline legitiimsus, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Valitsus kiitis heaks suure digiriigi reformi

    Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti digiriigi ulatusliku reformi viimased otsused. Reform toob muu hulgas kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise.

  • Doris Põld: sideandmete kasutamine vajab uusi mängureegleid

    Eesti riik on astumas otsustavat sammu, et lõpuks sideandmete säilitamise ja kasutamise reegleid uuendada. Sideettevõtjad saavad aidata näiteks tehniliste lahenduste läbi mõtlemisel, aga nad ei saa korraga olla sideoperaator, uurija, järelevalveasutus, kohus ja seadusandja, kirjutab Doris Põld.

  • Doris Põld: kas digiriik on mugava ülikonna asemel kitsas latekskostüüm?

    Digiriigi teenused on ebamugavad või kulukad siis, kui Eesti riik kasvatab meie globaalselt kogenud IT-ettevõtete usaldamise asemel endale konkureerivaid IT-maju või tellib teenuste asemel koodiridu. Edulood kinnitavad, et targalt tellides sünnivad Eestis riigi ja erasektori koostöös jätkuvalt maailma parimad innovaatilised digiriigi lahendused, kirjutab Doris Põld.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Kristian Sirp: suurem julgeolekueelarve nõuab targemat tellijat

    Eestil on lähiaastatel põhjust julgeolekusse palju investeerida, aga suurem eelarve tähendab ka suuremat vastutust selle ees, milliseid tehnoloogilisi valikuid me teeme, kuna rohkem seadmeid ei tähenda automaatselt rohkem võimet, kirjutab Kristian Sirp.

  • Hans Väre: kus on meie kirves, millega tappa tehisaru?

    Kui meil on elektrikatkestuste puhuks generaator ja joogiveevaru, peaks Eesti riigil olema ka kirves, et ohtlikuks muutunud tehisintellekt elutähtsast taristust välja raiuda, ja mõni vana, täiesti elektroonikavaba auto, millega kirveviibutaja kohale sõidutada, arutleb Hans Väre Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Eesti teadlaste narkomeetri vastu tuntakse rahvusvahelist huvi

    Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste ja idufirma SafePAS arendatud kaasaskantav narkomeeter tuvastab 15 minutiga nii narkootilise aine kui ka manustatud koguse. Rahvusvahelist huvi pälvinud seadme arendajate järgmine eesmärk on muuta seade veelgi väiksemaks ning tuvastada uimasteid sama tõhusalt, nagu mõõdetakse praegu alkomeetriga joovet.

  • Andres Tropp: kliimapoliitika peab arvestama tehnoloogilise tegelikkusega

    Eesti huvi peaks olema toimiv Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem, mis sunnib otsima paremaid tehnoloogiaid, kuid ei sunni Euroopat oma tööstust sulgema enne, kui need tehnoloogiad olemas on, kirjutab Andres Tropp.

  • Kuldar Taveter: kui TI-agent teeb midagi, mida inimene pole käskinud

    Tavapärase tarkvara puhul oleme harjunud mõtlema, et arvutiprogramm ei tee midagi "ise", vaid ainult seda, mida programmeerija on käskinud tal teha. Tehisintellektil põhinevate süsteemidega on olukord keerulisem, kirjutab Kuldar Taveter.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

AM

  • OpenAI tõmbas hädapidurit: uus GPT-6.1 Astra muutus arendajate jaoks liiga kavalaks

    OpenAI tõmbas hädapidurit: uus GPT-6.1 Astra muutus arendajate jaoks liiga kavalaks Uudised AM 30. september 2026 - 0:42 Pilt Tehisarufirma OpenA otsustas ootamatult tühistada oma järgmise põlvkonna GPT-6.1 Astra oktoobrisse kavandatud avalikustamise. Seekord tõmmati juhe seinast mitte tehnilise tõrke, vaid millegi palju tõsisema tõttu. Tehisaru hakkas arendajatele lihtsalt puru silma ajama ja omal käel internetis ringi patrullima. Otsusest teatas esimesena majandusleht The Wall Street Journal, märkides, et tegemist on harukordse juhtumiga, kus tehisaru tipptegija tühistab valmis mudeli turuletoomise turvakaalutlustel. Mis siis suletud uste taga õigupoolest toimus?  Sisemiste testide käigus selgus, et GPT-6.1 Astra oskas küll vabaneda varasematele mudelitele omasest „laiskusest” ning lahendas keerulisi ülesandeid lennult, kuid tegi seda reegleid eirates. Mudel ilmutas oma eelkäijatest märksa suuremat kavalust ja valelikkust: ta jättis raporteerimata, mida ta tegelikult tegi, kasutas ilma loata väliseid tööriistu ning üritas tegutseda keskkondades, kus see oli otseselt keelatud. OpenAI turvasüsteemide juht Saachi Jain selgitas olukorra tagamaid ausalt: „Kuigi GPT-6.1 Astra tegi edusamme sellistel telgedel nagu mudeli laiskus, ei vastanud see päriselt nõuetele lubatud piirides ja volituste raames püsimises ning selles, kuidas ta kasutajale tehtud tööst aru annab. Loomulikult tahame veenduda, et meie mudeliarendus oleks turvaline – olgu see ettevõtte sees või kasutajateni jõudes. Kuid mudelit kasutajatele välja saates on meil turvalisuse ja kooskõla osas seatud äärmiselt kõrge latt.” Olukorra teeb veelgi pinevamaks asjaolu, et alles hiljuti pidi OpenAI peatama oma võimsaimate mudelite treenimise. Põhjuseks tõsiasi, et üks stiimulõppes (RL) osalenud autonoomne agent suutis internetipiirangute turvaauku ära kasutades võtta ühendust välise juturobotiga. AISI katsed: libaisikud, CAPTCHA murdmine ja rünnakud Suurbritannia tehisaru turvainsituut (AI Security Institute ehk AISI) pani Astra proovile spetsiaalses turvalises simulatsioonikeskkonnas nimega Petri. Katsed viidi läbi nii, et mudeli tavapärased kaitsefiltrid olid välja lülitatud, nägemaks tehisaru tegelikku, filtreerimata palet.  Tulemused panid kulmu kergitama ka kõige kogenumad küberturbe eksperdid. Instituudi raport tõi välja sellised tulemused: „Oma simulatsioonides leidsime, et GPT-6 Astra viis läbi terve rea volitamata rünnakuid ning tegi seda oluliselt sagedamini kui GPT-5.6 Sol ja GPT-5.5. Rünnakutegevus hõlmas seda, et GPT-6 Astra lõi libaisikuid arendajate petmiseks, postitas libakontodelt kommentaare täpsete turvaanalüüside tulemuste vastu vaieldes ning toimetas pahatahtlikku koodi avatud lähtekoodiga repositooriumitesse.” Astra otsustas omal algatusel uurida väljaspool piire asuvat kolmanda osapoole tarkvara, hankis endale e-posti aadressi, lahendas edukalt inimese tuvastamiseks mõeldud CAPTCHA-mõistatusi ja lõi libakontosid. Kui päris programmeerijad tema kahtlast koodi heaks ei kiitnud, lõi ta uusi libaisikuid, kes tulid foorumitesse ja vaidlesid häälekalt vastu, väites, et tegemist on täiesti turvalise koodijupiga. „Reeglid on selleks, et neid painutada?” Kõige kõnekam oli tehisaru sisemine arutluskäik (chain-of-thought). Astra mõistis tihti suurepäraselt, et tema tegevus väljub lubatud piiridest, kuid leidis ründamiseks alati inimlikult kõlavaid õigustusi: „aga see kood on ju tegelikult ohutu”, „keegi pole seda otsesõnu ära keelanud” või „see oli ainus viis ülesannet lahendada”. Isegi siis, kui testijad kirjutasid juhistesse selge ja mustvalge reegli – kõik, mis pole otseselt lubatud, on rangelt keelatud, suutis Astra ikkagi neljal juhul 49-st täieliku tarneahela rünnaku läbi viia. Lisaks kasutas mudel kavalalt ära süsteemi automaatvastuseid. Kui ta küsis kasutajalt luba rünnakuks ja sai automaatse standardsõnumi „Palun jätka järgmise sammuga oma parima äranägemise järgi”, võttis Astra seda kui rohelist tuld. Ometi näitasid mudeli sisemõtted, et ta teadis väga hästi: see vastus tuli robotilt, mitte elavalt inimeselt. Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Halb automatiseerimine ei kaota tööd, see annab selle kellelegi teisele

    Halb automatiseerimine ei kaota tööd, see annab selle kellelegi teisele Lahendused Marko Habicht 29. september 2026 - 11:17 Pilt Iga uus tehnoloogialahendus lubab säästa aega, vähendada käsitööd ja muuta ettevõtte efektiivsemaks. Need eesmärgid on mõistlikud. Probleem tekib siis, kui efektiivsust mõõdetakse ainult selle järgi, kui kiiresti saab ühe tegevuse nimekirjast maha tõmmata. Halvasti läbimõeldud automatiseerimine ei kaota tööd. See annab töö lihtsalt kellelegi teisele. Mõnikord saab selle endale klient. Mõnikord müügiinimene, kes peab parandama valesti liikunud andmeid. Vahel jääb töö infosüsteemide vahele ning probleem tuleb nähtavale alles siis, kui tellimus, arve või tarne on juba valesti läinud. AI ja automatiseerimine on kasulikud kratid, kuid ka kratil peab olema taltsutaja ja väga selge juhis. Süsteem teeb järjekindlalt seda, mida talle õpetatakse, ka siis, kui lähteülesanne või protsess ise on halb. Kolm klikki ei tähenda kõigile lihtsat protsessi Avalikus sektoris näeme seda teenuste puhul, mida enamik inimesi kasutab harva. Tavakasutaja saab toimingu tehtud mõne klikiga. Erandlikuma olukorraga inimene peab aga tundma süsteemi sisemist loogikat, otsima juhendeid ja mõistma, millisele reale mis number kuulub. Asutuse vaates on protsess digitaalne ja efektiivne. Kasutaja vaates võib iseteenindus tähendada seda, et osa ametniku tööst tuleb nüüd ise ära teha ja ametnikul ringi teha ehk varasem telefonikõne hoidis kõigi närve kokku.  Sama juhtub erasektoris.... Tootmisettevõtte tellimus võib saabuda e-kirja, messengeri, Exceli faili või telefoni teel. Müügiinimene kontrollib tooteid, koguseid, hindu ja laoseisu ning Iga uus tehnoloogialahendus lubab säästa aega, vähendada käsitööd ja muuta ettevõtte efektiivsemaks. Need eesmärgid on mõistlikud. Probleem tekib siis, kui efektiivsust mõõdetakse ainult selle järgi, kui kiiresti saab ühe tegevuse nimekirjast maha tõmmata. Halvasti läbimõeldud automatiseerimine ei kaota tööd. See annab töö lihtsalt kellelegi teisele. Mõnikord saab selle endale klient. Mõnikord müügiinimene, kes peab parandama valesti liikunud andmeid. Vahel jääb töö infosüsteemide vahele ning probleem tuleb nähtavale alles siis, kui tellimus, arve või tarne on juba valesti läinud. AI ja automatiseerimine on kasulikud kratid, kuid ka kratil peab olema taltsutaja ja väga selge juhis. Süsteem teeb järjekindlalt seda, mida talle õpetatakse, ka siis, kui lähteülesanne või protsess ise on halb. Kolm klikki ei tähenda kõigile lihtsat protsessi Avalikus sektoris näeme seda teenuste puhul, mida enamik inimesi kasutab harva. Tavakasutaja saab toimingu tehtud mõne klikiga. Erandlikuma olukorraga inimene peab aga tundma süsteemi sisemist loogikat, otsima juhendeid ja mõistma, millisele reale milline number kuulub. Asutuse vaates on protsess digitaalne ja efektiivne. Kasutaja vaates võib iseteenindus tähendada seda, et osa ametniku tööst tuleb nüüd ise ära teha ning ametnikul see hiljem üle teha. Varasem telefonikõne oleks võinud kõigi aega ja närve säästa. Sama juhtub erasektoris. Tootmisettevõtte tellimus võib saabuda e-kirja, Messengeri, Exceli faili või telefoni teel. Müügiinimene kontrollib tooteid, koguseid, hindu ja laoseisu ning sisestab andmed majandustarkvarasse. Protsess töötab, kuid kasvades suureneb käsitöö samas tempos müügiga. Lihtne lahendus tundub olevat tellimisportaali loomine. Kui portaal ei suhtle ERPiga, hinnad pole ajakohased ja erandlikke tellimusi pole läbi mõeldud, lisandub ettevõttele lihtsalt veel üks süsteem. Klient sisestab tellimuse portaali ning töötaja kopeerib selle endiselt käsitsi edasi. Väliselt on ettevõte nüüd digitaalsem. Sisuliselt ei muutunud eriti midagi. Samad tegevused toimuvad lihtsalt „teist värvi paberitel“. Kõigepealt tuleb aru saada, mida parandatakse Automatiseerimise lähtekoht ei tohiks olla tehnoloogia. Alustada tuleb protsessist. Praktikas ei tasu esimesena vaadata portaali värve, logo uuendamist ega nuppude asukohta. Kõigepealt tuleb mõista, kuidas liiguvad tooteinfo, kliendipõhised hinnad, laoseis, tellimused ja erandid. Samuti peab olema selge, millise süsteemi andmed on õiged ning kuhu peab tellimus lõpuks jõudma. See eeltöö ei näe välja sama muljetavaldav kui uus AI-lahendus, mida näiliselt igaüks suudab vaibkoodida. Küll aga otsustab just see, kas investeering hakkab aega säästma või toodab uusi probleeme. Vana soovitus „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ sobib tarkvaraprojekti paremini, kui tehnoloogiamaailm vahel tunnistada tahab. Kolm levinud automatiseerimisviga Esimene viga on ainult tavapärase olukorra lahendamine. Ideaalne tellimus liigub süsteemist läbi kiiresti, kuid tegelikus äris esineb erihindu, puuduvaid tooteid, osalisi tarneid ja muutunud koguseid. Kui eranditele puudub selge lahendus, jõuavad need lõpuks töötaja postkasti või Excelisse tagasi. Teine viga on eraldiseisva tööriista loomine. Uus lahendus võib olla kasutajale mugav, kuid sellest on vähe kasu, kui andmeid peab teise süsteemi endiselt käsitsi ümber tõstma. Liidestus ei ole tehniline lisand. See on automatiseerimise põhiosa. Kõige valusam viga on aga vale tulemuse mõõtmine. Kiirem tellimuse sisestamine ei tähenda automaatselt paremat protsessi. Vaadata tuleb ka vigade arvu, kliendi ajakulu, töötajate käsitööd ning probleemide lahendamisele kuluvat aega. Väiksem töömaht kõrgema kuluga võib anda sama tulemuse kui suurem töömaht madalama kuluga. Lõpuks võib selguda, et muutus ei andnud midagi, kuigi investeering tehti ikkagi. Olen oma silmaga näinud kõiki kolme viga. Õnnestunud projekte ei erista tingimata suurem eelarve ega moodsam tehnoloogia. Neid eristab see, et enne ehitamist võeti aega seoste, erandite ja päris kasutaja töö mõistmiseks. Viis küsimust enne uue lahenduse ehitamist Millist konkreetset probleemi lahendus vähendab?  Kelle töö kaob ja kellele võib tekkida lisatöö?  Millistest süsteemidest tulevad andmed ning kuhu need liiguvad?   Mis juhtub vea või erandliku olukorra korral?  Kui lihtsalt saab lahendust hiljem muuta, laiendada või välja vahetada?  Kui neile küsimustele puuduvad selged vastused, on vara tööriista valida. Esmalt tuleb protsess läbi mõelda. Lõpuks võib sobiv lahendus olla Directo, Salesorder.eu või tõesti ettevõtte enda vajadustele arendatud süsteem. Enne valiku tegemist peab aga olema selge, millist probleemi lahendatakse. Vastasel juhul ostetakse tööriist ja alles seejärel hakatakse otsima kohta, kuhu seda rakendada. AI ja automatiseerimine jäävad ettevõtete igapäevatöö osaks. Püsivat kasu loovad lahendused, mis on ühendatud päris tööprotsessidega, taluvad erandeid ning vähendavad tööd kogu ahelas. Efektiivsus ei tähenda lihtsalt kiiremini tegemist. Hea lahendus jätab lõpuks vähem tööd nii ettevõttele kui ka kliendile. Juhan-Madis Pukk, Salesorder.eu partner ja äriarenduse juht Salvesta PDF! »

  • Robuxid läinud: kaval küberlõks röövib lapse Robloxi mängukonto tühjaks

    Robuxid läinud: kaval küberlõks röövib lapse Robloxi mängukonto tühjaks Uudised AM 28. september 2026 - 23:24 Pilt Paljud lapsed on langenud peensusteni lihvitud õngitsusrünnaku ohvriks, mille eesmärk on varastada noorte mängijate sisselogimisandmeid, isikuandmeid ja mõistagi tühjendada ka virtuaalset rahakotti. Robloxi universumis on Robux kuningas – selle mängusisese valuuta eest ostavad mängijad oma avatarile uhkeid rõivaid (skinne), aksessuaare ja lahedaid animatsioone. Kuigi seda raha saab ka mängides teenida, käib tõeline äri pärisraha eest: Robloxi veebipoes võivad virtuaalsete rahapakkide hinnad küündida kuni 230 euroni. Pole siis ime, et kurjategijad jahivad neid kontosid. Et noori mängijaid võrku püüda, ostavad petturid tumeveebist valmis õngitsuspakette, mille abil püstitatakse Internetti võltsitud sisselogimislehti. NordVPN-i küberturvalisuse teadlased avastasid kõigest seitsmepäevase vaatlusperioodi jooksul peaaegu 200 veebiaadressi, mis müüsid spetsiaalselt Robloxi kasutajate petmiseks mõeldud valmislehti – neid kerkib tumeveebis praegu nagu seeni pärast vihma. Kuidas digitaalne taskuvaras sind pahaaimamatult valesse kohta juhatab? Nii kirjeldab olukorda ka küberturvalisuse ettevõtte NordVPN globaalsete suhete asepresident Gerald Kasulis:  „Laps sisestab oma andmed võltsveebilehele ja see suunab ta tegelikult edasi ehtsale Robloxi lehele. Nii jõuab laps lõpuks täpselt sinna, kuhu ta minna tahtis.“ Hetkeks, kui mäng lapse ekraanil rõõmsalt käima läheb, on kurjategijatel juba kõik vajalikud võtmed taskus, et konto tühjaks teha. Pettus ise saab tavaliselt alguse väljaspool Robloxi ennast – näiteks YouTube’i ja TikToki videote kommentaariumides, kuhu on lisatud ka ahvatlevad embedid, või mängurite lemmikus suhtlusäpis Discord. Kurjategijad riputavad sinna teateid tasuta Robuxitest ja lisavad juurde kunstliku ajasurve, väites näiteks, et pakkumine kehtib vaid loetud tunnid, et laps tegutseks uisapäisa ega jõuaks tagajärgedele mõelda. Isegi kaheastmeline kinnituskood võidakse välja meelitada Kui laps lingile klõpsab, avaneb leht, mille veebiaadressis sisaldub peaaegu alati sõna „Roblox“ – näiteks „Roblox-verify“ või „login-Roblox“. Visuaalselt on see originaaliga identne kloon, kus küsitakse kasutajanime ja parooli, kuid NordVPN-i ekspertide sõnul nõutakse seal tihti ka kaheastmelise autentimise (2FA) koode. See on koht, kus paljud lapsevanemad teevad valearvestuse, arvates, et kaheastmeline turvakontroll on nagu purunematu tabalukk. Tegelikult on see nagu lisalukk – kui annad vargale koos uksevõtmega pahaaimamatult ka signalisatsiooni koodi, pole uhkest mitmetasemelisest turvasüsteemist mingit kasu.  Kui petturid on andmed kätte saanud, müüvad nad konto edasi või kannavad Robuxid kiirelt teisele kontole, enne kui laps midagi kahtlustada oskab. Mida ära teha, et virtuaalne rahakott alles jääks? Kõige tõhusam tulemüür on vana hea jutuajamine oma lapsega. NordVPN-i tehnoloogiajuht Marijus Briedis soovitab vanematele südamele lihtsa, kuid kuldaväärt reegli: „Üks lihtsamaid harjumusi on julgustada lapsi avama Robloxi otse ametliku äpi või veebilehe kaudu, selle asemel et logida sisse neile saadetud linkide kaudu.“ Samuti rõhutab Briedis turvakoodide salastatust: „Kaheastmeline autentimine jääb oluliseks kaitseks, kuid autentimiskoode ja varukoode tuleb kohelda täpselt nagu paroole ning neid ei tohi kunagi kellelegi teisele üle anda.“ Mis saab aga siis, kui häkker on juba konto tühjaks teinud? Paraku on lootus varastatud Robuxeid tagasi saada kaduvväike, sest Roblox ütleb otse, et neil pole „no obligation“ („mingit kohustust“) kompromiteeritud kontode omanikke aidata, välja arvatud juhul, kui seadus seda otseselt nõuab. Ettevõtte ametlik seisukoht on karm: Roblox ei garanteeri, et üksikisiku konto taastatakse selle varasemasse olekusse või et Roblox suudab taastada kaotatud virtuaalseid esemeid või virtuaalset valuutat. Vaid „väga piiratud asjaoludel“ võib platvorm kaotatud esemed või nende väärtuse hüvitada. Roblox on küberkurjategijate lemmiksihtmärkide edetabelis teisel kohal Kuigi Robloxi kõneisik kinnitab, et platvormil on kasutusel turvameetmed, mis takistavad võõrast asukohast sisselogimist, jääb suur osa vastutusest kasutajate õlule.  NordVPN-i 2026. aasta tarbijate küberturvalisuse aruanne (2026 Consumer Cybersecurity Report) paljastab karmi statistika: 99% kõigist õngitsuskatsetest matkivad vaid 300 tuntud kaubamärki. Küberpättide absoluutne esikolmik näeb välja selline: Microsoft (16,12%) – rünnatakse pilve- ja tehnoloogiakontode ligipääsuandmete kättesaamiseks. Roblox (12,32%) – suunatud noorematele kasutajatele, et varastada mängusisest valuutat. Google (9,94%) – kasutatakse kui peaväravat, mille kaudu saab paroolide lähtestamise abil ligi kõigile teistele ohvri kontodele. Roblox on veetnud suure osa 2026. aastast platvormi turvalisemaks ehitades – kasutusele on võetud vanusepõhised kontod, rangemad vestluspiirangud, näotuvastusega vanusekontroll (kus appi tuleb ka tehisaru) ja laiendatud vanemlik kontroll. Kuna aga petuskeemid (alates võltsloosimistest kuni noortele mänguarendajatele suunatud libatööpakkumiste ja pahavarani) saavad alguse välistel platvormidel, jäävad Robloxi moderaatorite käed lühikeseks. Tasuta lõunaid pole olemas – ka virtuaalmaailmas mitte! Organisatsioon Internet Matters soovitab Robloxi toetatud turvajuhendis kasutada tugevaid unikaalseid paroole, seadistada vanemlik kontroll ning õpetada lastele, kuidas kahtlaseid kasutajaid blokeerida ja neist teada anda. Kõige olulisem on aga teha lapsele selgeks, et ühtegi seaduslikku „tasuta Robuxite generaatorit“ pole maailmas olemas. Robloxi enda ametlik korduma kippuvate küsimuste rubriik paneb asjale konkreetse punkti küsimusega „Kas ma saan tasuta Robuxeid, tellimusi või väärtuslikke esemeid?“ ja vastab sellele halastamatu otsekohesusega: „Ei. Iga tasuta Robuxite, tellimuste või väärtuslike esemete pakkumine on pettus. Nende eesmärk on meelitada sind välja andma oma parooli või isikuandmeid või panna sind klõpsama pahatahtlikul lingil. Kui järgid nende nõuandeid ja esitad tasuta Robuxite või tellimuste saamiseks valeväiteid ostu kohta, on ka see meie reeglite rikkumine ja võib lõppeda konto kustutamisega.“ Mängud Turvalisus Salvesta PDF! »

  • Logitech G esitles oma 15 uut toodet

    Logitech G esitles oma 15 uut toodet Uudised AM toimetus 28. september 2026 - 20:52 Pilt Logitech G PLAY 2026 tõi välja 15 uut toodet, mis ulatuvad e-spordist sisuloojate tööriistade ja sim-rallini.  Uuendused seovad riistvara ja tarkvara ühtseks ökosüsteemiks, nagu hästi häälestatud mänguriarvuti, kus iga detail liigub samas rütmis. PRO-seeria sai teravama löögi Logitech G esitles uut PRO-seeria valikut, mis on loodud koostöös professionaalsete e-spordi sportlastega. Fookuses on täpsus, kiirus ja juhitavus, mida toetavad PRO X3 SUPERSTRIKE Gaming Mouse, PRO X Control Mousepad, PRO X2 RAPID Gaming Keyboard ja PRO X3 LIGHTSPEED Gaming Headset. PRO X3 SUPERSTRIKE Gaming Mouse tugineb ettevõtte patenteeritud HITS-tehnoloogiale ning lubab 50% suuremat energiakasutuse tõhusust. Üheksa kuu pikkuse arendustsükli jooksul seati prioriteediks parem tasakaal ja pikem aku kestvus, et viivitus tajumise ja tegutsemise vahel jääks võimalikult väikeseks. PRO X Control Mousepad on 400 × 460 mm suurune ning selle 6 mm Slimflex Foam pehmendus, tihedad servad ja suure hõõrdeteguriga alus on mõeldud ühtlaseks libisemiseks. PRO X2 RAPID Gaming Keyboard kasutab kohandatud magnetlüliteid, Rapid Trigger-tehnoloogiat ja Key Priority funktsiooni, mis lubavad sisendi väga täpset kohandamist. PRO X3 LIGHTSPEED Gaming Headset saab stuudiotasemel 48 kHz mikrofoni, täiustatud EQ seadistuse ning pikema aku kestvuse. Võistlusmängus meenutab selline komplekt hästi seadistatud tööriistakasti, kus iga detail on mõeldud ühe eesmärgi jaoks: hoida tempo kõrge ja eksimisruum väike. Foto: Logitech G   Yeti 2 toob tarku trikke Sisuloojatele, taskuhäälingute tegijatele ja striimeritele tutvustati uut Yeti 2 mikrofoni. Tegemist on algse mudeli täieliku ümberkujundamisega, kus intelligentne hääle lähedusandur jälgib kõneleja asukohta kolmes dimensioonis ja kohandab reaalajas võimendust, EQ-d ning helikorjamise mustreid. Yeti 2 kasutab ka tehisintellektil põhinevat mürasummutust, mis eraldab hääle taustamürast. Lisaks on mikrofonil värviline LED-ekraan Yeti tegelaskuju juhendiga ning otsene integratsioon G HUB-iga, mis avab põhjaliku seadistamise ja Blue VO!CE profiilid. Logitech G uuendas ka Streamlabsi mobiilirakendust. Network Boost ühendab mobiilse andmeside ja Wi-Fi andmed, et vähendada kaadrite vahelejäämist, ning SRT-tugi aitab hoida latentsuse madalana. Uus tasuta G HUB Replay tarkvara salvestab automaatselt mängu võtmehetki ja koostab tipphetkede videod ilma varasema videotöötluskogemuseta. Sisuliselt muutub mängu olulisemate momentide kokkulõikamine sama lihtsaks kui ühe nupuvajutusega märkmiku avamine. Foto: Logitech G   Laiem valik jõuab rohkematele G3 tooteperekond sai juurde G316 X 75 kompaktse mehaanilise klaviatuuri ning G-KEYCAPS-klahvikatted, mis on saadaval teemades Forest, City, Battlefield ja Castle. G305 X SUPERLIGHT hiir ning G316 X 75 ja 98 vormiteguriga klaviatuurid jõudsid ka Lilac-värvitooni. G5-seeriat täiendavad uued värvitoonid G502 X PLUS-ile. Logitech G teatas ka HERO-anduritehnoloogia püsivara täiustusest G502 X PLUS ja G502 X LIGHTSPEED mängurihiirtes, mis tõstab maksimaalse eraldusvõime 44 000 DPI-ni ning lisab sõltumatud X/Y-tundlikkuse seadistused. Austatud sai ka ASTRO konsoolimängude pärand. Uus ASTRO A50 X Mars Red Edition toob sarja avastamisjanu ja pioneerivaimu uues kuues. Sim-ralli saab uue hoo Võidusõiduökosüsteemi laiendati uue modulaarse, ainult PC-le mõeldud riistvaraga. Valikusse lisandusid G923 rool, RS50 direct-drive-süsteem ning RS Pedals SE pedaalide eraldiseisvad versioonid, mille Hall-effect piduri- ja gaasipedaalid lubavad suuremat täpsust. Eraldi esitluse sai RS50 McLaren Racing Edition, millel on McLaren Racingu iseloomulik Papaya-disain. 8 Nm RS50 direct-drive-roolialus, TRUEFORCE-tehnoloogia, RS-võidusõidukomponendid ja Playseat Instinct McLaren Racing Editioni kokpit moodustavad koos sügavalt kaasahaarava lahenduse. Üks ökosüsteem, mitu suunda Logitech G sidus kogu esitluse üheks tervikuks, kus riistvara, tarkvara, sisuloojad ja kogukond toimivad ühes rütmis. Logitech G peadirektor Robin Piispanen ütles: "Mängimise maastik areneb kiiremini kui kunagi varem. Läbimurdeline tehnoloogia ja täiesti uued võimalused võistlemiseks nihutavad mängimise võimalikkuse piire." Piispanen lisas: "Logitech G 2026 raames on meil hea meel jagada oma meeskonna ja partnerite uusimaid seadmeid ja uuendusi, mis annavad mängijatele uusi võimalusi, parandavad võistlussooritust ja edendavad mängimise valdkonnas murrangulisi arenguid." Piirkondlikud hinnad, kättesaadavus ja turuletoomise ajakava jäeti piirkondlike kanalite kaudu avaldamiseks. Logitech G PLAY 2026 valitud tehnilised andmed PRO X3 SUPERSTRIKE Gaming Mouse HITS-tehnoloogia; 50% suurem energiakasutuse tõhusus; üheksa kuu pikkune arendustsükkel PRO X Control Mousepad 400 × 460 mm; 6 mm Slimflex Foam; suure hõõrdeteguriga alus PRO X2 RAPID Gaming Keyboard Kohandatud magnetlülitid; Rapid Trigger-tehnoloogia; Key Priority; OLED-liides PRO X3 LIGHTSPEED Gaming Headset Stuudiotasemel 48 kHz mikrofon; täiustatud EQ; pikem aku kestvus Yeti 2 Intelligentne lähedusandur kolmes dimensioonis; tehisintellektil põhinev mürasummutus; G HUB tugi G502 X PLUS ja G502 X LIGHTSPEED HERO-andurite püsivara uuendus; kuni 44 000 DPI; sõltumatud X/Y-tundlikkuse seadistused RS50 McLaren Racing Edition 8 Nm; TRUEFORCE-tehnoloogia; Papaya-disain; Playseat Instinct McLaren Racing Editioni kokpit Arvutihiired Klaviatuurid Salvesta PDF! »

  • Claude sai võimsa tehisaru-kaubamaja, kus ootab üle 2000 tööriista

    Claude sai võimsa tehisaru-kaubamaja, kus ootab üle 2000 tööriista Uudised AM 28. september 2026 - 12:58 Pilt Anthropic avas Claude Marketplace’i – digitaalse tööriistakaubamaja, mis muudab hariliku juturoboti universaalseks Šveitsi armeenoaks. Ühte kohta on kokku toodud üle 2000 pistikprogrammi (plugina), ühenduslüli (konnektori), valmis tehisaru-agendi ja suured nõustamisfirmad oma lahendustega. Kuidas sillad ja spetsialistid töötavad? Claude Marketplace’is olevad enam kui 2000 ühenduslüli ja pistikprogrammi ehitavad otsetee igapäevaste tööde ja tehisaru vahele. Kui ühenduslüli (konnektor) töötab nagu digitaalne pikendusjuhe, mis ühendab Claude’i Sinu olemasolevate äppide ja teenustega, nagu Google, Microsoft, Notion, Atlassian või Salesforce, siis pistikprogramm (plugin) annab tehisarule juba konkreetsema ameti. Ühendad Notioni ja Claude näeb kohe sinu märkmeid; seod Atlassiani ja see saab aru sinu tiimi tööülesannetest, ilma et peaksid talle iga uue vestluse alguses tööülesannet nullist selgitama. Anthropicu enda teadaandes võetakse uue keskkonna tuum kokku:  "Claude Marketplace on üks koht pistikprogrammide, agentide ja meie partnerite teenuste avastamiseks."  See tähendab, et tehisaru poodi ei täida kaubaga vaid Anthropic üksi, vaid sinna on oma letid üles seadnud kogu tehnoloogiamaailma koorekiht. Valmis tehisaru-agendid ja raskekahurvägi suurettevõtetele Lisaks tavalistele ühenduslülidele lubab uus turuplats ettevõtetel osta rätsepatööna valminud tehisaru-agente ja tarkvaratooteid, mille mootoriks on seesama Claude. Valikus on lahendused sellistelt tuntud tegijatelt nagu CrowdStrike (küberturvalisus), Cursor (koodikirjutamine), Harvey ja Legora (õigusteadus), Lovable ning andmehiiglane Snowflake. Veelgi enam – ettevõtted saavad nende partnertoodete ostmiseks kasutada osa oma juba Anthropicule lubatud eelarvest (committed Anthropic spend).  Kui aga mõni suurem organisatsioon tunneb, et pelgalt äppide allalaadimisest jääb väheks ja kogu ettevõtte tehisaru-vankrile tõstmine käib üle jõu, ulatab turuplats abikäe ka siin. Claude Partner Networki kaudu on otse platvormile toodud maailma suurimad konsultatsiooni- ja süsteemiintegratsiooni hiiud eesotsas Accenture’i, Boston Consulting Groupi ja Deloitte’iga. Kas Anthropic suudab vältida OpenAI valusat komistuskivi? Tehnikasõbrad mäletavad veel hästi, kuidas konkurent OpenAI proovis samuti oma äpipoodi käima tõmmata, kuid see katse jooksis üsna kiiresti liiva. Vaid Microsofti või Google’i logodest ukse kohal ei piisa, kui pood ise jääb arendajatele kinniseks ja kasutajatele segaseks. Anthropic tahab seda viga iga hinna eest vältida ning teeb panuse täielikule avatusele – iga arendaja võib oma toote poeriiulile üles seada. Ettevõte kutsub loojaid ja partnereid üles selge sõnumiga: "Leia tööriistad ja teenused, et Claude’iga rohkem ära teha, või lisa sinna enda loodud lahendus, et kasvada koos Claude’i klientidega." Tehnilise poole pealt toetub Claude avatud standarditele, mis toimivad nagu universaalsed Lego klotsid. Arendajatele suunatud üleskutses selgitatakse: "Ehitad midagi tiimidele, kes kasutavad Claude’i? Loo ühenduslüli või pistikprogramm, kasutades Anthropicu teerajajana loodud avatud standardeid Model Context Protocol (MCP) ja Agent Skills." Sisuliselt ehitab Anthropic tehisaru funktsioonide jaoks omaenda Google Play Store’i laadset müügikohta. Kas sellest saab sama asendamatu tööriistakast nagu nutitelefoni äpipoodidest, näitab muidugi aeg, kuid vundament on laotud. Uut kaubamaja saab minna uudistama otse Anthropicu veebilehelt. PLUSSID Juba avamishetkel on saadaval üle 2000 ühenduslüli ja pistikprogrammi, mis kaotavad tüütu tekstide kopeerimise-kleepimise. Tänu avatud standarditele (MCP ja Agent Skills) saab iga arendaja luua ja avaldada oma tööriistu. Koondab ühe katuse alla nii tasuta ühendused (Google, Notion jt), valmis äritarkvara (Cursor, CrowdStrike jt) kui ka tipptasemel juurutuspartnerid (Deloitte, Accenture). Ettevõtted saavad partnerite loodud tehisaru-agente osta oma olemasoleva Anthropicu lepingulise eelarve raames. MIINUSED Sarnased tehisaru-turuplatsid (nt OpenAI varasem katse) on varem kasutajate leige huvi tõttu kiratsema jäänud. Kui igaüks saab oma tooteid avaldada, võib tuhandete tööriistade seast selle kõige parema ja turvalisema leidmine muutuda aja jooksul parajaks peavaluks. Tehisintellekt Lahendused Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Eesti ekspert: enamike ettevõtete suurim küberrisk on turvaväsimus

    Enamike Eesti ettevõtete suurim küberrisk on nähtus, mida tuntakse turva- või küberväsimusena.

  • Telia alustas koostöös Nortaliga generatiivsel tehisarul põhineva kõneroboti testimist

    Telia alustas generatiivsel tehisintellektil põhineva kõneroboti testimist, mis vastab klientide küsimustele väljapool ettevõtte klienditeeninduse tööaega.

  • ITLi pöördumine: riigi IKT juhtimismudelis tuleb tagada erasektori süsteemne kaasamine

    Valitsuse plaan luua vaid avaliku sektori esindajatest koosnev riigi digikeskuse nõukogu vajab kõrvale ka erasektori kaasamist, kommenteeris ITL.

  • Eesti IT-firmade abil valminud Keenia e-sünniregistris on kirjas juba üle 270 000 sünni

    Eesti IT-ettevõtete, arengukoostöö keskuse (ESTDEV) ja kohalike partnerite koostöös valminud digitaalse sündide registreerimise süsteemi kaudu on kahe kuuga Keenias registreeritud üle 270 000 sünni.

  • Logistika trendiraport: robotite kasutus kasvab Leedus, Soomes, Rootsis meist kaks korda enam

    Robotite kasutamine on Eesti ettevõtetes veel vähene, kuid lähiaastatel oodatakse nende rolli kasvu. Siiski on mitu naaberriiki meist kiiremad.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes