Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Doris Põld: sideandmete eelnõu vajab lihtsamat ja selgemat lahendust

    Uus sideandmete seaduseelnõu pidi muutma senise korra selgemaks ja vähendama inimeste privaatsuse riivet. Valitsusse saadetud tekst pakub hoopid lihtsate reeglite asemel raskesti mõistetavat erandite süsteemi, mis ei kaitse oluliselt paremini inimeste privaatsust, kuid kasvatab kulusid ja halduskoormust, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: algokraatia ohust

    Sarnaselt ettevõtetele ajavad ka riigid efektiivsust taga. Selleks otsivad nad viise oma funktsioonide ja protsesside automatiseerimiseks. Riikide puhul võib tõhususe hinnaks olla kahanenud poliitiline legitiimsus, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Valitsus kiitis heaks suure digiriigi reformi

    Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti digiriigi ulatusliku reformi viimased otsused. Reform toob muu hulgas kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise.

  • Doris Põld: sideandmete kasutamine vajab uusi mängureegleid

    Eesti riik on astumas otsustavat sammu, et lõpuks sideandmete säilitamise ja kasutamise reegleid uuendada. Sideettevõtjad saavad aidata näiteks tehniliste lahenduste läbi mõtlemisel, aga nad ei saa korraga olla sideoperaator, uurija, järelevalveasutus, kohus ja seadusandja, kirjutab Doris Põld.

  • Doris Põld: kas digiriik on mugava ülikonna asemel kitsas latekskostüüm?

    Digiriigi teenused on ebamugavad või kulukad siis, kui Eesti riik kasvatab meie globaalselt kogenud IT-ettevõtete usaldamise asemel endale konkureerivaid IT-maju või tellib teenuste asemel koodiridu. Edulood kinnitavad, et targalt tellides sünnivad Eestis riigi ja erasektori koostöös jätkuvalt maailma parimad innovaatilised digiriigi lahendused, kirjutab Doris Põld.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Tiit Land: inimeste Eesti võimalikkusest TI-ajastul

    Esimest korda pika rektoriaja jooksul tuleb mul akadeemilise aasta alguses nentida midagi, mis veel mõni aasta tagasi oleks kõlanud kummaliselt: inimeste maailm on võimalik ka tehisaru ajal. Meie ülesanne on teha kõik, et see nii jääkski, kirjutab Tiit Land.

  • Raivo Ruusalepp: kaitsetööstuse kasv ei sõltu ainult heast tehnoloogiast

    Eesti kaitsetööstus on saanud tugeva alguse tänu idusektorile, kohaliku kapitali toele ja Ukraina kogemusele. Järgmine kasvufaas sõltub sellest, kas ettevõtted leiavad püsivad ostjad ning jõuavad rahvusvahelistesse tarneahelatesse, kirjutab Raivo Ruusalepp.

  • WSJ: USA ärgitab Apple'it Hiina mälukiipe mitte ostma

    USA kaubandusminister Howard Lutnick ütles intervjuus, et president Donald Trumpi administratsioon ei soovi, et Apple ostaks Hiinast mälukiipe. Apple võib seda aga siiski teha, kirjutab The Wall Street Journal.

  • Euroopa otsib viise Palantiri-sõltuvusest vabanemiseks

    Euroopa otsib võimalusi vähendada sõltuvust USA andmetöötlusettevõttest Palantir, mis on kasutusel muu hulgas nii politseitöös, luures, riigikaitses kui ka tervishoiusüsteemides. Alternatiivide leidmine ei ole lihtne, kirjutab Politico.

  • WSJ: tehisintellekti buum muudab USA majandust tundmatuseni

    Tehisintellekti buum veab USA majanduskasvu. Kuid majanduse ulatuslik tuginemine tehisaru arendustele on ka haavatavus, kirjutab väljaanne The Wall Street Journal.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

AM

  • Huawei tõi Münchenis välja kolm uut kella, millest ükski ei sobi päris kõigile

    Huawei tõi Münchenis välja kolm uut kella, millest ükski ei sobi päris kõigile Uudised Marko Habicht 3. september 2026 - 14:29 Pilt Huawei esitles eile, suvises Münchenis, kus ka Arvutimaailmast Marko Habicht esitlusel kohapeal käis, korraga terve lauatäie uusi seadmeid. Eesti ostja jaoks on valik siiski lihtsam. Meile jõuavad ainult uued nutikellad ja FreeBuds Neo kõrvaklapid. MatePad Pro tahvelarvutit ja nova 16s telefoni Eestis müügile ei tule. Kõige rohkem põhjust süvenemiseks annavad kolm väga erinevat kellaseeriat. Watch GT 7 panustab pikale akule ja spordile, Watch 6 ühendustele ning Watch D3 vererõhu mõõtmisele. Watch GT 7 on eelkõige täiendatud GT 6 Huawei Watch GT 7 tuleb 46 ja 41 mm korpusega ning kokku kaheksas värvitoonis. Watch GT 7 Pro on saadaval kolmes värvitoonis ning lisab nanokristallilisest keraamikast võru, titaanisulamist keskraami ja safiirklaasi. See on vastupidavam ja soliidsem variant inimesele, kes ei taha spordikella välimusega spordikella. EasyCross kiirkinnitusega rihm istub tihedalt vastu rannet ning selle ots ei tohiks riiete ega varustuse taha kinni jääda. Lahendus on siiski ainult fluoroelastomeerist rihmaga mudelitel. GT 7 Pro ja 46 mm GT 7 aku peab Huawei andmetel kergel kasutusel vastu kuni 21 ning tavakasutusel kuni 12 päeva. Väiksema 41 mm mudeli vastavad näitajad on 14 ja seitse päeva. Sõna „kuni” teeb siin tavapäraselt veidi rasket tööd, kuid isegi tavakasutuse number jätab enamiku Apple’i, Google’i ja Samsungi kellade laadimisgraafiku üsna kaugele selja taha. Eelmise Watch GT 6 omanikul pole siiski põhjust kohe poodi joosta. Ka selle 46 mm mudeli lubatud maksimum oli 21 päeva. Uus põlvkond tundub seega pigem põhjaliku edasiarenduse kui suure hüppena. Kõige suurem muutus puudutab talisporti. GT 7 toetab kokku viit suusarežiimi. Uued on mäesuusatamise ja lumelauasõidu siseruumirežiimid. Ilmselt midagi sarnast nagu nägime mõne aasta eest Helsinkis Huawei laboris. Õues saab jälgida mäesuusatamist, lumelauasõitu ja murdmaasuusatamist. Kell salvestab laskumise teekonna, kiiruse, kõrguste vahe, pöörded ja G-jõu. Samuti eristab see aktiivseid laskumisi tõstukil või puhkehetkel veedetud ajast. Vähemalt ei pea enam päeva edu hindama ainult kukkumiste arvu järgi. Enam kui 3000 suusakeskuse kaartidel on näha radade raskusastmed, nimed ja tõstukid. GT 7 Pro näitab lisaks kõrgusjooni. Grupiga sõites saab Huawei Healthi kaudu jagada kaaslaste reaalajas asukohta. Mäel on sellest tõenäoliselt rohkem kasu kui järjekordsest värvilisest graafikust pärast trenni. Rattur saab Huawei Healthist marsruudi kella importida, tõusud enne sõitu üle vaadata ning sõidu ajal jälgida tõusunurka, läbitud kõrgusmeetreid ja tõusu lõpuni jäänud maad. Kell hoiatab imporditud marsruudil järskude kurvide eest vibratsiooni ja häälteatega. Health Insights lisab hommikuse lühikokkuvõtte ja viieastmelise füüsilise valmisoleku hinnangu. Kell võtab kokku eelmise päeva tervise- ja treeninguandmed ning soovitab nende põhjal tugevamalt treenida või rahulikum päev teha. Idee pole uus, kuid hea teostuse korral on see üks kasulikumaid funktsioone. Andmete kogumine on lihtne. Nende põhjal mõistliku soovituse andmine on märksa raskem. Kui nüüd õnnestuks vaid inimesi motiveerida neid soovitusi järgima.  GT 7 seeria toetab Eestis Curve Pay viipemakseid ning töötab nii Androidi kui ka iPhone’iga. Curve’i konto ja rakenduse seadistamine pole päris sama sirgjooneline nagu pangakaardi lisamine Google Walletisse või Apple Paysse, kuid vähemalt on Huawei kellaga maksmine nüüd reaalselt võimalik. Watch GT 7 maksab Eestis 299 eurot ja GT 7 Pro 429 eurot. Watch GT 7 Pro on meil juba käel ja testis. Pikema ülevaate avaldame mõne nädala pärast, kui esitluse esmamuljele on lisandunud päris kasutus, trennid ja piisavalt laadimiskordi. Või loodetavasti just nende puudumist. Watch 6 tahab telefoni rohkem koju jätta Huawei Watch 6 naaseb pärast aastast pausi. Tavaline mudel tuleb 41 ja 46 mm, Pro-versioon 43 ja 46 mm korpusega. Watch 6 on GT 7-st nutikam, kuid vajab sagedamini laadimist. Selle eSIM võimaldab teha kõnesid ja kasutada mobiilset andmesidet ka telefonita. Lisaks toetab kell võimekamat navigeerimist, rakendusi ja viipemakseid. Huawei ametliku info järgi kestab suurem Watch 6 Pro tavarežiimis umbes 4,5 päeva ja väiksem kolm päeva. Säästurežiimis peab kell kauem vastu, kuid osa nutifunktsioone lülitatakse siis välja. Valik on üsna selge. GT 7 sobib paremini pika aku ja spordi jaoks. Watch 6 on mõeldud neile, kes tahavad randmele rohkem telefoni funktsioone. Sellega kaob aga suur osa Huawei tavalisest akueelisest ning konkurents läheb karmimaks. Watch 6 ei mängi enam üksnes võimekate spordikellade liigas, vaid võistleb täisväärtuslike Apple’i ja Samsungi nutikelladega. Watch 6 jõuab Eestis müügile 5. oktoobril. 41 mm mudel maksab 449 ja 46 mm variant 489 eurot. Pro-mudelite Eesti hindu Huawei veel avaldanud ei ole. Müncheni esitlusel näidati 679 euro suurust hinda, kuid enne kohaliku hinna kinnitamist ei tasu seda Eesti hinnakirjaga võrdsustada.  Watch D3 võib olla esitluse kõige olulisem seade Huawei Watch D3 on valiku kõige erilisem kell. See kasutab rihma sisse ehitatud füüsilist õhkmanšetti, mis toimib samal põhimõttel nagu tavapärane vererõhumõõtja. Seade võimaldab teha üksikuid mõõtmisi ning ööpäevast ambulatoorset vererõhu jälgimist ehk ABPM-i. Uus mudel oskab mõõta vererõhku ka enne ja pärast treeningut. Meeldetuletused aitavad mõõtmisi regulaarselt teha ning tulemusi pikema aja jooksul võrrelda. Watch D3-l on Euroopa CE-MDR meditsiiniseadme sertifikaat. See eristab seda kelladest, mis näitavad vererõhu kohta pigem oletust kui mõõtmist. D-seeria on meile Huawei valikus üks sümpaatsemaid. Massidesse selline kell ilmselt ei jõua. Vererõhu mõõtmine ei ole sama põnev kui treeningu järel ekraanile ilmuv medal või teade uuest rekordist. Kasulikkuse poolest võib D-seeria olla aga Huawei kõige olulisem kell. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel elas 2024. aastal kõrge vererõhuga umbes 1,4 miljardit täiskasvanut ning 44 protsenti neist ei teadnud oma seisundist. Selles üsna otseses kõrgvererõhupandeemias võib regulaarne mõõtmine päriselt tervist ja elusid päästa. Kell ei diagnoosi haigusi ega asenda arsti. Selle väärtus seisneb võimaluses koguda kodus järjepidevaid mõõtmisi olukordades, kus üks näit arstikabinetis ei anna kogu pilti. Watch D3 soovituslik hind Eestis on 449 eurot. Samal ajal on vanem vererõhukell Watch D2 jätkuvalt müügil ja maksab Eesti poodides enamasti umbes 320–340 eurot. See teeb D2 umbes veerandi võrra soodsamaks ning mõõdab täpselt sama moodi rõhku aga vähemate lisafunktsioonideta.  Kui sul pole vaja just treeningueelset ja -järgset mõõtmist või teisi D3 lisasid, tasub D2 enne ostu kindlasti kõrvale võtta. Uuem ei muuda vana üleöö kehvaks. Loodetavasti saame peagi ka D3 pikemasse testi. Sellise seadme väärtust ei saa hinnata ühe esitluse ja paari randmel tehtud mõõtmisega. Hinnad liiguvad pigem üles GT 7 seeria hinnad on eelkäijatega võrreldes tõusnud, samal ajal jäävad Watch 6 põhimudelid varasemaga sarnasesse hinnaklassi. Huawei pole hinnatõusu põhjust avaldanud. Mälukomponentide hinnad on 2026. aastal kiiresti kasvanud ja survestavad kogu tarbeelektroonika hindu. See teeb kallinemise mõistetavamaks, kuid mitte meeldivamaks. Huawei uute seadmete kinnitatud Eesti hinnad on järgmised: Huawei Watch GT 7: 299 eurot Huawei Watch GT 7 Pro: 429 eurot Huawei Watch D3: 449 eurot Huawei FreeBuds Neo: 129 eurot Huawei Watch 6 41 mm: 449 eurot Huawei Watch 6 46 mm: 489 eurot Klapid tulevad, telefon ja tahvel mitte Üks FreeBuds Neo kõrvaklapp kaalub umbes 4,8 grammi ning kasutab kahetasandilist mürasummutust. Huawei lubab kuni kümmet tundi kuulamist ilma mürasummutuseta ja 6,5 tundi mürasummutusega. Koos laadimiskarbiga ulatub aku kestus kuni 40 tunnini. Eesti hind on 129 eurot. Münchenis näidatud MatePad Pro 12 on vaid 4,7 mm paks ja kaalub 454 grammi. Sellel on 12-tolline painduv OLED PaperMatte ekraan ning kirjutamiseks ja joonistamiseks mõeldud tehisarufunktsioonid. Nova 16s telefoni põhiteemaks on portreefotograafia. Kumbki seade Eestis müügile ei tule, seega jäävad need siin pigem näitama, mida Huawei mujal teeb. Eesti ostja jaoks taandub esitlus kolmele valikule. GT 7 sobib pika aku ja spordi jaoks. Watch 6 sobib neile, kes tahavad telefonita helistada, navigeerida ja maksta. Watch D3 on kitsama sihtrühmaga, kuid võib neist kolmest olla päriselus kõige kasulikum. Kõrvaklapid ja kõlarid Nutikellad Salvesta PDF! »

  • Teadlased hoiatavad: tehisintellekt muudab meid märkamatult robotite sarnaseks

    Teadlased hoiatavad: tehisintellekt muudab meid märkamatult robotite sarnaseks Uudised AM 2. september 2026 - 21:27 Pilt Rahvusvaheline teadlaste rühm hoiatab värskes uuringus ootamatu ja kõhedust tekitava nähtuse eest: mida inimlikumaks muutub tehisaru, seda rohkem hakkame meie alateadlikult peegeldama masinaid, lihvides maha oma inimlikud veidrused. Teadusajakirjas AI & Society avaldatud teoreetilises uurimistöös võtavad teadlased luubi alla viisi, kuidas igapäevane suhtlus nutikate klienditoe agentide ja keelemudelitega meie minapilti murendab. Autorid võtsid selle nähtuse kirjeldamiseks kasutusele uue mõiste – „robotoidne inimlikkus“ (robotoid humanness). Peegel, mis näitab meid masina koodina Oleme harjunud mõtlema, et tehisaru on pelgalt kuulekas tööriist või digitaalne abiline, keda me oma suva järgi suuname. Kuid pilt muutub, kui vastaspool hakkab meenutama päris inimest.  Birminghami ülikooli turundusteadlane Inci Toral-Manson kirjeldab seda kahepoolset protsessi tabavalt: „Klienditeeninduse sotsiaalsed robotid on disainitud jäljendama žeste, kõnet ja emotsionaalseid vihjeid, et kutsuda klientides esile kognitiivseid ning emotsionaalseid reaktsioone. Meie uuring vaatleb, kuidas suhtlemine selliste inimnäoliste robotitega tekitab kahesuunalise mõju: robotid muutuvad üha enam inimeste sarnaseks ning inimesed omakorda robotite sarnaseks. Seda me nimetamegi ‚robotoidseks inimlikkuseks‘.“ Masinõpe ja suured keelemudelid jälgivad igat sinu sisestatud sõna, kohandavad oma vastuseid ja pakuvad vastu statistiliselt ideaalset, siledate servadega peegeldust sinust enesest. Rootsis asuva Linnaeuse ülikooli juhtimisinsener Selcen Ozturkcan selgitab mehhanismi: „Tarbija tegutseb, robot vastab ning korduva kogemuse kaudu võtab tarbija selle suhtluse aja jooksul omaks. Masinõpe ja tehisaru võivad seda protsessi võimendada, kohandades roboti käitumist kasutaja sisendi põhjal ning võimaldades robotilt veelgi personaalsemat ja inimlikumat matkimist.“ Kuidas me vabatahtlikult oma nurgad maha lihvime? Päriselus on inimsuhtlus ettearvamatu, täis pause, emotsioone, konarusi ja huumorit. Kui räägid elava sõbra või teenindajaga, ei tea sa kunagi sajaprotsendiliselt, millise reaktsiooni vastu saad. Tehisaru on aga treenitud konvergentsile – see otsib mustreid, optimeerib ja premeerib selgust. Selleks, et masin meid võimalikult kiiresti ja tõrgeteta mõistaks, hakkamegi me end tema jaoks „söödavaks“ vormima. Me loobume keelelistest viguritest, sarkasmist ja mitmetähenduslikkusest, sest süsteem lihtsalt ei oska nendega midagi peale hakata. Nagu nendib Selcen Ozturkcan: „Inimestele omane kaasasündinud peegeldusinstinkt võib viia selleni, et inimesed hakkavad vastu peegeldama roboti suhtlusmustreid, muutudes seeläbi ise robotile sarnasemaks.“ Mugavuse varjatud hind: kas me kaotame iseenda näo? Uuring toob välja kolmeastmelise peegeldusmudeli.  Esmalt astume tehislikku sotsiaalsesse reaalsusesse, kus vestlus tundub ehtne. Seejärel püüab algoritm kinni meie digitaalse identiteedi ja söödab selle meile tagasi juba lihtsustatud statistilise profiilina. Lõpuks kohandamegi me oma eneseväljendust selle järgi, mida süsteem suudab hõlpsasti lugeda ja mille eest premeerida ("masin saab aru"). Taanis asuva Aarhusi ülikooli äriarenduse teadlane Jean-Paul de Cros Peronard rõhutab Science Alerti vahendusel, et teema vajab praegu väga kiiret tähelepanu: „Robotid ja tehisaru on klienditeeninduses saanud igapäevaseks nähtuseks. Seetõttu on äärmiselt oluline mõista, kuidas inimesed nendega suhestuvad, et ettevõtted saaksid olemasolevat tehnoloogiat kasutada parimal võimalikul moel, jäädes samal ajal eetiliseks.“ Kuigi teadlaste töö on esialgu teoreetiline ja vajab põhjalikke empiirilisi inimkatseid, paneb see meid tõsise küsimuse ette. Juturobotid ja nutiassistendid säästavad meie aega, kuid kas me märkame piiri, kus nutikas abiline hakkab dikteerima seda, kuidas me inimestena mõtleme ja suhtleme? Robotid Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Teadlaste loodud 7-eurone lisavidin mobiilile paljastab varjatud kaamerad

    Teadlaste loodud 7-eurone lisavidin mobiilile paljastab varjatud kaamerad Uudised AM 2. september 2026 - 16:18 Pilt Viimastel aastatel on privaatsust rikkuvad salakaamerad levinud AirBnB-s, hotellides, riietuskabiinides ja tualettides nagu seened pärast vihma. Need nööpnõelapea suurused nuhid võivad peituda suitsuanduris, seinakellas või pistikupesas. Senised meetodid nende tabamiseks – telefoni LED lambiga või spetsiaalse võtmehoidjalambiga toas ringi hiilimine ja mikroskoopiliste peegelduste jahtimine on pigem nagu nõela otsimist heinakuhjast. Nüüd on aga teadlased tulnud välja lahendusega, mis maksab kõigest seitse eurot ja suudab tehisaru toel reeta iga salasilma 94-protsendilise täpsusega. Lõuna-Korea maineka teadusülikooli KAIST (endise nimega Korea Advanced Institute of Science and Technology) teadlased eesotsas professor Han Juniga töötasid koostöös Singapuri Riikliku Ülikooli (NUS) ja Singapuri Juhtimisülikooliga (SMU) välja taskukohase seadme nimega SweepLED. Tegemist on telefoni tagaküljele magnetiga kinnituva LED-valgustite võrgustikuga, mis teeb koostööd spetsiaalse tehisaruäpiga. Kuidas see trikk töötab?  Tavalised peegelduste otsijad satuvad kergesti segadusse läikivatest pindadest: kraanikausi segisti, peegliserv, poleeritud laud või lakitud toolijalg säravad valguse käes kõik võrdselt eredalt. SweepLED läheneb probleemile aga teisiti. Kasutaja hoiab telefoni paigal, samal ajal kui pisike LED-paneel liigutab ja suunab valgusvihke eri nurkade all. Tavalistelt pindadelt peegelduv valgus lihtsalt libiseb või kaob nurga muutudes ära, meenutades veepinnalt virvendavat päikest. Kaamera objektiiv käitub aga sootuks teistmoodi. Kuna igas kaameras peitub keerukas mitmest läätsest, avast ja pildisensorist koosnev „optiline labürint“, tekib sellelt unikaalne valguse peegeldumismuster. Äpp loeb selle mustri välja kõigest viie sekundi jooksul. Teadustöös märgivad Jonghyuk Yun, Jaeyoung Moon, Yunseo Park, Sean Rui Xiang Tan, Byunghyun Kim, Rajesh Krishna Balan ja Jun Han järgmist: "Erinevalt varasematest lähenemistest, kus liigutatakse kaamerat ja valgusallikat korraga, muudab SweepLED valgustusnurka kaamerat paigal hoides, paljastades peidetud kaameraobjektiivide optilised signatuurid." Lõpp tüütule käsitsiluurele Seni levinud soovitused kasutada telefoni, infrapunalampi või tavalist taskulampi toovad tihti kaasa valehäireid või jätavad kavala nuhkkaamera sootuks märkamata. Teadlased katsetasid SweepLEDi prototüüpi päriselulises keskkonnas 30 erineva eseme peal, millest osadesse olid peidetud kaamerad. Tulemuseks saavutati muljetavaldav 93,9-protsendiline (ümardatult 94%) tuvastustäpsus. Salakaamerate probleem on eriti valusalt esile kerkinud Ida-Aasias. Näiteks Lõuna-Koreas tõi nuhkimispaanika 2018. aastal tuhanded naised tänavatele meelt avaldama. Nõudlus lihtsa ja töökindla „digitaalse kaitsekilbi“ järele on seega tohutu. Kuigi SweepLED ei kaitse sind veebis paroolita rippuvate kümnete tuhandete turvakaamerate ega tänaval möödujate nutiprillide eest, annab see seitsmeeurone lisavidin hotellituppa või rendikorterisse astudes siiski mingi südamerahu. Tehisarule on leitud taas üks praktiline ja eluline kasutusala. PLUSSID Ülimalt soodne hind: komponentide maksumus on vaid ligikaudu 7 eurot. Kõrge täpsus: 94% tuvastuskindlus välistab tänu valguse nurgamuutustele tüütud valehäired läikivatelt pindadelt. Kiirus ja lihtsus: Analüüs võtab aega alla 5 sekundi ega nõua keerulist toas ringi roomamist. Kompaktne lahendus: Magnetkinnitusega moodul sobib mugavalt telefoni tagaküljele või spetsiaalsesse ümbrisesse. MIINUSED Tegemist on prototüübiga: seade ei ole veel masstootmises ega poeletilt vabalt ostetav. Vajab mitut vaatenurka: maksimaalse kindluse saavutamiseks soovitavad teadlased skannida ruumi ja kahtlusalust eset kolmest eri vaatepunktist. Piiratud raadius: aitab eelkõige ruumis peituvate salakaamerate vastu, kuid ei tuvasta teiste inimeste kantavaid nutiprille ega avalikke turvakaameraid. Turvalisus Salvesta PDF! »

  • Wi-Fi 8 on kohal: TP-Link toob välja esimesed uue põlvkonna ruuterid

    Wi-Fi 8 on kohal: TP-Link toob välja esimesed uue põlvkonna ruuterid Uudised AM 1. september 2026 - 23:57 Pilt Sel nädalal Berliinis IFA 2026 tehnikamessil astub üles ülemaailmne võrgugigant, Hiina päritolu TP-Link, tuues avalikkuse ette maailma esimesed Wi-Fi 8 seadmed. Kuigi ametliku IEEE 802.11bn standardi lõplikku kinnitamist on oodata alles 2028. aasta paiku, ei malda TP-Link oodata ja tõstab lauale uued Archer 8 Ultra ja Deco 8 Ultra ruuterid, mis lubavad muuta koduvõrgu stabiilsemaks kui kunagi varem. TP-Link on uue Wi-Fi 8 arendamisel võtnud fookusesse just igapäevased levi ja stabiilsuse mured. Uue põlvkonna Wi-Fi-ga enam lihtsalt tooret kiirust taga ei aeta, vaid see tagab nutikama liikluskorralduse ja pakub uut Wi-Fi 8 StabilityEngine´i tehnoloogiat.  Kuidas see täpsemalt töötab? Enhanced Long Range (ELR) ja Distributed Resource Units (DRU) toimivad nagu võimsad ruuporid. Need aitavad ruuteril rääkida ka kodu kõige kaugemas nurgas asuva nutiseadmega nii, et sõnum jõuab selgelt kohale ning ühendus püsib stabiilne ka energiasäästlike seadmetega. Non-Primary Channel Access (NPCA) lahendab võrgu ülekoormuse. See on nagu tipptunnil poes – kui põhikassa (peakanal) on umbes, avab süsteem välgukiirusel "lisakassad", et nutitelefonid, sülerid ja nutikõlarid ei peaks andmesabas seisma. Unequal Modulation (UEQM) ja Modulation and Coding Schemes (MCS) on ruuteri jaoks justkui aktiivne mürasummutus. Kortermajas karjuvad kümned ruuterid üksteisest üle. Need tehnoloogiad filtreerivad segava signaalimüra välja ja hoiavad sinu ühenduse kristallpuhtana. Jõudlus, mis tõmbab hinge kinni Kui rääkida numbritest, siis kolmesageduslik Archer 8 Ultra meenutab pigem väikest serverit. Sellesse on peidetud 18 suure jõudlusega antenni, mis paiskavad Wi-Fi signaali ühtlaselt igasse suunda, pakkudes juhtmevaba kiirust kuni 19 Gbit/s. Deco 8 Ultra Mesh läheb aga veelgi kaugemale. See on loodud olukordadesse, kus ühes võrgus toimetab korraga suur hulk inimesi – olgu selleks siis suur kontor, asutus või luksuslikum eramu. Kolmest seadmest koosnev süsteem suudab eeskujuliku Wi-Fi leviga katta 910 m² suuruse ala ja toetab probleemideta enam kui 200 seadme samaaegset ühendamist. Disain, mida ei pea kapi taha peitma Tihti topitakse vilkuvate tulukestega ja sarvilised plastikust ruuterid kuskile telekakapi taha silma alt ära tolmu koguma, mis omakorda hävitab seadme tegeliku levivõimekuse. Uued Wi-Fi 8 seadmed näevad aga välja sellised, et võib need elutuppa kõige nähtavamale kohale tõsta. Archer 8 Ultral on minimalistlik kahetooniline viimistlus ja tagasihoidlik valguselement. Deco 8 Ultra uhkeldab aga kompaktse mati korpuse ja läikiva kontrastse ülaosaga. „Meie eesmärk ei olnud luua üksnes võimsaid võrguseadmeid, vaid midagi, mis sobitub loomulikult tänapäevase kodu interjööri. Hea disain ei tähenda ainult ilusat välimust. See julgustab paigutama ruuteri nähtavale kohale, kus seadme võimalusi saab kõige paremini ära kasutada. Nii võidavad nii kodu interjöör kui ka selle elanikud, kes saavad kiire ja töökindla Wi-Fi ühenduse,“ ütles TP-Linki juhtiv tööstusdisainer Gary Chang. Berliini IFA 2026 messil leiab TP-Linki stendi hallist 7.2C (nr 101). Kui Berliini piletit parasjagu taskus pole, tasub kalendrisse märkida 30. september – siis toimub ülemaailmne veebiesitlus, kus kogu Wi-Fi 8 perekond ametlikult lahti rullitakse ning avatakse ka Baltimaade eelmüük. PLUSSID Suured andmeedastuskiirused (kuni 22 Gbit/s) ja laiem leviala. Uued tehnoloogiad (NPCA, UEQM) lahendavad reaalseid leviprobleeme ja häireid kortermajades. Parem disain soodustab seadme paigutamist nähtavale, parandades ühtlasi ka levi. Deco süsteem suudab hallata üle 200 samaaegse ühenduse. MIINUSED Wi-Fi 8 (IEEE 802.11bn) standard pole veel ametlikult kinnitatud, mis võib (kuigi üsna vähetõenäoliselt) tulevikus tuua kaasa ühilduvusprobleeme. Täisvõimsuse ära kasutamiseks on vaja kliendiseadmeid, mis toetavad uusimat standardit. Selline tipptehnoloogia saab eelmüügis olema ilmselt üsna krõbeda hinnaga.   Archer 8 Ultra Deco 8 Ultra Mesh Põlvkond / Standard: Wi-Fi 8 (valmiv IEEE 802.11bn) Wi-Fi 8 (valmiv IEEE 802.11bn) Sagedusalad: Kolmesageduslik (Tri-band) Kolmesageduslik (Tri-band) Juhtmevaba max kiirus: Kuni 19 Gbit/s Kogukiirus kuni 22 Gbit/s Juhtmega ühendus: Kuni 10 Gbit/s Kuni 10 Gbit/s Antennide arv / Levi: 18 integreeritud antenni Kuni 910 m² (3 seadme komplekt) Seadmete tugi: Andmed täpsustamisel Üle 200 samaaegselt ühendatud seadme Tehnoloogiamessid Võrguseadmed Salvesta PDF! »

  • Martin Link asub Elisa ärikliendiüksust juhtima

    Martin Link asub Elisa ärikliendiüksust juhtima Uudised AM toimetus 1. september 2026 - 19:28 Pilt Alates esimesest septembrist asub Elisa Eesti ärikliendiüksust juhtima pika tehnoloogiaäri, müügi ja äriarenduse kogemusega Martin Link, kes on viimased kaheksa aastat töötanud Cyberneticas. Link on Cyberneticas juhtinud seiresüsteemide äriüksust ning varem side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide müüki ja äriarendust. Kokku on Linkil üle 20 aasta kogemust müügi, äriarenduse ja juhtimise alal. Lisaks erasektorile on Link töötanud Siseministeeriumis ja Kaitseministeeriumis ning olnud mitme ettevõtte juhatuse liige. Elisa keskendub kasvule Elisa tegevjuhi Andrus Hiiepuu sõnul toetab Linki kogemus ettevõtte eesmärki kasvatada ärikliendiäri ja kujuneda senisest tugevamaks strateegiliseks digitaristu partneriks. Hiiepuu sõnul on ärikliendiüksus viimaste aastate jooksul jõudsalt kasvanud ning loonud aluse järgmiseks arenguetapiks. Elisa strateegia järgi keskendub ärikliendiüksus lähiaastatel kasvu kiirendamisele, positsiooni tugevdamisele Eesti äriklienditurul ning oma digitaristu võimekuste laiendamisele. Ettevõtte eesmärk on pakkuda klientidele terviklikult ühenduvust, küberturvet, toimepidevust, töökoha-, pilve- ja teisi IT-lahendusi ning neid ühtseks tervikuks integreerida ja hallata. Link näeb suurimat kasvupotentsiaali keskmiste ja suurte ettevõtete ning asutuste segmendis. Linki sõnul tuleb strateegilise tehnoloogiapartneri rolli kasvamiseks süvendada olemasolevat koostööd ning ühendada senisest enam side-, IT- ja küberturbevõimekusi terviklikeks lahendusteks. Elisa teatel tugevdab ettevõtte IT-võimekust ka hiljutine PRO IT liitumine Elisaga. Andmeside Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Meliva: olime juba enne andmeleket alustanud ründe alla sattunud süsteemist lahkumist

    Tervishoiu infosüsteemi teenusepakkujat Innovaatik OÜ tabas andmeleke, ent ametiasutuste hinnangul õnnestus laiem andmete levik ära hoida.

  • PALK | Vaata, kui paljud teenivad info-side alal sinust rohkem ja kui paljud vähem

    Soovid võrrelda oma töötasu kolleegidega, et teada, millisesse palgagruppi kuulud ning kas sulle makstakse info ja side sektori mediaanpalgast rohkem või vähem?

  • RIA avaldas uue ID-tarkvara versiooni, mis lahendas osade Windowsi kasutajate tõrked

    Riigi infosüsteemi amet (RIA) avaldas 1. septembril uue ID-tarkvara versiooni, mis lahendab osadel Windowsi kasutajatel DigiDoc4 rakenduses esinenud tõrked.

  • Eesti Interneti sihtasutus Ülle Madise domeeni registreerimisest: kohustus on inimesel endal

    Eesti Interneti sihtasutus kommenteeris eile avalikuks saanud juhtumit, kus presidendiks valitud Ülle Madise nimega domeenid registreeris augustis Asutajate Seltsi president, investor Triin Hertmann.

  • Miljardiline andmekeskus Tallinna külje all karmistas üleöö turvareegleid

    Peagi suure AI-investeeringu saav Greenergy andmekeskus Tallinna lähedal Hüürus karmistas hiljuti üleöö turvareegleid, kuigi on niigi väga rangelt reguleeritud paik.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes