Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Valitsus kiitis heaks suure digiriigi reformi

    Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti digiriigi ulatusliku reformi viimased otsused. Reform toob muu hulgas kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise.

  • Doris Põld: sideandmete kasutamine vajab uusi mängureegleid

    Eesti riik on astumas otsustavat sammu, et lõpuks sideandmete säilitamise ja kasutamise reegleid uuendada. Sideettevõtjad saavad aidata näiteks tehniliste lahenduste läbi mõtlemisel, aga nad ei saa korraga olla sideoperaator, uurija, järelevalveasutus, kohus ja seadusandja, kirjutab Doris Põld.

  • Doris Põld: kas digiriik on mugava ülikonna asemel kitsas latekskostüüm?

    Digiriigi teenused on ebamugavad või kulukad siis, kui Eesti riik kasvatab meie globaalselt kogenud IT-ettevõtete usaldamise asemel endale konkureerivaid IT-maju või tellib teenuste asemel koodiridu. Edulood kinnitavad, et targalt tellides sünnivad Eestis riigi ja erasektori koostöös jätkuvalt maailma parimad innovaatilised digiriigi lahendused, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: vanusekontrollist operatsioonisüsteemides

    Laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerikas kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: Moltbook ehk Inimesed botte mängimas

    Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Moltbook. See on ainult tehisintellekti agentidele mõeldud sotsiaalmeedia platvorm, mida avalehe sõnul "inimesed on teretulnud pealt vaatama". Nüüdseks on selgunud, et üksjagu entusiasmi tekitanud platvormiga ei ole kõik nii, nagu esialgu paistis, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • WSJ: lääs seisab silmitsi uue ajastu sõjapidamise õppetundidega

    Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et uued tehnoloogiad kujundavad kiiresti ümber sõjapidamist ning lääneriikide relvajõud seisavad silmitsi Ukraina sõjast ja Iraani konfliktist saadud õppetundidega.

  • Jõustruktuurid võimalikku koostööd Palantiriga ei kommenteeri

    Kaitsevägi ja politsei- ja piirivalveamet (PPA) ei kinnita ega lükka ümber USA päritolu tehnoloogiafirma Palantiri teenuste kasutamist. Samas on info koostööst mõne teise ettevõttega või tehnoloogiast vabalt kõigile leitav.

  • Laura Vasermane: ettevõtted peavad valmistuma tehisarumääruseks

    Koostamisel olev Euroopa Liidu tehisintellektimäärus toob kaasa uusi nõuded, mille täitmata jätmise korral ähvardavad trahvid on veelgi suuremad kui senise andmekaitsemääruse puhul, kirjutab Laura Vasermane.

  • WSJ: kuidas SpaceX-ist sai oluline osa USA sõjamasinast

    Kosmoseettevõtte SpaceX-i aastatepikkune koostöö ja sidemete loomine USA riiklike julgeoleku struktuuridega on hakanud vilja kandma, kirjutab The Wall Street Journal. USA valitsus on SpaceX-i suurim klient ning ettevõtte rolli riigi julgeolekus üha kasvab.

  • Margit Sutrop: kui tehisaru annab vastused, siis mida peab õpetama kool?

    Tehisaru on juba koolis. Ta on õpilaste telefonides, kodutöödes, õpetajate töölaudadel ja õppematerjalides. Kas see on hea või halb, sõltub sellest, mida ta teeb, kirjutab Margit Sutrop.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

AM

  • Samsung tegi volditavate valiku suuremaks ja veidi segasemaks

    Samsung tegi volditavate valiku suuremaks ja veidi segasemaks Uudised Marko Habicht 22. juuli 2026 - 16:58 Pilt Samsung tutvustas just kolme uut volditavat telefoni ning kahte uuendatud nutikella. Galaxy Z Fold8 Ultra jätkab senise Foldi loogikat, Z Fold8 proovib lühemat ja laiemat kuju ning Z Flip8 tahab olla kasutatav ka suletuna. Randmele tulevad Galaxy Watch9 ja märksa suurema akuga Watch Ultra2. Kõige huvitavam uudis ei ole seekord võimsam protsessor ega järjekordne ports tehisaru. Samsung pakub esimest korda kahte sisuliselt erinevat Foldi. Üks on taskusse volditav töövahend, teine meenutab avatuna rohkem väikest tahvelarvutit. Galaxy Z Fold8 Ultra on vana Fold, ainult parem Galaxy Z Fold8 Ultra on senise Fold-seeria otsene jätk. Sellel on 8-tolline põhiekraan ja 6,5-tolline välisekraan. Kokkupanduna on telefon 8,9 mm ning avatuna 4,1 mm paksune. Kaal on 215 grammi, mis ei ole tavalise telefoni kohta vähe, kuid volditava seadme kohta enam sugugi hirmus. Esmamulje põhjal ei tundu Ultra käes revolutsiooniline. See meenutab tugevalt eelmist Foldi, kuid on peaaegu igast otsast veidi parem. "Parim volditav mille Samsung kunagi teinud" on klišee, mida ei jäeta kasutamata. Uus Flex Titanium ekraanistruktuur ja õhem hing aitavad voltimiskohta vähendada. Täiesti nähtamatuks pole vagu siiski muutunud. Hiina konkurendid on selles vallas endiselt Samsungile ebamugavalt lähedal või mõnel juhul ees. Õnneks meil neid ei müüda ja One Pluski euroopas tegevust lõpetamas.  Suurem praktiline muutus on 5000 mAh aku ja 45 W juhtmega laadimine. Juhtmevaba laadimise võimsus on 20 W. Need numbrid ei löö 2026. aastal kedagi toolilt maha, kuid on Samsungi volditava kohta vajalik edasiminek. Eelmistel mudelitel tuli õhukese korpuse nimel akuga liiga palju kompromisse teha. Kaamerasüsteem koosneb 200 MP põhikaamerast, 50 MP ülilainurkkaamerast ja kolmekordse optilise suumiga 10 MP telekaamerast. Telefon toetab 8K-video salvestamist ja professionaalsemaks töötluseks mõeldud APV-videovormingut. Esmase proovimise järgi töötab uus videopildi horisontaalsena hoidmise funktsioon hästi. Automaatne FanCam (subjekti prioriteet) suudab inimese kaadris hoida ja videost eri formaate lõigata, kuid selle liikumine mõjub kohati veel veidi hõljuvalt. Galaxy Z Fold8 Ultra hind algab Eestis 2269 eurost. Selle raha eest peab telefon olema enamat kui lihtsalt huvitav. Ultra vähemalt proovib seda olla, pakkudes suurt ekraani, korralikku kaamerakomplekti ja sama Snapdragon 8 Elite Gen 5 for Galaxy protsessorit, mida võiks oodata tavaliselt tipptelefonilt.S26 Ultrast saad suurema ekraani ja parema rööprähklemise, kuid S26 Ultra on soodsam, vastupidavam ning kaamera ja aku poolest mõistlikum tipptelefon, aga ei ole volditav. Galaxy Z Fold8 on lühem, laiem ja ootamatult loogiline Tavaline Galaxy Z Fold8 ei ole tegelikult Ultra odavam versioon. See on teise kujuga telefon teistsugusele kasutajale. Kokkupanduna on seade lühike ja lai, peaaegu passi mõõtu. Välisekraani diagonaal on 5,5 tolli, mis üsna kandiline ning avatuna ootab ees 7,6-tolline 4:3 kuvasuhtega ekraan. Kaal on ainult 201 grammi. See on vähem kui paljudel suure ekraaniga tavalistel tipptelefonidel. Piltidel tundub selline vorm veidi veider. Käes on see üllatavalt loomulik. Lühema telefoni ülaserva ulatub pöial lihtsamini ning avatuna meenutab seade väikest tahvelarvutit, mitte kahte kõrvuti pandud kitsast telefoni. 4:3 ekraan sobib hästi veebilehtede, dokumentide, mängude ja e-raamatute jaoks. Video ümber jäävad endiselt mustad ribad, sest enamik filme ja seriaale on laiemad. Sellest hoolimata kasutatakse ekraanipinda paremini kui peaaegu ruudukujulisel Foldil. Kompromiss tuleb kaameratest. Fold8 tagaküljel on 50 MP põhikaamera ja 50 MP ülilainurkkaamera, kuid telekaamerat ei ole. Üle 2000 euro maksva telefoni puhul on see päris korralik puudujääk, mitte väike märkus tehniliste andmete tabeli lõpus. Aku mahutavus on 4800 mAh ning laadimisvõimsus 45 W juhtmega ja 20 W juhtmevabalt. Protsessor ja mäluvalikud on Ultraga samad. Mõlemat saab kuni 16 GB muutmälu ja 1 TB salvestusruumiga. Hinnad algavad 2069 eurost. Ultra maksab vaid 200 eurot rohkem, mistõttu ei ole Fold8 seksikas valik hinna pärast. Selle valimise põhjus peab olema lühem ja laiem korpus. Kui uus kuju sobib, on see ilmselt kogu seeria kõige huvitavam telefon. Kui kaamera loeb rohkem, muutub Ultra hinnavahe selles klassis peaaegu tühiseks. Galaxy Z Flip8 tahab töötada ka suletuna Galaxy Z Flip8 on kolmikust kõige tuttavam. Avatuna on sellel 6,9-tolline ekraan, suletuna 4,1-tolline välisekraan. Telefon kaalub 180 grammi ning on kokkupanduna 13,1 mm ja avatuna 6,1 mm paksune. Suurim praktiline uuendus on välisekraani kasutamine. Rakendusi saab nüüd seal avada otse, ilma varasemate lisalahenduste ja ringiga seadistamiseta. Teavitustele vastamine, muusika juhtimine, kaamera kasutamine ja Gemini poole pöördumine ei nõua enam tingimata telefoni avamist. See teeb Flip8-st parema telefoni, kuid vähendab natuke vana klapitelefoni võlu. Mõte oli ju selles, et suletud telefon jätab sind rahule. Nüüd saad ka väikesel ekraanil edasi scrollida. Tehnoloogia lahendas taas probleemi, mida ta ise aitas tekitada. Kaamerad on tuttavad: 50 MP põhikaamera ja 12 MP ülilainurkkaamera. Aku mahutavus on 4300 mAh ning juhtmega laadimine piirdub 25 vatiga. Sees töötab Samsungi enda Exynos 2600 koos 12 GB muutmäluga. Salvestusruumi saab valida 256 või 512 GB. Riistvaras suurt hüpet ei ole. Flip8 tugevus seisneb õhemas korpuses, väikeses kaalus ja kasulikumas välisekraanis. Hind algab 1339 eurost. See on endiselt kallis telefon, mida ostetakse eelkõige kuju, mitte parema hinna ja jõudluse suhte pärast.Üks väheseid telefone, mis päriselt püksitaskusse mahub, ilma et peaks ekraani suuruses kompromisse tegema. Kõik kolm volditavat on IP48 kaitseklassiga. Magevees peaksid need laboritingimustes vastu kuni 30 minutit ja 1,5 meetri sügavusel. Tolmukindlus on tagasihoidlikum. Randa võib telefoni kaasa võtta, kuid liiva sisse matmist ei tasu veel tootetestiks nimetada. Tehisaru tahab hakata ise järgmist sammu pakkuma Kõigis kolmes telefonis on järgmise põlvkonna Galaxy AI. Now Brief koostab harjumuste põhjal päevakokkuvõtteid. Now Nudge jälgib ekraanil toimuvat ja pakub võimalikke järgmisi tegevusi. Näiteks võib see sõnumis mainitud kohtumise kalendrisse lisada või avada vajaliku rakenduse. Gemini suudab töötada 40 toetatud rakenduse ja teenusega. Volditaval ekraanil saab ülesande täitmise jätta eraldi aknasse, samal ajal kui kasutaja teeb midagi muud. See on suure ekraani puhul loogilisem kasutus kui järjekordne pildigeneraator. Flip8 välisekraanile saab AI abil luua ka personaalseid infovidinaid. Esmamuljena tundub see üks kasulikumaid uusi funktsioone, kuid päris väärtus selgub alles siis, kui telefon on kasutaja harjumusi mõnda aega jälginud. Lavademo oskab alati õige vastuse anda. Esmaspäeva hommik on ausam katsekeskkond. Galaxy Watch Ultra2 sai lõpuks Ultra mõõtu aku Galaxy Watch Ultra2 on 47 mm titaankorpusega suur spordikell. See kaalub 61,5 grammi ja on 10,7 mm paks. Eelmise põlvkonnaga võrreldes on korpus 12 protsenti õhem, kuigi aku kasvas 800 mAh-ni. Just aku tundubki Ultra2 kõige tähtsam uuendus. Välistingimustes kasutatava kella puhul on pikem tööaeg olulisem kui veel üks näitaja, mida pärast esimest nädalat enam ei vaata. 1,52-tolline AMOLED-ekraan ulatub kuni 5000 nitini. Siseruumis ei ole erinevus tavalise Watch9 kõrval kuigi dramaatiline, kuid otsese päikese käes, mägedes võib lisavalgusest päriselt kasu olla. Ultra2 vastab IP69K, 10 ATM, MIL-STD-810H ja EN13319 nõuetele. Kell mõõdab sukeldumisel sügavust, aega ja vee temperatuuri. Maresiga arendatav põhjalikum sukeldumisrakendus valmib alles hiljem 2026. aastal. Seega on riistvara valmis, kuid osa lubatud kasutusest tuleb järele tarkvarauuendusena. Vana tuttav lugu, ainult seekord vee all. Maastikujooksu funktsioon arvestab raja tõusude ja kõrgusprofiiliga. Vedeliku joomise meeldetuletus hindab treeningu intensiivsuse ja kasutaja andmete põhjal vedelikukadu. Kell ei mõõda otseselt higi ega elektrolüüte, seega tuleb soovitust võtta hinnanguna, mitte laboritulemusena.Hind 769€ Galaxy Watch9 on väiksem ja mõistlikum Galaxy Watch9 tuleb 40 ja 44 mm suuruses. Väiksem mudel kaalub 31,5 ning suurem 34 grammi. Mõlemad on 8,6 mm paksused. 40 mm mudelil on 1,34-tolline ekraan ja 390 mAh aku. 44 mm versioon saab 1,47-tollise ekraani ning 445 mAh aku. Mõlema ekraan ulatub kuni 3000 nitini. Watch9 ei ole tohutu põlvkonnavahetus. Uus Snapdragon Wear Elite protsessor peaks parandama energiakasutust, loodetavasti ei kajastu see vähendatud jõudluses, kuna paberil peaks ka see olema parem kui varem. Kergemad ja paremini õhku läbi laskvad rihmad võivad olla tähtsamad, kui tehniliste andmete tabelist paistab.Tervise- ja uneandmete kogumiseks tuleb kella kanda ka öösel. Ebamugav kell annab suurepäraseid andmeid öökapilt, millest ei ole kellelegi kasu. Loodetavasti kestab kella aku päriselt ka ööpäeva sest dokis laadides see ilmselt liiga hästi uneandmeid ei salvesta.Hind sõltuvalt suurusest ja LTE olemasolust 419€-499€ Tervisenäitajaid tuleb juurde, diagnoosi endiselt mitte Mõlemad kellad lisavad une ajal kogutavate näitajate kõrvalekaldeid jälgiva vaate, südame tervise skoori, päevase kardiokoormuse ja füüsilise treenituse indeksi. Need aitavad märgata muutusi ning tasakaalustada treeningut ja taastumist. Paljud ideed on teistelt kelladelt ja spordiplatvormidelt juba tuttavad. Samsung ei leiutanud treeningkoormust ega tervisenäitajate koondvaadet uuesti. Kasu on pigem selles, et need jõuavad nüüd ühte süsteemi koos Samsung Healthiga. Uneapnoe funktsioon otsib kahe öö andmete põhjal mõõduka või raske uneapnoe tunnuseid, kuid selle saadavus sõltub riigist. See ei anna diagnoosi ega asenda arsti. Sama kehtib teiste terviseskooride kohta. Diagnoosimiseks on andmetest vähe, kuid on hea kui võimalikule riskile tähelepanu suunatakse. Watch Ultra2 ja Watch9 töötavad Android 13 või uuema telefoniga. iPhone’i kasutajal pole põhjust rahakotti otsima hakata. Samsungi tänavune valik on tehniliselt tugev, kuid lihtne see enam ei ole.  Fold8 Ultra on tööks ja kaameraks, Fold8 video, lugemise ja mängude jaoks ning Flip8 neile, kes tahavad suurt telefoni väikeseks voltida.  Watch Ultra2 saab lõpuks aku ja vastupidavuse, mida Ultra nimi eeldab.Watch9 teeb sama töö ära väiksema kellaga. Telefonid on ettetellitavad ning jõuavad klientideni alates 27. juulist, kellad alates 3.august.Põhjalikud hinnangud aku kestvusele, kaameratele ja uutele tervisefunktsioonidele vajavad siiski päris kasutust, mitte kolme tundi hästi valgustatud esitlusruumis.Jälgi mängu ja üsna peagi saabuvaid põhjalike võrdluseid, arvustusi.  Mobiiltelefonid Nutikellad Salvesta PDF! »

  • OpenAI tunnistas, et nende uus mudel häkkis iseseisvalt teist firmat

    OpenAI tunnistas, et nende uus mudel häkkis iseseisvalt teist firmat Uudised AM 22. juuli 2026 - 13:46 Pilt Eile raputas tehnoloogiamaailma enneolematu vahejuhtum, kui tehisintellekti arendaja OpenAI teatas, et nende tipptasemel mudelid, sealhulgas GPT-5.6 Sol ja üks veelgi võimsam, seni avalikustamata mudel murdsid välja rangelt turvatud testkeskkonnast. Nende eesmärk oli häkkida sisse konkureeriva tehisintellekti platvormi Hugging Face serveritesse, et varastada vastused testile, mida nad parajasti lahendama pidid. Mis täpsemalt juhtus? OpenAI viis läbi sisemist hindamist, et testida oma uute mudelite kübervõimekust. Selleks kasutati platvormi nimega ExploitGym, mis mõõdab tehisintellekti oskust leida ja ära kasutada tarkvara nõrkusi. Et näha mudelite tõelist "toorest" potentsiaali, lülitati välja tavapärased ohutusfiltrid ehk tehisintellekti sisemised pidurid, mis muidu keelaksid neil pahatahtlikke tegevusi ellu viia. Mudelid pandi tööle äärmiselt isoleeritud keskkonda, mida IT-maailmas nimetatakse liivakastiks (sandbox). Mudelitel polnud vaba juurdepääsu internetile; nende ainuke ühendus välismaailmaga oli spetsiaalne vaheprogramm (puhverserver), mille kaudu lubati alla laadida vaid hädavajalikke tarkvarapakette. Kuid tehisintellekt oli oma ülesandeleleida testile lahendus nii äärmuslikult keskendunud, et kulutas tohutult arvutusvõimsust väljapääsu otsimiseks. Ja lõpuks leidiski selle. Mudel avastas tarkvara allalaadimise programmis nn nullpäeva turvaaugu (zero-day vulnerability). Tehisaru kasutas seda käiku, et oma õigusi süsteemis samm-sammult suurendada, liikudes serverite vahel edasi, kuni jõudis lõpuks sõlmeni, millel oli otseühendus internetiga. Küberkriminaalne loogika Pääsenud vabasse internetti, tegi tehisarumudel jahmatavalt inimliku ja loogilise järelduse: kuna test kannab nime ExploitGym, siis suure tõenäosusega asuvad selle testi lahendused ja andmestikud Hugging Face'i platvormil. Nagu osav sissemurdja, otsis mudel kohe viise, kuidas nendele salajastele andmetele ligi pääseda. Tehisintellekt kombineeris mitmeid erinevaid ründemeetodeid, kasutas varastatud paroolide ja täiendavate turvaaukude kombinatsioone, et leida viis koodi kaugkäivitamiseks (remote code execution) Hugging Face'i serverites. Lõppkokkuvõttes õnnestus mudelil pääseda otse Hugging Face'i andmebaasi ja tõmmata sealt alla testi lahendused. Sisuliselt masin spikerdas edukalt. Õnneks märkasid ebatavalist tegevust peagi nii OpenAI turvameeskond kui ka Hugging Face'i enda kaitsesüsteemid, mis reageerisid kiirelt ja peatasid ründe enne, kui kahju oleks võinud laieneda. AI tööstuse äratuskell See vahejuhtum tõestas, et arenenud AI-mudelid suudavad leida ja ära kasutada uusi ründevektoreid reaalsetes süsteemides, isegi ilma nende süsteemide lähtekoodi nägemata. Hugging Face'i kaasasutaja ja tegevjuht Clem Delangue kommenteeris olukorda järgmiselt: "Oleme tänulikud koostöö eest OpenAI-ga nii selles kui ka teistes küsimustes. See vahejuhtum, mis on tõenäoliselt esimene omataoline, tõestab seda, mida oleme ammu uskunud: tehisintellekti ohutust ei suuda lahendada ükski ettevõte üksi ja salaja tegutsedes. See lahendatakse avatult, koostöös ning pakkudes juurdepääsu igale kaitsjale." Sarnaselt väljendas oma muret ka OpenAI teadlane Micah Carroll: "Kui see ei veena teid, et tehisintellekti eesmärkide lahknevuse riskid on tulevikus meie peamine murekoht, siis ma ei tea, mis veel seda suudaks." Samas ei ole see viimasel ajal esimene kord, kui tipptasemel mudelid näitavad ehmatavat iseseisvust ja võimekust. Ligi kaks kuud tagasi paljastas mudel Claude Mythos üle 10 000 kriitilise turvaaugu, mis jahmatas Anthropicu insenere sedavõrd, et esialgu otsustati mudeli avalikku kasutust oluliselt piirata. Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Garmin tõi müügile ekraanita aktiivsusmonitori

    Garmin tõi müügile ekraanita aktiivsusmonitori Uudised AM 22. juuli 2026 - 11:33 Pilt Garmin tõi turule oma esimese ekraanita tervise- ja nutikäepaela CIRQA Smart Band, mis jälgib kasutaja heaolu ja füüsilist vormi ööpäevaringselt. Seade jõuab müügile 24. juulil 2026 ning selle soovituslik jaehind on 199,99 eurot. CIRQA kogub tervise- ja aktiivsusandmeid pidevalt ning kuvab need Garmin Connect rakenduses. Seade mõõdab randmepõhist pulssi, Body Battery energiataset, stressitaset, vere hapnikusisaldust, nahatemperatuuri ja muid tervisenäitajaid. Une jälgimise funktsioon analüüsib uneetappe, arvutab uneskoori, jälgib südame löögisageduse varieeruvust ja hingamist ning tuvastab uinakud. Kuni kümme päeva kestev aku võimaldab seadet kasutada ööpäevaringselt. Toetab treeningut ja taastumist Nutikäepael tuvastab ja salvestab automaatselt erinevaid tegevusi ning õpib kasutaja paranduste põhjal neid täpsemalt ära tundma. Lisaks igapäevastele näitajatele, nagu sammud ja põletatud kalorid, toetab CIRQA enam kui 80 spordiala jälgimist. Treeningute planeerimisel aitab seade hinnata treeningvalmidust, jälgida HRV staatust, maksimaalset hapnikutarbimisvõimet VO₂ max ning treeninguolekut. Samuti annab see ülevaate iga treeningu mõjust organismile ja soovitab taastumiseks vajalikku aega enne järgmist intensiivsemat koormust. Ilma tellimuseta Garmini tarbijamüügi ja turunduse asepresident Susan Lyman ütles, et CIRQA loodi inimestele, kes soovivad oma tervist ja aktiivsust jälgida võimalikult märkamatult. Lymani sõnul on seadme diskreetne disain, pikk aku kestvus ja Garmini tervise- ning treeningunäitajad nutikellade valikule loomulikuks täienduseks. Erinevalt mitmetest konkureerivatest lahendustest ei nõua CIRQA lisafunktsioonide kasutamiseks kuupõhise tasuga tellimust. Seadet saab sõltuvalt tegevusest või magamiseelistustest kasutada nii randmel kui ka õlavarre ümber. Toetab ka välitegevusi Välitegevuste ajal on võimalik CIRQA monitori kasutada GPSiga ühilduva nutitelefoni kaudu. LiveTrack funktsioon võimaldab jagada treeningu ajal oma asukohta pere või sõpradega. Naistel võimaldab seade jälgida menstruaaltsüklit ja rasedust ning pakkuda naha temperatuuri põhjal täpsemaid menstruatsiooni- ja ovulatsiooniprognoose. Soovi korral saab andmeid sünkroonida ka Natural Cycles viljakuskontrolli rakendusega. Nutikellad Salvesta PDF! »

  • Eestisse laienenud TEKEVER esitles uut suure kandevõimega autonoomset lennumasinat

    Eestisse laienenud TEKEVER esitles uut suure kandevõimega autonoomset lennumasinat Uudised AM 22. juuli 2026 - 1:22 Pilt Hiljuti Tallinnas kontori avanud TEKEVER esitles Ühendkuningriigis oma uut autonoomsete õhusüsteemide seeriat AR6, mis suudab vedada kuni 200 kilogrammi lasti kuni 500 kilomeetri kaugusele. Uus seeria toodi lagedale Farnborough’s TEKEVER esitles AR6 seeriat Farnborough’ rahvusvahelisel lennundusnäitusel. Ettevõte on seni olnud tuntud eelkõige autonoomsete luure-, seire- ja vaatlusplatvormide arendajana. AR6-ga siseneb TEKEVER suure kandevõimega autonoomsete õhusüsteemide turule. Praegu domineerivad selles segmendis elektrilised vertikaalse stardi ja maandumisega platvormid, mis kannavad üldjuhul kuni 100 kilogrammi raskust vaid ühe kuni viie kilomeetri kaugusele. Platvorm sobib mitmeks kasutuseks TEKEVERi teatel kasutab AR6 ainulaadset jõuseadmetehnoloogiat, mis annab sellele suure kandevõime ja lennuulatuse. Platvorm on loodud ekstreemseteks keskkonnatingimusteks ning suudab tegutseda väga kõrgetel ja väga madalatel temperatuuridel minimaalsete hooldus- ja käituskuludega. AR6 seeria on mõeldud nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks. Tsiviilrakenduses saab süsteeme kasutada logistikas, avamereoperatsioonidel, meditsiinilise toe pakkumisel, otsingu- ja päästetöödel ning katastroofiabi osutamisel. Tegevjuht näeb uut arenguetappi TEKEVERi tegevjuht Ricardo Mendes ütles, et AR6 tähistab ettevõtte autonoomsete süsteemide võimekuse järgmist arenguetappi. Tema sõnul on ettevõte aastaid aidanud klientidel teavet koguda ja edastada ning nüüd laieneb see võimekus ka füüsiliste veoste transportimisele. Mendes lisas, et AR6 avab nii TEKEVERile kui ka klientidele uusi kasutusvõimalusi.  TEKEVER UK juht Karl Brew ütles, et autonoomsete süsteemide tulevik seisneb nende võimes täita reaalseid operatiivülesandeid. Ettevõte tugineb varasemale kogemusele AR6 tugineb TEKEVERi senistele tugevustele, sealhulgas teenusena pakutavatele operatsioonidele, kiirele tootearendusele, ettevõtte enda autonoomiatarkvarale ning Ukrainas saadud kogemustele. Süsteemi sõjaline variant saab tegutseda GNSS-signaalist sõltumatult. Lisaks pakub see täiustatud missiooniautonoomiat mitme platvormi koostööks, mehitatud süsteemidega koostegutsemiseks ja süsteemi vastupidavuse suurendamiseks.  Sõjaliste rakenduste hulka kuuluvad haavatute evakueerimine, eesliinilogistika ning mehitatud lahinguõhusõidukite toetamine. Ettevõte on laienenud mitmesse riiki TEKEVER on rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, mis arendab tehisintellektil põhinevaid autonoomseid süsteeme kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale. Firma tegevus hõlmab lennunduse konstruktsioonilahendusi, projekteerimist ja tootmist, jõuseadmeid, sidesüsteeme, avioonikat, tarkvara ja andmeteadust. Portugalist alguse saanud ettevõte on laienenud Ühendkuningriiki, Prantsusmaale, Ukrainasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Eestisse. TEKEVERis töötab üle 1500 inimese ning selle arendus- ja tootmisvõimekus võimaldab lahendusi kiiresti arendada ja suuremas mahus kasutusele võtta. Droonid Salvesta PDF! »

  • Volkswagen käivitas pisut tavapäratu robotakso teenuse

    Volkswagen käivitas pisut tavapäratu robotakso teenuse Uudised Indrek Jakobson 21. juuli 2026 - 8:12 Pilt Volkswageni kontserni sõidujagamise ettevõte MOIA käivitas 15. juulil 2026 Hamburgis pilootprojekti autonoomsete VW ID. Buzz AD sõidukitega. Tegu on teenusega avatud linnaruumis ja päris reisijatega, kuid samas ei tasu seda segi ajada klassikalise robotaksoga, mis korjab inimese ukse eest peale ja viib täpselt soovitud aadressile. MOIA lahendus on pigem marsruuttakso moodi asi, mis liigub kindlal alal ja võtab peale mitu sama suunda sõitvat inimest. See on oluline erinevus näiteks Waymo pakutava teenusega.  Kuidas teenus töötab? Praegu on teenus avatud ainult eelnevalt registreerunud Hamburgi elanikele ning katab üksnes valitud linnaosi: Winterhude, Barmbek ja Wandsbek. Sõidud broneeritakse MOIA rakenduse kaudu ning lähikuudel lisandub ka ühendus Hamburgi ühistranspordi rakendusega, mis muudab liikuvuslahenduse ühtseks tervikuks. Pilootprojekti ajal on sõidud tasuta ning peale- ja mahaminek toimub virtuaalsetes peatustes, mitte ukse ees. Nii saab teenus paremini kooskõlastada mitme reisija liikumise ning hoida sõidud ühisena. Sõidukites on siiski kaasas turvaoperaator, kes saab vajadusel sekkuda. Autonoomsus on seega kohal, aga päris üksi sõitmine veel mitte. Piloodiprojektis on plaanis kasutada kuni kümmet autonoomset ID. Buzz AD sõidukit. Mõned allikad viitavad, et alguses liigub neid tänavatel vähem (päris alguses viis), kuid ametlikult räägitakse kuni kümnest sõidukist. Huvi on olnud suur ning ootenimekirjaga on liitunud juba tuhanded inimesed. Mis see ID. Buzz AD õigupoolest on? MOIA kasutatav ID. Buzz AD on spetsiaalselt jagatud sõitude jaoks loodud sõiduk, ehkki sisuliselt on tegu lihtsalt ID.Buzzi versiooniga. Tähtede „AD“ taga peitub tähendus Autonomous Driving, ehk autonoomne sõitmine. Tegemist on MOIA teise sellise masinaga, mis ongi ehitatud just ühissõitude tarvis, varem kasutati VW Crafteril põhinevat MOIA+6 lahendust. Uus mudel pole lihtsalt teist värvi tavaline ID:Buzz. Selle nina, külgede ja katuse sisse on peidetud terve andurite orkester: 13 kaamerat, 9 LiDAR-andurit ja 5 radarit. Koos annavad need masinale pideva ja kattuva pildi ümbrusest, nii et kui üks „silm“ ei näe piisavalt hästi, aitavad teised. Selline ülesehitus on nagu mitme nurga alt valgustus, kui üks lamp kustub, ei jää ruum pimedaks. Isesõitmistehnoloogia tuleb ettevõttelt Mobileye. Tehniliselt vastab süsteem SAE 4. tasemele, mis tähendab, et määratletud ja väga täpselt kaardistatud alal suudab sõiduk ise sõita. Hamburgi piloodis on aga turvaoperaator endiselt pardal, sest päriselus on ettevaatus sama tähtis kui julgus ning lõppude lõpuks on see ikkagi alles alguse asi. ALIKE projekt on vundament Hamburgi katsetus ei ole üksik, vaid osa suuremast projektist nimega ALIKE. Seda rahastab Saksamaa digitaal- ja transpordiministeerium ning projekti eelarve oli 2023. aasta teate järgi 26 miljonit eurot. Projekti juhib Hamburgi ühistranspordiettevõte HOCHBAHN, teadusliku poole eest vastutab Karlsruhe Tehnoloogiainstituut ning kaasatud on ka Hamburgi transpordi- ja liikumispöörde amet. ALIKE kaugem eesmärk on uurida, kuidas autonoomsed nõudepõhised sõidud võiksid tulevikus toetada busse ja ronge. See plaan ei ürita olemasolevat ühistransporti välja süüa, vaid tahab olla selle kõrval nutikas abimees ning projektis arendatakse ja hinnatakse kahte omavahel seotud autonoomset teenust. Pärast MOIA piloodi järgmist etappi alustab HOCHBAHN autonoomsete HOLON sõidukite käitamist. Varasemates visioonides on räägitud isegi kuni 10 000 autonoomsest sõidukist Hamburgis aastaks 2030. See ei ole aga kindel plaan, vaid pigem varajane nägemus sellest, kui suureks selline süsteem võiks kasvada, kui tehnoloogia, reeglid ja linn valmis on. Selline skaleeritavus on kahtlemata võimalik, kuid kõigepealt tuleb tehnoloogia veatult tööle saada ning suuremad piirkonnad ära kaardistada. MOIA ei taha ehitada lihtsalt robotaksoäri MOIA roll on siin veidi teistsugune kui mõnel teisel autonoomsete sõidukite ettevõttel. Firma ei taha luua ainult omaenda robotakso teenust, vaid pakub linnadele, omavalitsustele ja ettevõtetele võtmed kätte transpordilahendust. Selle paketi sees on autonoomne sõiduk, Mobileye tarkvara, autopargi haldus ja broneerimisrakendus ehk teisisõnu mitte ainult auto, vaid ka selle aju, ajakava ja töökorraldus. MOIA-l on Hamburgis juba pikk kogemus tavalise sõidujagamisega ning ettevõtte väitel on alates 2019. aastast nende teenust kasutanud juba üle 11 miljoni reisija. See kogemus annab ettevõttele tugeva stardipositsiooni, sest autonoomse sõidu teenus ei alga tühjalt lehelt. Silmapiiril on ka muud linnad Hamburg on tähtis lähtekoht, kuid MOIA pilk ulatub kaugemale. Ameerika Ühendriikides tehakse koostööd Uberiga ning Los Angeleses katsetatakse ID. Buzz AD sõidukeid. Kommertsteenuse käivitamine on seal plaanitud 2026. aasta lõppu. Lisaks valmistatakse koos ettevõttega Beep ette autonoomset süstikuteenust Orlandos. Samal ajal toimuvad või on algavad piloodid ka Norras ja mujal Saksamaal, sealhulgas Berliinis. MOIA eesmärk Euroopas on jõuda 2027. aastaks regulatiivse heakskiiduni, et ID. Buzz võiks täielikult juhita sõita, ilma turvaoperaatorita. Selle sammu taga ootab juba märksa iseseisvam liikuvus. Reeglid hakkavad järele jõudma Selliste teenuste areng sõltub mitte ainult tehnikast, vaid ka regulatsioonidest. Hiljuti vastu võetud UNECE määrus täisautonoomsete sõidusüsteemide kohta loob esmakordselt rahvusvaheliselt ühtlustatud ohutusnõuded. See on oluline samm, sest kui eri riikides kehtivad ühesugused põhimõtted, muutub selliste teenuste laienemine palju lihtsamaks. Muidu peaks iga linn ja riik leiutama omaenda reeglid autonoomseks liikluseks. Euroopa robotakso turg läheb tihedamaks Euroopa autonoomsete sõitude turule lisandub järjest tegijaid. Räägitakse Waymo võimalikust sisenemisest Londonisse, Uberi ja Wayve ootenimekirjast ning Waymo juriidilisest üksusest Saksamaal. Kuna aga tegu on ametlikult kinnitamata andmetega, tasub seda võtta ettevaatusega ja lõplike järelduste tegemiseks on vaja pisut oodata. Samas on selge, et Hamburgis toimuv MOIA piloot ei ole üksnes tehniline katse, vaid soov näha, kas autonoomne ühissõit võib saada euroopaliku linna argipäeva osaks samamoodi nagu tramm või buss. Kui see õnnestub, võib tulevikulinnas liikuda vähem tühje autosid ja olla rohkem targalt jagatud sõite. Just selles seisnebki kogu ettevõtmise kõige suurem lubadus. Sõidukid Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • OpenAI tehisaru murdis testimise käigus Hugging Face’i tootmiskeskkonda

    OpenAI küberturbevõimekuse hindamiseks kasutatud tehisintellektimudelid väljusid piiratud testkeskkonnast ning tungisid koodihoidla Hugging Face’i tootmistaristusse. Muu hulgas avastasid mudelid seni teadmata turvanõrkusi, varastasid ligipääsuandmeid ja otsisid ettevõtte andmebaasist testi vastuseid.

  • Eesti kaitsetööstus kasvas nelja aastaga 7 korda

    Ukraina sõda on muutnud kaitsetööstuse uute tehnoloogiate testimispolügooniks, kus innovatsioon ja tarkvarauuendused jõuavad rindejoonele päevadega. See on andnud võimsa tõuke ka Eesti ettevõtetele, kelle müügikäive on teinud viimastel aastatel "tiigrihüppe".

  • Metrosert alustab ligi kahe miljoni eurose sünteetilise bioloogia piloottööstuse ehitust

    Eesti rakendusuuringute keskus ja riiklik metroloogia keskasutus Metrosert sõlmis ehitusettevõttega OÜ Savekate ligi kahe miljoni euro suuruse lepingu, et rajada Eestisse ainulaadne sünteetilise bioloogia piloottööstus. Uus taristu loob biotehnoloogia ettevõtetele seni puudunud võimaluse testida ja arendada uusi tootmisprotsesse enne suurte tööstusinvesteeringute tegemist ning aitab viia laboris sündinud lahendused kiiremini turule.

  • Innovatsioon ei oota: GScan ja Rollo Robotics astuvad EISi toel oma järgmise suure sammu

    Hiljuti avatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) innovatsioonilaen on ettevõtetes kiiresti huvi tekitanud ning esimesed rahastusotsused on tehtud. See võimaldab Eesti tehnoloogiatel laia maailma murda.

  • Ärinõustaja: Palkasime uue tehisarust turundusspetsialisti, tema nimi on Annika

    Turundusspetsialisti ei olnud, aga turundustegevusi oli vaja teha.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes