Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Doris Põld: kas digiriik on mugava ülikonna asemel kitsas latekskostüüm?

    Digiriigi teenused on ebamugavad või kulukad siis, kui Eesti riik kasvatab meie globaalselt kogenud IT-ettevõtete usaldamise asemel endale konkureerivaid IT-maju või tellib teenuste asemel koodiridu. Edulood kinnitavad, et targalt tellides sünnivad Eestis riigi ja erasektori koostöös jätkuvalt maailma parimad innovaatilised digiriigi lahendused, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: vanusekontrollist operatsioonisüsteemides

    Laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerikas kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: Moltbook ehk Inimesed botte mängimas

    Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Moltbook. See on ainult tehisintellekti agentidele mõeldud sotsiaalmeedia platvorm, mida avalehe sõnul "inimesed on teretulnud pealt vaatama". Nüüdseks on selgunud, et üksjagu entusiasmi tekitanud platvormiga ei ole kõik nii, nagu esialgu paistis, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Oliver Laas: käitumusliku reklaami vastu

    Käitumuslik reklaam tuleks keelustada, sest sellega seotud kahjud ja riskid ületavad potentsiaalse kasu nagu näiteks selle, et kasutajad näevad (võib-olla mõnikord) oma huvidele vastavaid turunduslikke pakkumisi, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Võrumaal toimus robootikapäev ja leiutamise festival

    Ligi 250 leiutamise ja robootika huvilist noort üle Eesti kohtusid Võrus, kus toimus üheksas Võrumaa robootikapäev ja leiutamise festival. Korraldajate hinnangul on robootika hea võimalus tuua noored tehnoloogia alade juurde.

  • Harri Tiido: muskismist ja inimkonna ümberkujundamisest

    Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Quinn Slobodiani ja Ben Tarnoffi abil vaatluse all muskism. Muskism on jõudnud arengujärku, kus nähakse juba inimkonna ümber kujundamist ning loogiline käik on kiibi paigutamine inimese ajusse, vahendab Tiido.

  • Priit Raag ja Carri Ginter: erand kustus, aga sõnumite läbivaatamine jätkub

    Alates 4. aprillist puudub Euroopa Liidus selge õiguslik alus erasõnumite massiliseks läbivaatamiseks. Erand, mis seda lubas, on kustunud, aga suured tehnoloogiaettevõtted on teatanud, et jätkavad erasõnumite läbivaatamist. Euroopas jätkub vaidlus chat control'i üle, kirjutavad Priit Raag ja Carri Ginter.

  • Alar Karis: õhus on liiga palju agressiivsust, aga koos me võidame

    Ajad muutuvad üha ärevamaks. Õhus on liiga palju rahulolematust, liiga palju vihkamist, liiga palju agressiivsust. Tundub, et seni kindlalt püsinud sõjajärgne maailmakord on kõikuma löönud, ütles Leedus Kaunase Vytautas Magnuse ülikooli audoktoriks promoveeritud Alar Karis audoktori loengus.

  • Emanuele Bardone ja Pirjo Mõttus: tehisintellekt on enamat kui tööriist

    Avalikus arutelus käsitletakse tehisintellekti peamiselt tööriistana, millega puututakse kokku vaid kasutamise hetkel. Jääb mulje nagu tehisintellekti saaks kasutusele võtta, piirata või vajadusel ka kõrvale jätta. Tegelikult on tehisaru muutumas osaks meie mõtlemise, suhtlemise ja otsustamise infrastruktuurist, kirjutavad Emanuele Bardone ja Pirjo Mõttus.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

  • ARVUSTUS ⟩ Kas uued «vabalthingavad» kõrvaklapid ongi igapäevaklappide tulevik?

    Kujuta ette olukorda: istud kohvikus, rüüpad jooki ja kuulad muusikat, aga samal ajal kuuled täpselt, kuidas naaberlauas räägitakse. See ongi lahtiste kõrvaklappide põhiline eelis, aga ka puudus. Huawei FreeClip sai teise põlvkonna – see seade ei roni nagu esimene põlvkondki sulle kõrva sisse, vaid embab hellalt kõrvalesta nagu futuristlik ehe.

PM – E-SPORT

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

  • Robin Kool mängis karjääri parima mängu ja võitis Majori

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti e-spordi täht Robin «ropz» Kool võitis juba kolmandat korda «CS2» kõige olulisema turniiri – Majori.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

AM

  • Eksperdid: petturid kasutavad ära inimeste usaldust digiriigi vastu

    Eksperdid: petturid kasutavad ära inimeste usaldust digiriigi vastu Pilt AM 3. mai 2026 - 20:31 Eestis langeb petturite ohvriks iga päev kümneid inimesi, kus paljudel juhtudel kasutavad kurjategijad ära inimeste usaldust digiriigi ja selle teenuste vastu.  Keskkriminaalpolitsei ja Coop Pank jagavad, kuidas ennast järjest osavamaks muutuvate pettuste eest kaitsta.  Petturid ei helista esimesena kunagi politsei või panga nimel, vaid esimene kontakt tehakse tavalise teenusepakkujana esinedes. „Praegu on levinud, et helistatakse tervishoiutöötaja nimel, näiteks perearstikeskusest, ja öeldakse, et on vaja visiidiaeg panna. Sellega üritatakse panna inimest sisestama oma PIN-1 koodi,“ räägib Keskkriminaalpolitsei kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu. Nii on esimene kõne Toompuu sõnul mittemidagiütlev ja ei pruugi kohe häirekellasid inimese peas tööle panna. „Siis tuleb aga teine kõne, kus helistajaks on väidetavalt panga turvatöötaja, kes ütleb, et inimese pangakontol on toimunud tavapäratuid raha liikumisi ja uuritakse, kas ta on saanud hiljuti kahtlaseid kõnesid. Sellega lükatakse inimesel emotsioon üles, pannakse kiirustama ja üritatakse ta tuua sellesse legendi sisse.“ Petturid on väga enesekindlad ja käituvad professionaalselt. „Inimest hoitakse telefoni otsas kolm, neli, isegi kaheksa tundi ja töödeldakse teda. Selle inimese jaoks on see üks kõne, kus on teda tabatud hetkel, mil pea on ehk veidi laiali. Petturile on see päeva 10. kõne, karjääri võib-olla 10 000. kõne. Inimesed, kes kõne vastu võtavad, on alati väga tugevas kaotusseisus kohe algusest peale,“ tõdeb Toompuu. Petturid panevad kiirelt tegutsema, et ohver ei jõuaks mõelda „Inimesed usaldavad meie digiriiki ja see, kuidas petturid inimeste poole pöörduvad ja kiirustama panevad, turvatunnet tekitavad, usaldusväärsust loovad, see kõik paneb inimesi pettureid usaldama,“ sõnab Coop Panga „tunne oma klienti“ tiimijuht Kristi Heinla. „Samal ajal on nad väga teadlikud, mis meil ühiskonnas toimub. Näiteks kui pankades tulevad mingid uued tooted või teenused, siis nad jälgivad ja kohanevad väga kiiresti,“ lisab ta. Selleks, et petturid ei saaks usaldust ära kasutada, tasub teada, kuidas Eesti riigiasutused ja pangad töötavad. „Näiteks ei kaasa politsei inimesi kunagi telefoni teel salajastesse operatsioonidesse. Coop Panga turvajuht ei helista ja ei palu teil kaasuda operatsiooni, millega üritatakse maha võtta nende enda panga töötajaid,“ räägib Toompuu. „Võta endale see hetk, et mõelda rahulikult läbi, kas see asi, mis ma teen, on õige ja usaldusväärne. Ei tohiks kiirustades midagi ära otsustada,“ sõnab Heinla. „Kui on vähegi kahtlus, pane kõne ära ja otsi ise õige telefoninumber, helista, lepi ise kokku,“ lisab Toompuu. Sellega hoiab tema sõnul ära sisuliselt 90% pettustest. Pettused on niivõrd edukad, kuna viimastel aastatel on sellesse ärisse pandud kõvasti ressurssi, teisalt mängib Toompuu sõnul olulist rolli ka asjaolu, et  petukõnesid tehakse eesti keeles.  „Kui möödunud aasta alguses tehti seda veel tehisaru kasutades ja suhteliselt nurgelise häälega, siis umbes 2025. aasta aprillis said petturid tööle ja välja õpetatud eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed,“ ütleb ta. Kuna inimesed polnud selleks veel valmis, siis on teadlikkuse tõstmine selle kohta võtnud Toompuu sõnul aega. Selle kõrval tõi kurjategijatele edu ka see, et eelmise aasta viimases kvartalis hakati sihistatult ründama ettevõtete juhte ja raamatupidajaid.  Lisaks tuleb järjest enam arvestada kõnehääle võltsingutega, kus kasutatakse mõne tuntud inimese või hoopis lähedase pereliikme häält. „Näiteks laps helistab, et ta on sattunud õnnetusse, kuigi tegelikult inimene teab, et tal laps kõrvaltoas magab,“ toob Heinla välja. Toompuu soovitab sellisteks puhkudeks leppida lähedastega kokku salasõnad, et vältida olukordi, kus puhtalt häälega oleks võimalik kedagi ära petta. Õngitsused ja libaloosid pole kuhugi kadunud Rahaliselt kõige suuremaid kahjusid tekitavad telefoni- ja investeerimispettused, aga nende kõrval on Heinla sõnul endiselt levinud ka erinevad libaloosid, kus väljalubatud summa motiveerib inimesi niivõrd palju, et ei mõelda läbi, kuhu ja kellele oma andmeid antakse.  Pankade vaatest on kõige rohkem näha õngitsuspettuseid läbi poodide ja pankade nimel tehtavate libalooside. Ta toob välja, et viimasel ajal on palju ka seda, et helistab näiteks kullerfirma ja ütleb, et inimesele on tulemas mõni kiri või teatis, mida tuleb kinnitada. Sageli ollakse sellistes olukordades varmad oma andmeid jagama. Looside kõrval võib sotsiaalmeedias tihti näha ka erinevaid küsitlusi, kus pakutakse vastamise eest sadu eurosid. Tihti tehakse neid pankade nimel, kuna need äratavad rohkem usaldust. Möödunud aastal olid õngitsustega tekitatud kahjud politsei andmetel umbes kolme miljoni euro juures. „Nädala sees tehakse kõned ja nädalavahetusel saadetakse õngitsusi. Aga õngitsused, eriti e-maili teel saadetud e-kirjad, ei jõua enam väga läbi, kuna suurtel teenusepakkujatel on filtrid päris heal tasemel. Seetõttu üritatakse rohkem saata õngitsusi inimeste telefonidele, kuna seal on vähem võimalusi kontrollida lingi saatjat ning ka usaldus sõnumina tulnud info vastu on suurem,“ räägib Toompuu. Samamoodi esinevad petturid sotsiaalmeedias rahatarkuse edendajatena, luues libakontosid ja kirjutades otse inimestele, pakkudes suure tootlusega investeerimisvõimalusi. Näiteks luuakse libakonto Kristi Saare, Kristjan Liivamäe või Rahakrati nimel ja kantakse raha petturitele.  Raha tagasisaamise tõenäosus on väike Nii Heinla kui ka Toompuu tõdevad, et petturitele kaotatud raha tagasi saamise lootus on väike, kuna raha üritatakse võimalikult kiiresti Eestist välja saata või liigutada see hoopis krüptovaluutasse.  „Kõige esimese asjana võta oma pangaga ühendust, palu kõik ülekanded blokeerida ning sulge oma kaardid. Siis on aega kõiksugu teiste asjadega tegeleda,“ rõhutab Toompuu. Ta tõdeb, et ohvrite raha on küll tagasi saadud, aga nii Eesti kui maailma kogemus näitab, et see on pigem erandlik, kuna raha liigub minutitega läbi mitme erineva riigi. Heinla toob välja, et lisaks on petturid näinud, et pangad tegelevad aktiivselt pettuste tõkestamisega, mistõttu liigutakse rohkem tagasi sularaha kasutamise suunas. „Pettuste vältimiseks kehtivad lihtsad põhimõtted – kõnede puhul võta paus, katkesta kõne, kontrolli vajadusel info üle. Linkide puhul vaata aadressi, kuhu see suunab. Emailide puhul veendu alati, et tegemist oleks õige inimesega,“ võtab Heinla kokku. Turvalisus Salvesta PDF! »

  • TEST: murtud klaviatuur Logitech ERGO K860 on randmesäästja, kuid mõeldud siiski profile

    TEST: murtud klaviatuur Logitech ERGO K860 on randmesäästja, kuid mõeldud siiski profile Pilt AM 2. mai 2026 - 21:29 Kui tõsta parajalt kolakas Logitechi uus ERGO K860 klaviatuur töölauale, ei meenuta see esmapilgul tavalist klahvistikku, vaid pigem plastist vormitud kühmuga mäestikku või rannale rulluvat lainet. Selle ebatavaline, keskelt poolitatud ja kumer kuju tekitab kohe küsimuse: kas tegemist on ergonoomika tipuga või üledisainimisega? Muidugi on ka varem selliseid kümne sõrme sisestusseadmeid nähtud. Kui me veedame iga päev palju tunde klaviatuuri taga, on mugavus muutunud luksusest vajaduseks ning see must ja professionaalse välimusega seade lubab muuta tõsisema kasutaja tippimisharjumusi jäädavalt. Vorm, mis järgib kumerusi ERGO K860 süda on selle poolitatud ja kaarjas klahviraam, mis on loodud pakkuma täielikku ergonoomilist tuge ja parandama kehahoiakut.  Erinevalt tavalistest klaviatuuridest, mis sunnivad käsi ebaloomulikult paralleelselt hoidma, lubab see mudel käelabadel puhata loomulikuma nurga all. Klahvistik kasutab Logitechi PerfectStroke-süsteemi, mis sarnaneb sülearvutite käärmehhanismiga klahvidele, pakkudes stabiilset ja vaikset trükkimiskogemust. Kuigi klaviatuur on täismõõdus koos integreeritud numbriploki ja nooleklahvidega, on selle disain sihvakas ja siiski üsna minimalistlik, sobides hästi kontorilauale, kus peab piisavalt ruumi ja avarust olema. Tagurpidi kalle? Üks silmapaistvamaid ja esmapilgul väga ebaharilikke lahendusi on seadme jalakeste paigutus. Erinevalt tavapärastest klaviatuuridest, kus jalad tõstavad seadme tagaserva, asuvad ERGO K860 tugijalad esiservas, randmetoe all.  See laseb seadistada negatiivse kalde – vastavalt 4 või 7 kraadi, mis tähendab, et klaviatuur kaldub kasutajast eemale. Selline asend on randmetele veelgi tervislikum, hoides need sirgena ja vältides ülespoole painutamist, olgu tegemist istuva või seisva tööasendiga. Mugavust lisab integreeritud hiiglaslik mäekujuline randmetugi, mis ei ole lihtsalt pehme alus, vaid disainitöö tulemus. Randmetoe pealmine kiht on kergesti puhastatavast tekstiilist, mis on peaaegu kummiselt sile, kuid kohe pudenesid ka esimesed urutükid randmetoe ja klahvistiku vahele, kus on sodi koguv sooneke. Mäluvahu kiht on veel pehmenduseks ning kõige põhjas on tugevam, suure tihedusega vahtpolsterdus, mis pakub vajalikku tuge. Kümnenäpusüsteemi proovikivi ERGO K860 on loodud eelkõige neile, kes valdavad kümne sõrme süsteemi. Poolitatud paigutus tähendab, et sõrmed peavad liikuma minimaalselt, kuna iga klahv on täpselt seal, kus on selle anatoomiliselt kõige sobivam koht. Kuid see tähendab ka, et kahe või nelja sõrmega "toksijate" jaoks võib üleminek olla vägagi konarlik. Isegi kogenud kasutajate jaoks võib esmane kohtumine poolitatud disainiga olla väljakutse. Peamine segadus tekkis keskmiste klahvidega: vasaku käe hallata on T, G ja B ning parema käe alla jäävad Y, H ja N. ust see piir täpselt jookseb, tuleb lihtsalt aja jooksul käe sisse harjutada. Muud võimalust pole.  See võib esialgu tippimiskiirust vähendada – näiteks langes kiirus 80 sõnalt minutis 57 sõnale, kusjuures täpsus oli 86%. Siiski kinnitab Logitech, et enamik kasutajaid harjub uue paigutusega vähem kui kahe päevaga ning 75% testijatest märkas kehahoiaku ja mugavuse paranemist. Töökindlus ja nutikas ühenduvus Tehniliselt on ERGO K860 (mõõtudega 233 × 456 × 48 mm ja kaaluga 1160 g) igati kaasaegne tööriist, kuigi Logitech on seda seeriat tootnud juba pea kuus aastat.  See ühendub juhtmevabalt kuni 10 meetri raadiuses nii Bluetoothi kui ka Logitechi USB-adapteri kaudu. Seadet saab korraga paaritada kuni kolme erineva seadmega ja nende vahel mugavalt Easy-Switch nuppudega lülituda. See ühildub operatsioonisüsteemidega Windows (alates versioonist 7), macOS (10.13 või hilisem), Linux, ChromeOS, iPadOS ja Android. Jalg tõstab just esimest randmetoe-poolset serva.  Toiteallikana kasutab klaviatuur kaht AAA-tüüpi patareid, mis kestavad tootja sõnul kuni kaks aastat. Oluline lisaväärtus on ühilduvus tarkvaraga Logi Options+, mis võimaldab seadistada 12 programmeeritavat klahvi vastavalt oma vajadustele (näiteks mikrofoni vaigistamine või teksti dikteerimine). Samuti toetab see Logitech Flow tehnoloogiat, mis tähendab, et kui kasutad selliseid hiiri nagu MX Master 2S, MX Master 3 või MX Anywhere 3, liigub klaviatuuri ühendus automaatselt koos hiirega ühest arvutist teise. Kuigi Logitech K860 miinuseks on taustvalgustuse puudumine ja seadme suurus, on need professionaalses kontorikeskkonnas ilmselt teisejärgulised. Neile, kes veedavad päevi koodi kirjutades (v.a juhul, kui kasutatakse ohtralt nooleklahve) või pikki tekste kiirelt koostades, on see klaviatuur investeering tervisesse. Tavakasutaja peab aga olema valmis väljakutseks: esialgu läheb kõik halvemaks (peale randmepinge leevenemise). Aga kui oled valmis klahvidele vaatamata väga kiirelt tippimise kümne sõrmega ära õppima, siis just selline poolitatud kuju on kõige mugavam. PLUSSID Erakordselt mugav randmetugi Tervislik kumer ergonoomiline disain Uuenduslikud esikülje tugijalad negatiivse kalde jaoks Vaiksed ja täpsed PerfectStroke klahvid Pikk patareide vastupidavus (kuni 2 aastat) MIINUSED Puudub klahvide taustvalgustus Suured mõõtmed, võtab töölaual palju ruumi Nõuab harjumisaega, eriti neilt, kes ei valda pimetrükki Klahvide vahekaugus võib olla harjumatu programmeerijatele Tehnilised andmed Logitech ERGO K860 Hind: ca 120 eurot Mõõtmed: 233 x 456 x 48 mm Kaal: 1160 g Ühenduvus: Bluetooth Low Energy, Logi Bolt / Unifying USB (2,4 GHz) Tegevusraadius: Kuni 10 m Toide: 2 x AAA patareid (komplektis) Patareide eluiga: Kuni 24 kuud Kaldenurgad: 0°, -4°, -7° Ühilduvus: Windows, macOS, Linux, ChromeOS, iPadOS, Android Erifunktsioonid: Easy-Switch (3 seadet), Logitech Flow, Logi Options+ tugi Klaviatuurid Logitechi nurk Salvesta PDF! »

  • Sledding Game kutsub kelgumäele sotsialiseeruma

    Sledding Game kutsub kelgumäele sotsialiseeruma Pilt AM 1. mai 2026 - 19:41 Kui viimati sai kelgumäel käidud lapsepõlves, siis nüüd on aeg vaim valmis panna – seekord aga ilma külmetavate varvasteta. Sotsiaalmeedias tõeliseks fenomeniks kujunenud projekt on jõudnud punkti, kus virtuaalne lumi on paksem kui kunagi varem ja mäenõlvad ootavad vallutajaid. See ei ole lihtsalt järjekordne spordimäng, vaid digitaalne kogunemispaik, mis on vallutanud mängijate südamed juba enne ametlikku ilmumist. Üksildasest kõrvalprojektist Steami edetabelite tippu Mängu arenduslugu on sama tähelepanuväärne kui selle sisu. Sledding Game on sündinud USA-s tegutseva sooloarendaja Maxi käe all, kes tegutseb nime alt The Sledding Corporation. See, mis sai alguse lihtsast ja lõbusast kõrvalprojektist, on tänaseks kasvanud millekski palju suuremaks.  Arendaja Max on dokumenteerinud oma teekonda YouTube'is, TikTokis ja Instagramis, kogudes oma postitustega miljoneid vaatamisi. Video URL Huvi mängu vastu on olnud lausa proportsioonidest väljas: pärast demoversiooni avaldamist, mis tõusis Steami demode edetabelite tippudesse, jõudis teos platvormi 100 kõige soovituma mängu hulka.  Tänasest on see kauaoodatud elamus lõpuks kättesaadav nii PC-l kui ka konsoolidel. Rohkem kui lihtsalt kelgutamine Sledding Game on oma olemuselt mitmikmänguna toimiv sotsiaalne kogunemispaik, mis meenutab suusakuurordi muretut õhkkonda. See on loodud kuni 30 mängijale, kes saavad üheskoos aega veeta, kelgutada ja lihtsalt lõõgastuda. Mängu üheks silmapaistvaimaks omaduseks on "proximity chat" ehk asukohapõhine häälsuhtlus, mis võimaldab vestelda just nende sõpradega, kes on virtuaalsel nõlval parasjagu läheduses. Mängitavuse muudab ilmekaks ja sageli koomiliseks ragdoll-füüsika. See tähendab, et iga kokkupõrge ja kukkumine näeb välja piisavalt ebaloomulik, et tekitada naeru, kuid samas piisavalt dünaamiline, et pakkuda meelelahutust. Kasutajad saavad väljendada oma tundeid nii vesteldes kui ka üksteisele mänguliselt otsa sõites. Lumepallilahingud ja hirmus lumemees Lisaks pelgale mäest alla libisemisele pakub mäng laia valikut tegevusi: Võidusõidud ja trikid: pane oma oskused proovile radadel või kogu punkte keeruliste õhulendudega. Minimängud: osale lumepallilahingutes, viska noolemängu või puhka tassi kuuma kakaoga. Isikupärastamine: mängijad saavad luua endale ainulaadsed avatarid ja kasutada erinevaid kosmeetilisi lisasid. Sotsiaalsed valikud: liituda saab nii avalike serveritega uute tuttavate leidmiseks kui ka privaatsete ruumidega, et veeta aega vaid oma sõpruskonnaga. Siiski tasub olla ettevaatlik – kui mängija peaks avastamisretkel kaardilt liiga kaugele eksima, ilmub välja lumemees (yeti), kes kutsumata külalise otsustavalt tagasi mängualale toimetab. Kättesaadavus ja lisainfo Mäng on alates tänasest, 1. maist 2026, saadaval platvormidel Steam, Game Pass ja Xbox. Sledding Game on tõestus sellest, kuidas üks siiras ja sotsiaalsusele suunatud idee võib digimaailmas kasvada lumepallina. Mängud Salvesta PDF! »

  • Digitaalsed viirastused: kuidas Iraani Lego-videod muutsid infosõja reegleid

    Digitaalsed viirastused: kuidas Iraani Lego-videod muutsid infosõja reegleid Pilt AM 1. mai 2026 - 15:36 (CC) The Conversation Sõda on läbi aegade peetud relvade ja strateegiaga, kuid tänapäeval on lahinguväli kolinud ekraanidele, kus piir tõelisuse ja fiktsiooni vahel on muutunud õhukeseks nagu paberileht. Kui varem lennutati vaenlase territooriumile paberkandjal lendlehti, siis 2026. aasta künnisel on nendeks "mürskudeks" saanud hoopis tehisintellekti loodud animatsioonid, kus maailmapoliitika suurkujud on kehastunud laste mänguasjadeks. See on uus ajastu, kus meemi jõud võib olla purustavam kui suurtükituli. Hobustest sotsiaalmeediani Kuigi tehisintellekt on uus nähtus, on infosõda sama vana kui konflikt ise. Inimesed on kasutanud propagandat, petmist ja psühholoogilisi operatsioone vastase moraali murdmiseks juba aastatuhandeid. Näiteks 13. sajandil hävitasid mongolid terveid linnu ainsa eesmärgiga, et kuuldused rüüstamisest jõuaksid järgmise sihtmärgini. Nii loodeti vastane alistuma sundida juba enne vägede kohalejõudmist. Tehnoloogia areng on avanud infosõjas üha uusi rindeid. Teisest maailmasõjast kuni 1991. aasta Lahesõjani puistasid lennukid taevast alla lendlehti, et levitada kuulujutte ja propagandat. Vietnami sõja ajal pilkas ingliskeelne raadiosaatejuht Hanoi Hannah (kodanikunimega Trịnh Thị Ngọ) USA vägesid, lugedes ette nende asukohti ja kaotuste nimekirju, et sõdurite moraali õõnestada. Raadiopropaganda näitas oma laastavat mõju ka 1994. aasta Rwanda genotsiidi suunamisel. Järgmisena tuli kaabeltelevisioon. 1991. aasta Lahesõda oli esimene suur konflikt, mida kanti üle ööpäevaringse uudistetsüklina. Igapäevaste bülletäänide ja ajalehtede asemel hakkasid inimesed saama pidevat voogu piltidest ja infost, mis oli vääramatult kaldu riiklike huvide poole. See tehnoloogiline nihe defineeris avalikkuse ettekujutuse sõjast niivõrd tugevalt, et ajaloolased ristisid selle "CNN-i sõjaks". Täna oleme tunnistajaks selle evolutsiooni järgmisele astmele – trükisest, raadiost ja telerist on saanud sotsiaalmeedia. Kui esimene Lahesõda oli CNN-i sõda, siis 2025. ja 2026. aasta konflikti USA, Iisraeli ja Iraani vahel võib pidada esimeseks "TikToki sõjaks" ja ka esimeseks suureks "tehisintellekti sõjaks". Lego-klotsid kui ootamatu propagandarelv Tehisintellekt (AI) on toonud kaasa infosõja uued vormid, mis ründavad taju ja usalduse alustalasid. Eriti AI-genereeritud videod on põhjalikult muutnud viisi, kuidas riigid ja rühmitused manipuleerivad elanikkonnaga nii Pärsia lahe piirkonnas kui ka ülemaailmselt. Seda "sünteetilist meediat" kasutatakse sageli selleks, et võltsida materjali reaalsetest sündmustest – alates laastavatest rünnakutest, mida pole kunagi toimunud, kuni libavideoteni ametnikest, kes paluvad relvarahu. Kuid see tehnoloogia võimaldab luua ka veenvat ja kergesti tarbitavat materjali, mis on ilmselgelt fiktsioon. Kõige silmapaistvam näide on Iraani viiruslikud Lego-videod, mis on kogu sõja vältel edukalt Iisraeli ja USA üle irvitanud. Video URL Digitaalsed relvad ja hüperreaalsus Et mõista AI-videote hävitavat potentsiaali, võib vaadata düstoopilise ulmekirjanduse poole. Ulmekirjanik William Gibson võttis oma 1983. aasta romaanis "Neuromancer" kasutusele termini küberruum, kirjeldades seda kui "ühiskondlikku hallutsinatsiooni" – see pole reaalsus, vaid pigem "graafiline esitus andmetest, mis on ammutatud inimkonna iga arvuti mälupangast". Kui digitaalseid tööriistu, nagu AI-videod ja sotsiaalmeedia, kasutatakse relvadena, muutub barjäär küberruumi ja füüsilise tegelikkuse vahel läbilaskvaks. Need ei loo enam virtuaalset reaalsust, vaid seda, mida prantsuse meediateoreetik Jean Baudrillard nimetas "hüperreaalsuseks". See termin tähistab seisundit, kus vahe reaalsuse ja selle simulatsiooni vahel kaob ning simulatsioon tundub "reaalsem kui reaalsus ise". Baudrillardi töö aluseks on simulaakrumi kontseptsioon: koopiad või esitused millestki, mis on tegelikult olemas. Ta jagas simulaakrumid kolme järku. Esimene on tööstuse-eelne võltsing (tõetruu koopia reaalsest objektist), teine aga mehaaniliselt masstoodetud objekt. Kolmanda järgu simulaakrumid on simulatsioonid ehk märgid, millel puudub igasugune füüsiline vorm. Võtkem näiteks Iraani Lego-videod, mis kujutavad stseene, kus Trump ja Netanyahu kasutavad Iraani sõda ettekäändena, et juhtida tähelepanu eemale Epsteini toimikutest, kummardades samal ajal kaananiitide paganlikku jumalust Baali. Nendel videotel pole vähimatki seost Taani ettevõttega, mis toodab tuntud plastikust klotse, ja ometi on need saavutanud tohutu leviku viirusliku meemipropagandana nii läänes kui ka mujal maailmas. Tehisaru ongi sõnum Meediateoreetik Marshall McLuhan on öelnud kuulsa lause: "Meedium on sõnum". Ta väitis, et olenemata edastatavast sisust räägib kanal ise – olgu see ajaleht, raadio või teler meile midagi olulist. Iraani, USA ja Iisraeli AI-videote sisu on loomulikult täiesti erinev, kuna igaüks püüab õõnestada vastase narratiivi. Kuid sotsiaalmeedias jagatavate AI-videote meedium ise saadab sõnumi: need videod ületavad piire viisil, mida varasem meedia ei suutnud. Erinevalt endisaja lendlehtedest või raadioülekannetest on tehisintellekti sisu loomine ja tarbimine geograafiliselt piiramatu. Igaüks võib seda teha ja vaadata igal pool – Teheranis, Tel Avivis või Washingtonis. See on loonud uue ajastu: piirideta ja tsentraliseerimata digitaalse diplomaatia. Süvavõltsingud ja tõe hääbumine Erinevalt Lego-videotest on AI süvavõltsingud (deepfakes) realistlikud, kuid täielikult fabritseeritud, muutes vaatajale tõe ja vale eristamise keeruliseks. Kui varased versioonid olid algelised, siis tänapäevased süvavõltsingud on saavutanud fotorealistliku taseme, mis võib petta isegi kogenud vaatlejaid ja automaatseid tuvastussüsteeme. NoobNoobNoobWaiting for your white flag... pic.twitter.com/Jh4bUPUVu5 — Explosive Media (@ExplosiveMediaa) April 19, 2026 Nn 12-päevase sõja ajal 2025. aastal püüdsid AI süvavõltsingud ja videomängude kaadrid jäljendada reaalset lahingutegevust. Võltsitud visuaalid sisaldasid stseene hävitatud Iisraeli lennukitest ja kokkuvarisevatest hoonetest Tel Avivis, samas kui teised näitasid Iisraeli lööke Teheranile, mis jätsid ristmikele hiiglaslikke kraatreid. Kuid usutavus pole alati esmatähtis. Üks laialdaselt jagatud pilt allatulistatud Iisraeli F-35 hävitajast oli tegelikult võetud lennusimulaatori mängust. Lennuk oli maapinnal seisvate inimestega võrreldes ilmselgelt liiga suur, kuid see ei takistanud pildil kulutulena levimast – see kogus TikTokis 23 miljonit vaatamist. Seda levitasid aktiivselt ka Venemaa-meelsed võrgustikud, et näidata Ameerika lennutehnika haavatavust. Kokku kogusid kolm enim vaadatud süvavõltsingut 2025. aasta sõja ajal sotsiaalmeedias 100 miljonit vaatamist. Üks Facebookis levinud video kujutas isegi Iisraeli ametnikke palumas USA-d, et too kehtestaks relvarahu, väites: "Me ei suuda enam Iraaniga võidelda". Sisu levis TikTokis, Telegramis ja platvormil X, kus AI-vestlusbot Grok ei suutnud tuvastada, et tegu on teistest konfliktidest pärit materjaliga. Õigusteadlased on sellise olukorra kirjeldamiseks loonud terminid nagu "valetaja dividend" ja "tõe hääbumine". Need viitavad meediamaastikule, kus AI-põhised võltsingud seavad kahtluse alla isegi täiesti legitiimsed tõendid. Usaldus mureneb tasemeni, kus mis tahes päris kujutist või meediumit saab nüüd pareerida väitega, et tegu on süvavõltsinguga. Viimased aastad on näidanud, et samal ajal kui riigid võistlevad droonide ja raketisüsteemide arendamises, toimub paralleelne võidurelvastumine internetis. Digirevolutsioon koos AI arenguga on kasvatanud manipuleerimise kiirust ja ulatust eksponentsiaalselt, tähistades uut ajastut, kus algoritmidest on saanud eesliini sõdurid. Artikkel on avaldatud väljaandest The Conversation Creative Commons´i põhimõttel. Autor: Ibrahim Al-Marashi, IE School of Humanities, IE University; California State University San Marcos Tarkvara Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Google Maps muudab jalgrattaga liiklemise Eestis nutikamaks

    Google Maps muudab jalgrattaga liiklemise Eestis nutikamaks Pilt AM 30. aprill 2026 - 11:03 Oled just istunud ratta selga, et vändata läbi linna sõbrale külla või tööle, kuid sa pole päris kindel, kust jookseb kõige ohutum ja mugavam teekond. Kas navigeerida läbi autode virr-varri või ekselda lõpututel äärekividel ja kõrvaltänavatel? Nüüd on see mure lahenemas. Tehnikahiid Google tõi Eestisse oodatud uuenduse – kaardirakendus Maps sai endale spetsiaalse jalgrattamarsruutide funktsiooni, mis toob taskusse nii reaalajas navigeerimise kui ka peagi lisanduva eestikeelse tehisintellekti.  Salajased ratta otseteed taskus Lisaks varasematele valikutele – auto, ühistransport, jalgsikäik ja sõidujagamine – ilutseb nüüd Google Mapsi rakenduses (nii Androidis, iOS-is kui ka arvutis) tuttav jalgratta ikoon ka Eestis. Nupule vajutades muutub kaart täielikult. See uus kaardikiht on justkui salajane röntgen, mis paljastab linnadžunglis peituva rattateede võrgustiku. Järele proovitud ja töötab: jalgrattateede soovitused on Google Mapsis täitsa olemas.  Rakendus kuvab teid erinevate värvidega, et saaksid oma sõitu planeerida vastavalt rattale ja kogemusele: Tumeroheline pidevjoon tähistab suurimat luksust – need on täielikult autoliikluseta teed. Heleroheline pidevjoon märgib eraldiseisvaid jalgrattaradu. Heleroheline punktiirjoon on mõeldud n-ö jalgrattasõbralikele teedele, kus eraldi rada pole, kuid tänav on rattaga jagamiseks piisavalt turvaline. Tumeroheline katkendjoon hoiatab maastikuradade ja katteta teede eest – ideaalne info maastikuratta omanikele, ent hoiatuseks peenikeste kummidega maanteeratastele. Navigeerimine on tehtud mugavaks – lülita sisse pöördepõhine häälnavigatsioon, pane klapid pähe ja lase äpil end juhendada. Kuidas rakendus teab, kust on parim sõita? Rakenduse mootori all tiksuvad masinõpe ja keerukad algoritmid. Google'i süsteem on justkui tuhandete kohalike rattagurude ühine aju. See tehisaju analüüsib vahetpidamata tohutus koguses erinevat infot – satelliidipilte, riigiasutuste andmeid ja Mapsi kasutajate endi kogukondlikku tagasisidet. Süsteem suudab märgata ka neid tänavaid, mis asuvad küll sihtkoha lähedal, kuid on ratturile ohtlikud, ja juhib su nendest eemale. Ettevõte ise rõhutab uuenduste pidevat iseloomu: "Parim teekond muutub pidevalt, ent andmeid uuendatakse ja ajakohastatakse rakenduses nii kiiresti kui võimalik." Et info oleks alati värske, saavad ka kohalikud omavalitsused otse Google Mapsi sisupartnerite portaali kaudu oma andmeid üles laadida. Tulevikus: nähtamatu kaardilugeja Lähiajal on oodata veelgi täiendusi. Eestlaste nutitelefonidesse jõuab järk-järgult Google'i tehisintellektil põhineva abilise Gemini navigatsioonifunktsioon. Gemini on nagu isiklik nähtamatu kaardilugeja, kes istub juhtraual. Käed-vabad lahendus lubab täielikult liiklusele keskenduda. Võib lihtsalt häälega küsida oma eeldatavat saabumisaega, paluda leida teele jäävaid kohvikuid või anda käskluse: "Saada sõnum, et jään viis minutit hiljaks." Ja mis kõige parem – see kõik toimib eesti keeles. Lisaks lahendab Maps peagi ka rattaomanike ühe suurima peavalu – laenutusrataste leidmise. Äpp näitab sulle täpset jalgsiteekonda lähima laenutuspunktini (koos infoga, kas seal on vabu rattaid), juhendab rattaga sihtkoha lähimasse parkimisjaama (kontrollides, kas seal on vabu dokikohti) ja viib sind lõpuks jalgsi lõpp-punkti. Androidiblog Lahendused Sõidukid Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • AI NÄDAL 93 | Hiina keelas Metal Manus AI ülevõtmise, viidates riiklikule julgeolekule

    Hiina valitsus ei lubanud Metal üle võtta Singapuris registreeritud, ent hiinlaste tehisarufirmat Manus, mis on tekitanud tehnoloogiaettevõtete seas suurt poleemikat.

  • Karistus: küberkurjategija tekitas Eestis 5,4 mln kahju ning pidi tagasi maksma 8,5 mln

    Kohus mõistis kokkuleppemenetluses ukrainlase Artur Yermolajevi süüdi kõnekeskuste abil toime pandud rahvusvahelise investeerimispettuse võrgustiku loomises ja juhtimises.

  • Eesti iduettevõte kaasas 2,7 miljonit ning rajab Hollandisse rohelise vesiniku piloottootmise

    Eestis ja Hollandis tegutsev süvatehnoloogia iduettevõte Spiral Hydrogen, mis arendab pöörlevat mullivaba elektrolüüsi tehnoloogiat, kaasas investoritelt 2,7 miljonit eurot.

  • 158 inimest lõpetas nooremarendaja õppe, et “mõista tehnoloogiat ja digilahenduste loomist”

    158 ümberõppijat lõpetas haridus- ja noorteameti tellimusel ning //koodi poolt ellu viidud nooremarendaja programmi.

  • Narvas saab töö kõrvalt õppida robootika ja andmeteaduse rakendust

    Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes