Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Doris Põld: sideandmete kasutamine vajab uusi mängureegleid

    Eesti riik on astumas otsustavat sammu, et lõpuks sideandmete säilitamise ja kasutamise reegleid uuendada. Sideettevõtjad saavad aidata näiteks tehniliste lahenduste läbi mõtlemisel, aga nad ei saa korraga olla sideoperaator, uurija, järelevalveasutus, kohus ja seadusandja, kirjutab Doris Põld.

  • Doris Põld: kas digiriik on mugava ülikonna asemel kitsas latekskostüüm?

    Digiriigi teenused on ebamugavad või kulukad siis, kui Eesti riik kasvatab meie globaalselt kogenud IT-ettevõtete usaldamise asemel endale konkureerivaid IT-maju või tellib teenuste asemel koodiridu. Edulood kinnitavad, et targalt tellides sünnivad Eestis riigi ja erasektori koostöös jätkuvalt maailma parimad innovaatilised digiriigi lahendused, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: vanusekontrollist operatsioonisüsteemides

    Laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerikas kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: Moltbook ehk Inimesed botte mängimas

    Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Moltbook. See on ainult tehisintellekti agentidele mõeldud sotsiaalmeedia platvorm, mida avalehe sõnul "inimesed on teretulnud pealt vaatama". Nüüdseks on selgunud, et üksjagu entusiasmi tekitanud platvormiga ei ole kõik nii, nagu esialgu paistis, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Margit Sutrop: kui tehisaru annab vastused, siis mida peab õpetama kool?

    Tehisaru on juba koolis. Ta on õpilaste telefonides, kodutöödes, õpetajate töölaudadel ja õppematerjalides. Kas see on hea või halb, sõltub sellest, mida ta teeb, kirjutab Margit Sutrop.

  • Ruth-Helene Melioranski ja Triin Jürgens: digiriik ei ulatu hooleni

    Eesti on üleilmselt tuntud kui digiriik, kuid see edu ei ole jõudnud sotsiaal- ja hoolekandevaldkonda, kirjutavad Ruth-Helene Melioranski ja Triin Jürgens.

  • Andrus Pedai: kiire kohanemine kindlustab Eestile edu

    Fookus inseneriõppele ja juhtimiskvaliteedile annab meile võimaluse teisendada demograafiline surve riigi kiireks ja targaks kohanemiseks. Tehisintellekti ajastul loeb inimeste arvu asemel üha enam see, kui nutikalt ja tulemuslikult me tegutseme, kirjutab Andrus Pedai.

  • Sigrid Rajalo: kui teadus jääb riiulisse, siis jääb rikkus tulemata

    Kui tahame vältida jõuetut paigaltammumist, siis tuleb tootlikkuse kasv siduda teaduse kommertsialiseerimise, süvatehnoloogia ja strateegilise tööstuspoliitikaga, kirjutab Sigrid Rajalo.

  • Võrumaal toimus robootikapäev ja leiutamise festival

    Ligi 250 leiutamise ja robootika huvilist noort üle Eesti kohtusid Võrus, kus toimus üheksas Võrumaa robootikapäev ja leiutamise festival. Korraldajate hinnangul on robootika hea võimalus tuua noored tehnoloogia alade juurde.

PM – TARKVARA

    PM – SEADMED

    • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

      Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

    • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

      Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

    • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

      Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

    • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

      Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

    • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

      Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

    PM – ARVUSTUSED JA TESTID

    • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

      Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

    • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

      Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

    • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

      Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

    • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

      Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

    • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

      Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

    PM – E-SPORT

    • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

      Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

    • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

      Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

    • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

      Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

    • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

      Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

    • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

      «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

    Arvutiabi

    • Home

    ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

    SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

    NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
    Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

    FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

    FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

     

     

    ERR

      PM

        ERR

          PM

            ERR

              AM

              • Eesti äpist saab nüüd politseile isikutuvastamiseks dokumenti näidata

                Eesti äpist saab nüüd politseile isikutuvastamiseks dokumenti näidata Pilt AM 5. juuni 2026 - 11:41 Sõidad rahulikult autoga ja kuulad oma lemmik-podcasti, kui äkki viipab politseinik sind teepervele. Kobad paaniliselt taskuid, avad kindalaeka ja tabad end külma higiga mõttelt – rahakott koos juhiloa ja ID-kaardiga jäi hommikul koju! Varasemalt oleks see tähendanud ebamugavusi. Alates 1. juunist on aga see mure murtud, sest riigiga suhtlemisel piisab nüüd ka pelgalt nutitelefonist, mis niikuinii on kaasas (kes küll selleta välja läheb!). VIP-pääse riiklikesse andmebaasidesse Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) ühiste pingutuste tulemusena on Eesti äpp saanud kriitilise tähtsusega uuenduse. Nimelt saavad patrullpolitseinikud nüüd lugeda sinu isikuandmeid otse riigiäpi ekraanile kuvatavast QR-koodist. Eesti äpp genereerib turvalise ja unikaalse QR koodi, mille politseinik oma e-politsei tahvelarvuti või töötelefoniga sisse skaneerib. See virtuaalne sild viib korrakaitsja otse liiklusregistrisse. Enam pole vaja füüsilist plastkaarti näpu vahel hoida ega andmeid käsitsi süsteemi toksida. Mida arvavad asjaosalised? PPA patrulltöö teenuse omanik Kristjan Toom näeb uues lahenduses tänuväärset täiendust igapäevasele politseitööle. „Kui varem oli dokumendi puudumisel inimese tuvastamiseks võimalik kasutada üksnes inimese enda öeldud nime või isikukoodi, siis nüüd saab vajalikud andmed kätte ka QR koodi skaneerimise teel,“ selgitas Toom. Ta rõhutas, et tuvastamine toimub turvaliselt ja reaalajas – politseinikule kuvatakse ekraanile üksnes see infokild, mis on hädavajalik sinu isiku kindlakstegemiseks. Seda, et nutitelefonid on muutumas meie esmaseks isikutunnistuseks, kinnitas ka RIA personaalriigi osakonnajuht Kai Kallas: „PPA otsus võtta kasutusele riigiäpi võimalus isikusamasuse kontrollimiseks on hea näide sellest, kuidas digilahendused muudavad asjaajamise inimeste jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Eest äpp pakub täiendavat turvalist võimalust oma andmete esitamiseks ning aitab ametnikel vajalikku teavet kiiresti kontrollida.“ Plastkaarti ära veel koju jäta Enne kui tormad aga oma rahakotist ID-kaarti minema viskama, on oluline meeles pidada üht tehnoloogilist konksu. Eesti äpp ei loo uut digitaalset dokumendiliiki, vaid on lihtsalt turvaline virtuaalne "aken" sinu kehtiva ID-kaardi või passi andmetele. See tähendab, et iga kord, kui lähed lennujaama, ületad riigipiiri või suundud PPA teenindusse uut passi taotlema, peab sul vana hea füüsiline plastkaart või pass endiselt taskus olema. Siiski on see suur samm edasi mugavama tuleviku suunas, millest saavad juba täna osa ligi 270 000 kasutajat, kes on rakenduse oma telefoni alla laadinud. PLUSSID Maksimaalne mugavus: ununenud rahakott ei takista enam sujuvat liikluskontrolli. Privaatsus ja turvalisus: ametnik näeb koodi skaneerides vaid rangelt vajalikku infot, andmed liiguvad turvatult reaalajas. Ajasääst: politseinik ei pea andmeid käsitsi infosüsteemi trükkima. MIINUSED Piiratud kasutusala: ei asenda füüsilist dokumenti piiriületusel ega uute dokumentide taotlemisel. Sõltuvus tehnikast: kui telefoni aku on tühi või ekraan puruks, oled endiselt hädas. Mis on mis Platvorm: Eesti äpp (iOS / Android) Arendajad: RIA ja SMIT Tuvastusmeetod: Dünaamiline QR-kood rakenduses Kasutusala turvalisuses: Liiklusjärelevalve (isikusamasuse ja juhtimisõiguse kontroll) Lugemisseadmed: PPA e-politsei töötelefonid ja tahvelarvutid Kasutajate hulk: Ligi 270 000 alla laadinud kasutajat Piirangud: Ei kehti piiriületusel ja uue dokumendi taotlemisel Lahendused Tarkvara Salvesta PDF! »

              • Troonivahetus elutoas: YouTube seljatas esmakordselt Netflixi

                Troonivahetus elutoas: YouTube seljatas esmakordselt Netflixi Pilt AM 4. juuni 2026 - 22:53 Kindlasti mäletad aega, mil YouTube oli koht, kust vaadati "kassivideoid" ning Netflix see „päris“ meelelahutus, mille seltsis õhtul pikemalt diivanile maanduda. Need piirid on nüüd lõplikult pühitud. Värsked andmed näitavad, et interneti videogigant on teinud midagi ajaloolist – on troonilt tõuganud tasulise voogedastuse kuninga enda. Uuringufirma Digital i avaldatud värske raport „The YouTube Era: 2025 in Review“ paljastab meediatööstuse selle kümnendi ühe suurima pöördepunkti: inimesed veedavad nüüd päevas keskmiselt rohkem aega YouTube'i ekraanide ees kui Netflixi vaadates. Kui Netflix on nagu traditsiooniline kino, kuhu minnakse kindlat filmi vaatama, siis YouTube on muutunud tohutuks, lõputuks meelelahutuskaubamajaks, kust keegi ei taha lahkuda. Ekraanide sõda minutite pärast: kumb võidab? Numbrid räägivad enda eest. 2025. aasta jooksul tõusis YouTube’i keskmine igapäevane vaatamisaeg ühe konto kohta 99,1 minutini (võrdluseks: aasta varem oli see 87,2 minutit). Samal ajal pidi Netflix tõdema väikest tagasiminekut – nende vaatajate päevanorm langes 100,5 minutilt 93,4 minutini. Kuid see ei tähenda, et Netflix oleks areenilt kadunud. Sümboolse ja põneva pöördena on Netflix leidnud oma suurima päästerõnga just... YouTube’ist endast! Nimelt oli Netflixi ametlik YouTube-kanal 2025. aastal kogu platvormi suurima globaalse levikuga, kogudes tervelt 78,2 miljonit unikaalset vaatajat. Netflix kasutab seega konkurendi platvormi nagu hiiglaslikku reklaamitahvlit, et meelitada inimesi oma sarju vaatama. Telefon taskusse, pult kätte: miks YouTube vallutab telerid? Kõige märgilisem muutus toimub aga selles, kuidas me videotarbimist kogeme. YouTube ei ole ammu enam pelgalt "bussisõidu ajaviide" nutitelefoni pisikeselt ekraanilt. Platvorm on edukalt kolinud elutuppa ja vallutanud suure ekraani. Raport näitab, et telerite osakaal Goopgle´i platvormi vaatamisajas hüppas kahe aasta jooksul 28 protsendilt 35 protsendile, samal ajal kui mobiilseadmete osakaal langes 31 protsendini. Seda ei tarbita enam nagu sotsiaalmeediat, vaid nagu peamist meelelahutuskanalit. „YouTube'i areng sotsiaalmeedia videoteenusest domineerivaks ülemaailmseks tähelepanuplatvormiks on meediamaastiku selle kümnendi üks märgilisemaid nihkeid,“ märkis Digital i analüüsijuht Matt Ross, „meie andmed näitavad, et vaatajad ei pea YouTube'i enam sotsiaalmeediaks, vaid oma esmaseks meelelahutuse sihtkohaks.“ Kes ja kus vaatab kõige rohkem? Kuigi võiks arvata, et platvormi hoiavad elus ainult noored, peitub tõde hoopis mujal. Jah, Z-põlvkond (Gen-Z) on endiselt kõige agaram vaatajaskond, veetes YouTube'is keskmiselt 111 minutit päevas. Kuid kõige kiiremini kasvav trendigrupp on hoopis 55–64-aastased mehed, kelle vaatamisaeg kasvas aastaga tervelt 15%. Ka naissoost vaatajate numbrid näitasid stabiilset kasvu kõigis vanusegruppides. Geograafiliselt on maailma suurimad YouTube'i fännid lõunakorealased, kes veedavad platvormil müstilised 161,5 minutit päevas. Kõige kiiremat kasvu näitas aga Prantsusmaa, kus igapäevane vaatamisaeg kihutas aastaga ülespoole koguni 33,6%. Digital i poolt läbi viidud 20 rahvusvahelise turu (sh USA, Kanada, mitmed Euroopa ja Aasia riigid) põhjalik analüüs joonistab välja selged tugevused ja nõrkused praegusel meediamaastikul. Plussid YouTube'i jaoks: Katkematu kasv: vaatamisaeg kasvas aastaga peaaegu 12 minutit konto kohta. Teleriplatvormi võidukäik: suure ekraani (Smart TV) vaatajate osakaal kasvab mürinal. Laienev demograafia: vanemad põlvkonnad ja mehed vanuses 55–64 on platvormi uueks mootoriks. Miinused Netflixi jaoks: Tähelepanu kaotus: keskmine vaatamisaeg langes esimest korda alla YouTube'i taseme. Sõltuvus konkurendist: suurima auditooriumi püüdmiseks ja hoidmiseks ollakse sunnitud panustama YouTube'i turunduskanalisse. Tehnilised andmed ja võrdlusnäitajad   YouTube Netflix Keskmine vaatamisaeg päevas (konto kohta): 99,1 minutit 93,4 minutit Vaatamisaja muutus võrreldes 2024. aastaga: +13,6% (87,2 minutilt) -7,1% (100,5 minutilt) TV-ekraanide osakaal vaatamisajast: 35% – (andmed puuduvad) Mobiilseadmete osakaal vaatamisajast: 31% – (andmed puuduvad) Suurima levikuga üksikkanal platvormil: – Netflix Official (78,2 mln kontot) Kõige aktiivsem turg (vaatamisaeg päevas): Lõuna-Korea (161,5 minutit) – (andmed puuduvad) Suurima kasvuga turg (vaatamisaeg päevas): Prantsusmaa (+33,6%) – (andmed puuduvad) On ilmne, et traditsioonilistel voogedastusteenustel tuleb hakata oma strateegiaid ümber hindama. YouTube pole enam ammu platvorm, kuhu tullakse igavusest klippe kerima – sellest on saanud uus elutoa valitseja. Kuvarid ja telerid Salvesta PDF! »

              • Google tõttab Androidi kasutajatele appi tehisaru petukõnede vastu võideldes

                Google tõttab Androidi kasutajatele appi tehisaru petukõnede vastu võideldes Pilt AM 4. juuni 2026 - 21:32 „Tere, ema siin!“ – aga mis siis, kui toru otsas on hoopis kurikaval tehisintellekt? Google tõttab Androidi kasutajatele appi ja toob välja oma tehisarutuvastaja, mis petukõned blokeerib. Vaja läheb Androidi ja Phone by Google äppi, samas peab olema installitud ka Google Messages ja Google Contacts. Kui kahtlane tegelane (või masin) helistab, läheb helistaja poolt, kui ta kasutab ka Androidi, vastuvõtjale salajane kood. Tegemist on krüpteeritud "käepigistusega" teenusega RCS (Rich Communication Services). Kõige usutavamad petuskeemid kuvavad vastuvõtja ekraanile mõne tuttava kontakti nime, näiteks ekraanile kuvatakse kiri „Ema“. Võtad kõne vastu ning kuuled tuttavat häält, täpselt sama kõlaga nagu alati. Kuid su väidetav ema on suures hädas ja palub kiiresti raha üle kanda. Sa ei kõhkleks, kuigi tegelikult peaksid küll. Tänapäeva küberkelmid suudavad internetitarkvara abil võltsida helistaja telefoninumbrit ning kasutada vabalt kättesaadavat tehisintellekti, et kopeerida lähedaste hääli nii täiuslikult, et inmkõrv ei suuda enam vahet teha. Enamasti kehtib see küll inglise keeles, kuid on muutunud juba väga kvaliteetseks ka väiksemates keeltes, sealhulgas eesti keeles. See ulmefilmi meenutav stsenaarium on muutunud juba reaalsuseks ja toonud mujal maailmas kaasa sadu miljardeid dollareid kahju. Google on otsustanud sellele õudusele punkti panna, tuues sel kuul välja turvafunktsiooni nimega "fake call detection" (võltsitud kõnede tuvastamine). Kuidas telefonid selja taga „salajast käepigistust“ teevad? Selleks, et keerulist tehnoloogiat lihtsamalt mõista, võib uut funktsiooni kujutada kui kahe seadme vahelist salajast ja ülikiiret käepigistust. Kui keegi sinu tuttavatest sulle helistab ja mõlemad kasutavad Google'i ametlikku helistamisrakendust, teevad telefonid taustal midagi sellist, mida me varem nägime vaid spioonifilmides. Niipea kui kõne alustatakse, saadab helistaja telefon sinu telefonile reaalajas hääletu ja tugevalt krüpteeritud digitaalse kinnitussignaali. See on justkui salajane parool, mis tõestab, et kõne tuleb tõepoolest sellest konkreetsest seadmest. Kui aga sinu numbrile helistab pettur, kes on sinu tuttava numbri lihtsalt arvutiprogrammiga ekraanile mananud, jääb see digitaalne parool tulemata. Google selgitab süsteemi toimimist järgmiselt: „Kui pettur üritab kontaktisikut teeselda, jääb see esialgne kinnitussignaal puudu. Kõne vastuvõtja seade märkab seda kohe ja saadab päringu kontakti tegelikule seadmele, et asja üle kontrollida.“ Kui sinu tuttava päris telefon vastab võrgus automaatselt: „Mina praegu ei helista,“ lööb sinu telefon kohe häirekella. „Kui nende päris seade vastab: „Mina praegu ei helista,“ kuvatakse teie ekraanile hoiatus, mis soovitab kõne kohe lõpetada. See ennetav hoiatus aitab reaalajas vältida süvavõltsingu ohvriks langemist ja telefoninumbri võltsimist,“ märgib Google. Numbrinäit ei ole enam ammu usaldusväärne Aastaid oleme harjunud pimesi usaldama seda nime või numbrit, mis telefoni ekraanile ilmub. Tänapäeval on see aga umbes sama turvaline kui uskuda tänaval võõra inimese rinnale kleebitud nimesilti.  Kurjategijad kasutavad ära asjaolu, et inimesed ei võta tundmatuid numbreid vastu, ning maskeerivad end tuttavateks, pankadeks või tööandjateks. Probleemi ulatus on hiiglaslik. USA Föderaalne Kaubanduskomisjon (FTC) hoiatas, et ainuüksi 2024. aastal ulatusid petturite tekitatud kahjud miljarditeni, ning INTERPOL-i 2026. aasta märtsi finantspettuste aruanne märkis isikute impersoneerimist ühe peamise ohuna, mis viis eelmisel aastal maailmas enam kui 400 miljardi dollari suuruste kahjumiteni. Google märgib otsekoheselt: „Aastaid on inimesed lootnud helistaja tuvastamisele (caller ID), et teada saada, kes on liini teises otsas, kuid petturite uute taktikate tõttu ei ole see enam piisav.“ Uus kaitsekilp on ehitatud avatud RCS-standardile (Rich Communication Services) ning Google loodab, et ka teised telefonitootjad ja rakenduste loojad võtavad selle tehnoloogia tulevikus kasutusele, et muuta mobiilside taas turvaliseks. Uuendus rullub globaalselt lahti Androidiga seadmetele juba sel kuul, jõudes esimesena Google Pixeli seadmetesse. Video URL Nagu iga uue tehnoloogiaga, on ka siin oma tugevused ja piirangud, mida tasub teada enne funktsiooni aktiveerimist (kuigi Google'i seadmetes on see sisse lülitatud vaikimisi). PLUSSID Ennetav reaalajas kaitse: tuvastab ohu enne, kui jõuad petturile oma andmed või raha loovutada. Täielik privaatsus: kuna kontroll toimub otsast lõpuni krüpteeritud RCS-süsteemi kaudu, ei kuula keegi sinu kõnesid pealt. Automaatne toimimine: ei nõua kasutajalt tehnilisi teadmisi ega pidevat seadistamist. Avatud standard: tehnoloogia on kättesaadav ka teistele tootjatele. MIINUSED Piiratud ökosüsteem: toimib vaid siis, kui mõlemad osapooled kasutavad Androidi ja spetsiaalset Google'i helistamisrakendust. Sõltuvus internetiühendusest ja RCS-ist: vajab toimimiseks aktiivset andmesidet ja sisselülitatud RCS-funktsiooni sõnumirakenduses. Mobiiltelefonid Turvalisus Salvesta PDF! »

              • Kas tööarvutit ja -telefoni tohiks kasutada isiklike asjade ajamiseks?

                Kas tööarvutit ja -telefoni tohiks kasutada isiklike asjade ajamiseks? Pilt AM 3. juuni 2026 - 1:01 Tööarvutit ja -telefoni kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni. „Esimene asi, mida tasub endale meelde tuletada, on see, et tööarvuti ja töötelefon ei ole isiklikud seadmed, vaid töövahendid, mis on sulle usaldatud. Sellega kaasneb ka vastutus, sest kliendid, kolleegid ja koostööpartnerid usaldavad oma isikuandmeid, dokumente ja muud konfidentsiaalset infot ning iga töötaja roll on aidata seda usaldust hoida,“ sõnas Telia küberturbe insener Tarvo Kunz. Ta rõhutab, et mõõdukas isiklik veebikasutus tööseadmes ei pruugi olla probleem, kuid konkreetsed piirid sõltuvad alati tööandja reeglitest ja töötaja ametist. „Kui sa ei ole kindel, mis reeglid sinu tööseadmes kehtivad, siis tasub enne küsida, mitte hiljem tagajärgedega tegeleda,“ märkis ta. Viimaste aastate jooksul on tööseadmetesse jõudnud uue riskikohana tehisintellekti tööriistad, mida kasutatakse ka tööülesannete täitmiseks, kuid sageli mõtlemata sellele, kuhu sisestatud andmed tegelikult jõuavad.  „Tööandmete sisestamine isiklikku või juhuslikku AI teenusesse on turvarisk, sest kasutaja ei tea, kuhu need andmed välja jõuavad või kuidas neid hiljem kasutatakse. Töövahendina tuleks kasutada ainult neid AI lahendusi, mille tööandja on heaks kiitnud,“ selgitas ta.  Tööseadmete kasutamisel tasub järgida häid turva- ja privaatsustavasid Küberintsidendid saavad sageli alguse väga lihtsatest olukordadest, näiteks ootamatust e-kirjast, valest lingist või pahatahtlikust manusest. Kunzi sõnul alahinnatakse sageli ka brauserilaienduste ja tasuta tarkvara riske.  Ta toob välja levinumad reeglid, mis tagavad turvalisuse: Hoia töö- ja eraelu tööseadmetes lahus ning väldi isiklike failide ja kontode kasutamist, et tööandja ja isiklikud andmed ei seguneks. Ära saada tööfaile isiklikule meilile ega pilveteenusesse, sest nii võivad tundlikud andmed sattuda valedesse kohtadesse. Tööseadet peaks kasutama ainult selle omanik, kuna kõik tegevused on seotud sinu kasutajakonto ja vastutusega. Kontrolli ootamatute kirjade puhul alati saatjat, linke ja manuseid ning kahtluse korral küsi abi IT-toelt. Ära paigalda tarkvara ega brauserilaiendusi ilma IT loata, sest need võivad kujutada turvariski. Väldi põhjendamatute USB-seadmete ühendamist tööarvutiga, kuna need võivad sisaldada pahavara. Avalikku WiFit kasuta vaid tööandja juhiste järgi või eelista telefoni hotspot’i, et vältida ebaturvalist ühendust. Lukusta arvutiekraan alati, kui seadme juurest lahkud, et kõrvalised inimesed ei pääseks andmetele ligi. Ära hoia paroole tööseadme märkmetes, Excelis või ekraanipiltidena. Kasuta tugevaid ja kordumatuid paroole, kaheastmelist autentimist ning turvalist paroolihaldurit, eelistatult tööandja heaks kiidetud lahendust. „Üldiselt kehtivad arvutitele ja telefonidele samad küberturvalisuse põhimõtted, kuid mobiiltelefonide puhul kiputakse riske sageli alahindama. Äppide paigaldamine on telefonis väga lihtne ja seetõttu ei tajuta seda alati samasuguse riskina nagu arvutisse tarkvara installimist,“ ütles Kunz. Ta lisas, et enne uue rakenduse paigaldamist töötelefonile tasub alati kontrollida, kas see on tööandja poolt lubatud. Samuti ei tasu töömeilidest, dokumentidest ega koosolekutest teha ekraanipilte ilma otsese vajaduseta, sest nii võib tundlik info tahtmatult lekkida. Turvariskide maandamine on tema sõnul võimalik näiteks seadmehaldusega. „Ettevõte peab teadma, millised seadmed ja tarkvara tema võrgus kasutusel on, sest ilma selle ülevaateta on keeruline tuvastada intsidente, tagada turvauuendusi või reageerida olukorras, kus mõni seade kaob,“ selgitas Kunz. Mobiiltelefonid Sülearvutid Turvalisus Salvesta PDF! »

              • Microsofti uus Surface Laptop Ultra saab Nvidia ulmelise tehisarukiibi

                Microsofti uus Surface Laptop Ultra saab Nvidia ulmelise tehisarukiibi Pilt AM 1. juuni 2026 - 23:17 Microsoft avalikustas Computex 2026-l Surface Laptop Ultra, mis on varustatud Nvidia RTX Spark kiibiga. Microsoft on muidugi ka varem üritanud luua võimsaid mobiilseid tööjaamu, kuid seni kippus disainiosakond vinti üle keerama. Mäletatakse veel vana Surface Booki, mille ekraan käis täielikult küljest ära ja mille kaas ei läinudki kunagi korralikult kinni. Surface Laptop Ultra puhul on Microsoft võtnud selge suuna Apple MacBook Pro tradistioonilisemas suunas: tegemist on klassikalise, soliidse ja "tavalise" sülearvutiga, mis on lihtsalt varustatud meeletu mootoriga. Arvutil on kirgas 15-tolline PixelSense´i ekraan, mis suudab saavutada kuni 2000-nitise tippheleduse ning haptiline puuteplaat, mis on Microsofti sõnul "suurim, mida oleme kunagi Surface'ile pannud". Erinevalt paljudest tänapäeva "õhukestest" sülearvutitest ei ole siin koonerdatud ka liidestega: olemas on USB-A, USB-C, HDMI, kõrvaklapipesa ja isegi täissuuruses SD-kaardi lugeja. Nvidia RTX Spark: tehisaruajastu supermootor Selle sülearvuti tõeliseks sisemuses on kõmuline Nvidia uus RTX Spark Arm SoC (kiibistik). See koosneb 20-st CPU-tuumast (10 rasketeks töödeks mõeldud jõudlustuuma ja 10 säästlikumat tuuma) ning tervelt 6144 Blackwelli-põhisest graafikatuumast (GPU). Suurim revolutsioon peitub aga ühismälus (unified memory), mida saab arvutisse valida kuni 128 gigabaidini. Mälust piltlikult: Tavaliselt on arvutis kaks eraldi "hoidlat" – üks tavalise RAM-mäluna protsessori jaoks ja teine, pisem videokaardi (VRAM) jaoks. Kui videokaart vajab andmeid, tuleb neid ühest "hoidlast" teise tõsta läbi kitsa koridori. RTX Sparki ühismälu on aga nagu üks hiiglaslik, avatud planeeringuga megaköök. Nii peakokk (CPU) kui ka abikokk (GPU) saavad samast kapist sekundi murdosa jooksul tooraine kätte. Isegi 32 GB põhimäluga versioonis saab videokaart tehisarumudelite jooksutamiseks kasutada rohkem mälu kui maailma kalleimad eraldiseisvad lauaarvuti videokaardid. Arm-arhitektuuri valus minevik ja helge tulevik Murelikumad tehnoloogiafännid võivad mäletada aastatagust katastroofi nimega Windows RT (kus samuti kasutati Nvidia Arm-kiipe). See kukkus kolinal läbi, sest tavalised programmid seal ei töötanud ja rakenduste pood oli tühi nagu kummituslinn. Täna on olukord tundmatuseni muutunud. Tänu Microsofti Prism-tõlketehnoloogiale (mis toimib taustal nagu sünkroonõlk, pannes vanad programmid uuel kiibil viivitusteta jooksma) ja kiiresti lisanduvatele kohalikele Arm-äppidele tundub Windowsi kasutamine täiesti tavaline. Nvidia ja Microsoft teevad hetkel koostööd ka suurte mängustuudiotega, et tuua Arm-platvormile populaarsed võrgumängud, mis vajavad spetsiaalset süsteemitaset kaitsvat pettustevastast (anti-cheat) tarkvara. Kuigi täpseid hindu ja turuletuleku kuupäevi hoitakse veel saladuses, lubab Microsoft, et Surface Laptop Ultra jõuab poelettidele juba käesoleva aasta jooksul. Microsoft pole siiski ainus. Esimesed RTX Sparki sülearvutid hakkavad kasutama Taiwani kiibitootja MediaTekiga koostöös ehitatud "N1X" protsessorit, mille kiip kasutab TSMC 3-nanomeetrist tootmistehnoloogiat. Esimesed uue protsessoriga masinad saabuvad sel sügisel ka sellistelt brändidelt nagu Asus, Dell, HP, Lenovo, MSI. Hinnatase võib jääda neil tavaliste tippmasinatega võrreldes ligi kaks korda kallim. PLUSSID Kuni 128 GB jagatud mälu on tehisaru (AI) arendajatele ja loojatele tõeline unistus. Ei mingeid veidraid ekraani liigutamise mehhanisme; mugav ja tuttav sülearvuti vorm. HDMI ja SD-kaardi lugeja olemasolu teeb silmad ette paljudele konkurentidele. 2000-nitine heledus ja ekraanikvaliteet tagab loetavuse igas olukorras. MIINUSED Mängurluse piirangud: kuigi asi paraneb, on paljud kernel-taseme pettustevastase kaitsega mängud Arm-süsteemidel siiani kättesaamatud. Mälukiirus: kasutusel on LPDDR5x mälu, mis on küll säästlik, kuid jääb kiiruselt alla lauaarvutite spetsiaalsele GDDR7 videomälule. Komponendid Sülearvutid Tehisintellekt Salvesta PDF! »

              ITUUDISED

                © All right reserved 2069

                Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes