Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

    ERR – TEHNOLOOGIA

      PM – TARKVARA

      • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

        Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

      • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

        Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

      • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

        Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

      • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

        Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

      • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

        Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

      PM – SEADMED

        PM – ARVUSTUSED JA TESTID

          PM – E-SPORT

            Arvutiabi

            • Home

            ARVUTIABI VÕRUS

            TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

            SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

            NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
            Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

            FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

            FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

             

             

            ERR

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            AM

            • Telia statistika: petukõnede hulk langes järsult teist kuud järjest

              Telia statistika: petukõnede hulk langes järsult teist kuud järjest Pilt AM 15. mai 2026 - 17:10 Telia petukõnede tõkestamise statistika näitab, et välismaalt Eestisse suunatud petukõnede hulk on viimasel kahel kuul märgatavalt kahanenud.  Telia võttis märtsis kasutusele uuenduse välismaalt tulevate petukõnede tuvastamiseks ja blokeerimiseks ning see võib olla ka üks põhjusi, mis on petukõnede hulka Telia võrgus kahandanud.   Kui jaanuaris blokeerisid Telia turbesüsteemid üle 2 miljoni petukõnekatse ja veebruaris ligemale 2,3 miljonit, siis märtsis langes see number umbes 860 000-ni. Aprillis oli aga langus veelgi märgatavam ning ettevõtte süsteemid tuvastasid 223 000 petukõne katset. Nii on petukõnekatsete hulk langenud võrreldes näiteks veebruariga ligi 10 korda. Samal ajal on välismaalt Eestisse tehtavate tava- ehk nn lubatud kõnede maht jäänud varasemate kuudega sarnasele tasemele. Seega tähendab petukõnede varasemast väiksem blokeerimiste hulk, et petukõnesid jõuab klientideni ka reaalsuses vähem. Telia poolt tuvastatud ja blokeeritud petukõnekatsed viimase 6 kuu jooksul November 2025 2 043 000 Detsember 2025 1 347 000 Jaanuar 2026 2 150 000 Veebruar 2026 2 290 000 Märts 2026 858 000 Aprill 2026 223 000 Telia ühendusteenuste osakonna juhataja Evelin Neeroti sõnul tegelevad petukõnede tegijad võrgu skaneerimisega, millega sisuliselt kammitakse läbi Eestis kehtivate ja töötavate telefoninumbrite vahemikke.  „Meie poolt märtsis kasutusele võetud muudatus seisneb selles, et kui varem said mittekehtivatele numbritele tehtud kõned vastuseks vaid veakoodi, siis alates märtsi keskpaigast saavad selliste kõnede tegijad vastuseks teate stiilis: „number pole kasutusel“. Selline lähenemine petuskeemide korraldajatele loomulikult ei meeldi, sest aeglustab robotkõnede tegemist ning iga selliselt vastatud kõnega võtame aega järgmise kõnekatse tegemiselt,“ märkis Neerot. Petukõnede probleem pole Telia ühendusteenuste osakonna juhataja sõnul aga endiselt kuhugi kadunud. Kuigi kohalikud sideoperaatorid blokeerivad igas kuus suure hulga petukõnesid, kasutavad kelmid jätkuvalt aina uusi lähenemisi ning kõiki petukõnesid pole võimalik tõkestada. Seetõttu tasub olla inimestel jätkuvalt valvas ning mitte teha sissetuleva kõne ajal PIN-koodidega autentimisi ja allkirjastamisi, millega antakse petturite ligipääs erinevatele veebiteenustele (sh oma pangakontole).  2025. aastal tuvastasid ja blokeerisid Telia turbesüsteemid ligemale 24 miljonit välismaalt Eestisse suunatud petukõne katset.  Turvalisus Salvesta PDF! »

            • Lamekatuse remont kortermajades: probleemid ja lahendused

              Lamekatuse remont kortermajades: probleemid ja lahendused Pilt AM 15. mai 2026 - 1:15 (Sisuturundus) Kortermaja elanikud seisavad sageli silmitsi lekkiva või amortiseerunud katusega, mis mõjutab kõiki majas elavaid inimesi — veekahju ülemistel korrustel, hallitus laeadel ja kasvavad küttearved. Professionaalsed katusetööd on ainuvõimalik vastus: mida kauem probleemi edasi lükatakse, seda kallimaks läheb lõplik remont. Miks vajavad kortermajad lamekatused erilist tähelepanu Eestis on suur osa nõukogudeaegsetest kortermajadest varustatud lamekatustega, mille ehitusvanus ületab 40–60 aastat. Algne bituumenmaterjal on ammu jõudnud kasutusea lõppu, kuid lamekatusetöid lükatakse edasi aastast aastasse. Eesti kliima — lumetalved, kevadised sulad, suvine kuumus ja sügisesed vihmaperioodid — loob katusematerjalidele pideva temperatuuri- ja niiskusstressi, mis nõuab kõrget materjali- ja paigalduskvaliteeti. Tüüpilised kahjustused Katuseekspertide hinnangul on levinuimad lamekatuse defektid kortermajades: Hüdroisolatsiooni irdumine ja mullide teke — temperatuurikõikumised kahjustavad katet, eriti kevadise sulatuse järel; Praod läbiviikude juures — korstnad, ventilatsiooniavad ja kanalisatsioonitorud on sagedased lekkeohukohad; Ummistunud vihmaveeäravoolud — seisev vesi kiirendab katte kulumist ja suurendab katusele avalduvat koormust; Lamekatuse remont: lahendused ja materjalid Kohalik remont ja kapitaalne rekonstruktsioon Katuse remonttööd kohaliku iseloomuga sobivad siis, kui kahjustused piirduvad väiksema alaga: asendatakse katusekatte kahjustatud osa ja tihendatakse praod. Kapitaalne lamekatusetööde tsükkel on vajalik laiaulatuslike kahjustuste puhul — see hõlmab vana katte täielikku demontaaži, aluspinna ettevalmistust ja kaasaegse materjali paigaldust. Tänapäevased katusematerjalid on palju vastupidavamad kui nõukogudeaegne ruberoid. SBS/APP bituumenrullmaterjal teenib kuni 30 aastat, PVC- ja TPO-membraanid sobivad keerulise konfiguratsiooniga pindadele ning polüuretaanist vedel hüdroisolatsioon moodustab õmblusteta kaitsekihi, mis on ideaalne raskesti ligipääsetavatele kohtadele. Kortermaja lamekatuse remont nõuab korteriühistu koosoleku otsust. Rahastamiseks saab kasutada KredExi rekonstrueerimistoetust, korteriühistu remondireservi või elamurenovatsiooniks mõeldud sooduslaenu. Enne tööde alustamist tasub lasta spetsialistil teha põhjalik katusediagnostika — see aitab täpselt määrata kahjustuste ulatuse ja valida optimaalseima lahenduse nii kvaliteedi kui ka eelarve seisukohast. Õigeaegsed katusetööd kaitsevad hoone kandekonstruktsioone niiskuskahjustuste eest, vähendavad energiakadu ja tõstavad kogu kinnisvara väärtust pikaajaliselt. Usaldage oma kortermaja katus professionaalidele — Roofmaster lamekatuse remont tagab kvaliteetse tulemuse ja kuni 10-aastase garantii. Sisuturundus Salvesta PDF! »

            • Latitude59 idufirmade konkursi finaali jõudsid idufirmad Eestist, Soomest, Leedust ja Ukrainast

              Latitude59 idufirmade konkursi finaali jõudsid idufirmad Eestist, Soomest, Leedust ja Ukrainast Pilt AM 15. mai 2026 - 0:31 Latitude59 idufirmade konkursi finaali jõudis seitse idufirmat Eestist, Soomest, Leedust ja Ukrainast, kes hakkavad Tallinnas võistlema ligi poole miljoni euro suuruse investeeringu nimel. Tänavu kandideeris konkursile kokku 465 idufirmat, mis teeb sellest läbi aegade suurima osalejate arvuga Latitude59 konkursi. Finalistide hulgas on nii kaitsetehnoloogia, tehisintellekti kui ka süvatehnoloogia valdkonna ettevõtteid. Latitude59 idufirmade konkursi finalistid on: Callsy AI (LT) – arendab AI-tööjõuagente, automatiseerimaks müüki, kliendituge ja kasutajate aktiveerimist; FleetFox (EST) – pakub kõik-ühes lahendust autopargihalduritele üle Euroopa; Getpin (EST) – aitab kohalikel ettevõtetel AI-põhistes otsingutes nähtavaks saada; FPV Battleground (UA) – arendab taktikalist FPV-droonisimulaatorit sõjaväelisteks väljaõpeteks; DogBase (EST) — AI-platvorm teenistuskoerte meeskondade treenimiseks ja soorituse parandamiseks; Granarium (FIN) — taastuvmaterjalidel põhinevad superkondensaatorid elektrivõrkude stabiliseerimiseks; Backoffice (LT) — tööjõuhalduslahendus restoranidele.  Latitude59 startup- ja investorsuhete juht Krista Meinarde tõi välja, et tänavused finalistid peegeldavad hästi seda, kuidas startup-maastik võib kiiresti muutuda. “Finaali jõudnud meeskonnad tegutsevad äärmiselt erinevates valdkondades, mistõttu tõotab Latitude59 pealaval toimuv finaalvõistlus tulla erakordselt põnev,” ütles Meinarde. Latitude59 idufirmade konkurss on Põhjamaade ja Baltikumi suurim ning aastatega on see kasvanud iduettevõtete jaoks oluliseks hüppelauaks. Tänavuse konkursi peaauhinnaks on ligi poole miljoni euro suurune investeering. Eesti äriinglite võrgustik EstBAN panustab auhinnafondi 200 000 eurot ning Läti äriinglite võrgustik LatBAN lisab 100 000 eurot. Soome äriinglite võrgustik FiBAN liitub sündikaadiga, esindades Põhjamaade investoreid. Leedus tegutsev riskikapitalifond FIRSTPICK VC paneb investeeringuna välja 100 000 eurot.  Idufirmade konkursi üks juhtinvestoritest EstBANi juhatuse liige ja BSV partner Jana Budkovskaja ütles, et tänased varajase faasi startupid peegeldavad ülemaailmset olukorda - silma paistavad ideed, mis tegelevad kaitse- ja turvalisuse küsimustega, energeetika ja töö optimeerimisega. “Taotluste läbivaatamine on kohati nagu teadusulme kirjanduse lugemine, mille osaks on ka ärimudelid ja fakt, et AI-agendid ja droonid on täna osa meie argipäevast. Tehnoloogia arengu kõrval torkavad silma ka tervisele ja heaolule keskenduvad ideed. Pitch-võistluse taotluste läbitöötamine on olnud tohutult põnev ja finaali said tugevad tiimid. Soovitan kõigil tulla neid pitche Latitude59'ile kuulama,” sõnas ingelinvestorite esindaja Budkovskaja. Seitse finalisti saavad pitchida Latitude59 pealaval 22. mail, võistluse finaal algab kell 14.00. Lisaks rahalisele investeeringule panustavad auhinnafondi ka SEB, TalentHub, Knowzilla, Widen Legal, Amazon Web Services ja Google Cloud. Latitude59 toimub 20.–22. mail Tallinnas, Kultuurikatlas ning osalejaid oodatakse enam kui 70 riigist. Tegemist on Uus-Põhjala regiooni kõige rahvusvahelisema ja mõjukama iduettevõtlus- ning tehnoloogiasündmusega, mis toob Tallinnasse kokku idufirmad, investorid ja startup-ökosüsteemi arendajad üle maailma. Lahendused Tehnoloogiamessid Salvesta PDF! »

            • ID-tarkvara sai värskenduse, Windows 10 kasutajatele lõpeb sügisel tugi

              ID-tarkvara sai värskenduse, Windows 10 kasutajatele lõpeb sügisel tugi Pilt AM 14. mai 2026 - 13:51 Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) paiskas eile, 13. mail avalikkuse ette ID-tarkvara värske versiooni 26.4. Selle rutiinse uuendusega anti ühtlasi ka teada, et Windows 10 ajastu hakkab ametlikult läbi saama. Kõige olulisem sõnum, mida RIA seekord rõhutab, ei puuduta ainult uusi funktsioone, vaid hoopis seda, mis ees ootab. Alates käesoleva aasta sügisest lõpetatakse ID-tarkvaras Windows 10 tugi. Kui Microsoft ise lõpetab Windows 10 turvapaigad, ei saa ka Eesti ID-tarkvara lubada endale sel platvormil ametlikku tegutsemist. Sügisel on aeg vaadata Windows 11 või mõne muu toetatud operatsioonisüsteemi poole, et digitoimingud poole pealt ei katkeks. Peamised muudatused uue versiooniga aga on sellised: Lisati ametlik tugi Ubuntu 25.10 versioonile ja üha populaarsemaks muutuvatele Windows ARM seadmetele. See tähendab, et uue põlvkonna energiasäästlikud sülearvutid saavad Eesti ID-kaardiga nüüd veelgi paremini läbi. Eemaldati Ubuntu 25.04 ja macOS 13 tugi. DigiDoc4 ja Web eID rakenduse kasutajaliidest on täiendatud ja tekste selgemaks muudetud. Täiendati CDOC2 vormingus dokumentide krüpteerimise ja dekrüpteerimise tuge. Kui tavaline CDOC on nagu tavaline ümbrik, siis CDOC2 on tugevdatud turvaümbrik, mis peab vastu ka tuleviku küberohtudele. RIA tuletab meelde, et tarkvara hoidmine värskena on elementaarne küberhügieen. Uue versiooni saab alla laadida aadressilt id.ee. Tarkvara Turvalisus Salvesta PDF! »

            • Ood Renault’le - Ehk Proovisõit Clioga

              Ood Renault’le - Ehk Proovisõit Clioga Pilt Marko Habicht 14. mai 2026 - 13:45 Ma ei tea, mida Renault viimastel aastatel täpselt teinud on, aga üks asi on selge. Nad teevad midagi õigesti. Renault Clio on selle kohta väga hea näide. See on väike luukpära, üsna mõistlikus hinnaklassis ja pealtnäha täiesti tavaline auto. Aga rooli taga saab üsna kiiresti aru, et tavaline ta päris ei ole. Clio on üks neist autodest, mille puhul ei pea liiga palju mõtlema, mida tootja tahtis saavutada. Istud sisse, sõidad paar kilomeetrit ja saad aru. See on väike, kerge, ökonoomne ja samal ajal ootamatult mõnus sõita. Väike auto, millel on iseloomu Clio juures üllatas kõige rohkem see, et temaga on päriselt lõbus sõita. Mitte “väikese auto kohta täitsa okei”, vaid ausalt mõnus.Olemuselt võrreldav Renault 5-ga kuid Clio on kergem ja see annab kurvides tunda. Linnas on auto erk ja lihtne. Täishübriid annab kohalt minnes selle väikese elektriauto teravuse, mida tavalise bensiiniautoga alati ei saa. Just madalal kiirusel on sellest palju kasu. Auto liigub sujuvalt, reageerib kiiresti ja ei jäta uimast muljet. Proovisõiduauto oli E-Tech full hybrid versioon. Sellel on 1,8-liitrine bensiinimootor koos hübriidsüsteemiga, kokku 160 hj. Tehase järgi kiirendab see 0–100 km/h ~9 sekundiga ja ametlik WLTP-kütusekulu on 4,3 l/100 km.  Need numbrid ei kõla paberil dramaatiliselt. Sõites on tunne parem kui tabelis. See on alati hea märk. Tabel ei naerata kurvis, auto vahel küll. Kerge kaal on sõites tunda Clio täishübriidi tühimass on 1260 kg ja sõiduvalmis mass 1323 kg. See on tänapäeva mõistes kerge auto. Eriti siis, kui oled sõitnud järjest suurenevate linnamaasturite, elektriautode või lihtsalt paksuks kasvanud SUV nimeliste pereautodega. Kergust on rooli taga tunda. Clio keerab meelsasti, reageerib kiiresti ja ei mõju loiu tarbeesemena. Kurvis käitub ta kindlalt. Ei teki tunnet, et auto tahaks kohe käed püsti visata ja paluda rahulikumat elu. Vastupidi. Clio tekitab tunde, et võiks kurvi võtta natuke kiiremini kui viisakas oleks. Veel veidi hirmutavamalt, heas mõttes, tekib tunne, et auto saaks sellega ka hakkama. Siin meenutas Clio mulle Renault 5. Ka seal jäi sõites tunne, et tahaks autot veel natuke tagant utsitada. Erinevus on iseloomus. Renault 5 on elektriautona raskem, aga tema mass istub madalamal ja see annab autole teistsuguse stabiilsuse. Clio on kergem, naksakam ja veidi elavam. Kui tahad väikest elektriautot, siis Renault 5 on väga loogiline valik. Kui tahad ökonoomset bensiinimootoriga väikest autot, mis ei mõju karistusena, siis Clio on väga tugev kandidaat. Hübriid sobib Cliosse väga hästi Clio puhul tasub vaadata just täishübriidi poole. Mitte ainult kütusekulu pärast, vaid sõidutunde pärast. Elektriabi annab autole madalal kiirusel sujuvuse ja teravuse. Linnas on see eriti tuntav. Kohaltminek on rahulik, aga mitte uimane. Ummikus liikumine ei ole tüütu. Auto ei jõnksuta ega mõtle liiga kaua. Renault ise lubab, et linnas suudab hübriid suure osa ajast elektri jõul liikuda. Täpset protsenti ma oma sõidu põhjal mõõta ei saanud, aga tunne oli selge. Elektriosa teeb sõidukogemuse paremaks, mitte ei ole lihtsalt väike tehniline rida hinnakirjas. Minu proovisõit toimus valdavalt linnas. Sõidustiil ei olnud just pensionifondi vääriline. Pigem selline, et kui auto oleks osanud rääkida, oleks ta ilmselt küsinud, kas me ikka tunneme teineteist piisavalt hästi. Sellest hoolimata jäi keskmine kütusekulu umbes 5–6 l/100 km vahele. See on sellise sõidu kohta väga hea tulemus. Kui kolleegid on pikemal sõidul saanud kuluks natuke üle 4 liitri sajale, siis hakkab pilt päris huvitavaks minema. Selline bensiinikulu paneb küsima, kui paljudel inimestel on päriselt vaja diislit või isegi elektriautot. Renault oskab kasutusmugavust - Ood iseenesest. Üks asi, mida Renault praegu väga hästi teeb, on salongi kasutusloogika. Clio ei ole selles mõttes erand. Pigem on ta hea näide. Android Auto töötas väga sujuvalt. Kogu meediasüsteem jättis kiire ja läbimõeldud mulje. Ekraane on kaks, need on suured ja hästi loetavad ning asend on mõistlik. Need on kergelt juhi poole pööratud, mitte sümmeetriliselt keskele rivistatud ainult selleks, et salong pildil ilusam näeks. See on väike asi, aga igapäevaselt väga oluline. Ilus ekraan on tore. Hea nurga all olev ekraan on parem. Veel olulisem on see, et tähtsad asjad on füüsiliste nuppude all. Kliimat ei pea menüüst taga ajama. Aknaid ei pea ekraanilt liigutama. Roolinupud on selged. Juhiabisüsteemide piiksud ja prääksud saab Renault’le omaselt üsna lihtsalt vaigistada. See kõlab pisiasjana ainult seni, kuni istud autosse, kus iga lihtne asi nõuab kolme vajutust, kaevumist menüüdesse ja väikest palvet tarkvarajumalatele. Helinupud rooli taga on koledad, aga töötavad Kui millegi üle norida, siis helisüsteemi juhtkang on endiselt üsna robustne. See on selline agraarne lahendus. Natuke nagu traktorist oleks käinud disainikoosolekul ja saanud oma tahtmise. Aga aus peab olema. See töötab hästi. See ongi Renault’ puhul praegu huvitav. Kõik ei ole alati kõige elegantsem, aga paljud asjad on kasutamiseks väga head. Ja igapäevaautos on see tähtsam kui salongi Instagrami-potentsiaal. Salong on väikese auto kohta hea Clio ei mõju seest odavalt. Jah, mõnes kohas leiab plastikut, mille üle saab nuriseda. Aga see ei riku üldmuljet. Materjalide valik on klassi arvestades korralik ja salong jätab tervikuna asjaliku mulje. Ka tagaistmele mahub inimene täiesti normaalselt istuma. See ei ole suur pereauto, loomulikult mitte. Aga Clio ei tekita tunnet, et tagaistmed on lisatud ainult kindlustusfirma petmiseks. Suuremale inimesele soovitaksin enne ostu pöörata eraldi tähelepanu istmetele. Proovisõiduauto oli kõrgemas varustuses ja sportlikuma istmega. Kitsama puusaga juhile võib see sobida väga hästi. Laiema kehaehitusega inimene võib tunda, et istme küljed suruvad rohkem kui vaja. See ei ole auto süü. See on istme ja inimese sobivuse küsimus. Mõni tool sobib kontorisse, mõni ülekuulamisruumi. Autoga on sama lugu.  Ainus, mille üle nuriseks on läikivad pinnad ja kiirelt rõlgeks muutuv piano black mis kogub rohkem ja kiiremini sõrmejälgi kui kohtuekspertiisi praktikant.  Pakiruum on sügav, aga mitte hiiglane Täishübriid-Clio pakiruum on 301 liitrit. Tagaistmeid alla klappides kasvab maht 979 liitrini. Kuju poolest on pakiruum pigem sügav kui suur ja kandiline. Laugev luuk seab omad piirid. Kui tahad vedada suuri kandilisi asju, siis Clio ei muutu järsku kaubikuks. Üllatus, ma tean. Igapäevaseks kasutuseks on ruumi siiski piisavalt. Poekotid, seljakotid, trennikott ja paar argisemat asja mahuvad ära. Pere ainsaks reisiautoks on ta ilmselt kompromiss, aga linnas ja lühematel sõitudel saab ta oma tööga hästi hakkama. Tagurduskaamera väärib eraldi mainimist. Pilt on hea ja selge. Kohati isegi parem kui mõnel kaks korda kallimal autol. Ilmselt on need tuhanded kartulkaamerad lõpuks otsa saanud. Õnneks on see detail, mille puhul tekib tunne, et Renault on päriselt mõelnud, kuidas inimene autot kasutab. See lugu on natuke rohkem Renault’st kui Cliost Clio on siin tegelikult vaid näide. Päris mõte on laiem. Renault on viimasel ajal teinud mitu autot, mille üle on raske tõsiselt viriseda. Lugedes foorumeid, on viimasel dekaadil teinud kvaliteet suure hüppe ja viimase aasta 1.8 bensiinimootor loetud vägagi töökindlaks. Renault 5, Clio, Scenic, Espace ja mitmed sama ajastu mudelid jätavad mulje, et tootja on leidnud hea rütmi. Autod on ergonoomilised, sõitmiseks mõnusad ja tehniliselt mõistlikud. Need ei ürita olla iga hinna eest futuristlikud. Need üritavad olla head autod. See kõlab lihtsa eesmärgina, aga autotööstuses ei ole see praegu üldse iseenesestmõistetav. Liiga sageli tahetakse teha ekraaniga ratastel kontorit, mille kasutamiseks oleks vaja sissejuhatavat kursust ja natuke kannatlikku meelt. Renault on õnneks jätnud palju asju lihtsaks. Kellele Clio sobib? Clio täishübriid sobib inimesele, kes tahab väikest ja ökonoomset autot, aga ei taha loobuda sõidurõõmust. See sobib linnasõiduks väga hästi, kuid ei tundu autona, millega peaks maanteed kartma. See sobib ka neile, kes ei taha elektriautot, aga tahavad madalat kulu ja sujuvat sõitu. Täishübriid annab siin päris hea kesktee. Laadima ei pea, aga linnas saab osa elektrilise sõidu eelistest kätte, milleks peamiselt sujuvus, erksus. Suuremale juhile soovitaksin enne ostu kindlasti istmeid proovida. Äkki on soodsama klassi koledamad istmed mugavamad. Samuti tasub läbi mõelda, kui palju pakiruumi päriselt vaja on. Kui elus on palju lapsevankreid, suuri koeri ja nädalavahetuse ehituspoe retki, siis Clio võib jääda väikeseks. Kui igapäevaelu on mõistlikumas mõõdus, saab ta väga hästi hakkama. Lõppmulje Renault Clio jättis mulle tunde, et tahaks sellega veel sõita. Mitte lihtsalt selleks, et artikkel valmis saada, vaid päriselt. Tahaks minna kuhugi lähedal asuvatele käänulisematele teedele, sõita veidi pikemalt ja vaadata, kui palju sellest väikesest autost veel välja tuleb. See on väikese hübriidluukpära kohta tugev kompliment. Clio ei ole täiuslik. Istmed ei sobi kõigile. Mõni plast on tavaline, mõne arvetes isegi kole. Pakiruum ei ole hiiglaslik. Auto on väike. Tervik seevastu on veenev. Kui väike auto on ökonoomne, praktiline, lihtne kasutada ja veel ka lõbus sõita, siis on keegi kuskil midagi õigesti teinud. Renault puhul tundub, et see ei juhtunud kogemata. Sõidukid Salvesta PDF! »

            ITUUDISED

            • Andrus Purde pakub Kristjan Marustet aasta asutajaks. “Tunnustame vastupidavust ja püsivust liiga vähe”

              Kuigi iga-aastase Eesti startup auhindade nominatsiooniprotsess algab kaheksa kuu pärast, tahab Asutajate Seltsi juhatuse liige Andrus Purde juba esitada Kristjan Maruste üheks kandidaadiks.

            • Odava AI aeg saab peagi läbi. Soovitus ettevõtetele: ostke ja katsetage kohe

              Ettevõtete jaoks on praegu AI-tööriistade loomine ja ostmine üpriski odav, kuid varsti see ei pruugi enam nii olla, hoiatas AI praktikute aastakonverentsi moderaator ja Äripäeva toimetaja Laura Saks.

            • LHV andme- ja AI juht: vaja on tehnilisi praktikuid, kes loovad andmete abil uusi võimalusi

              Andmete väärindamisest on saanud tööturul üks hinnatumaid oskusi, kinnitas LHV andme- ja tehisaruvaldkonna juht Janika Aan.

            • Trinidad Wisemani üks juhte lahkus ettevõttest. “Avatud uutele ja huvitavatele võimalustele“

              IT-ettevõtte Trinidad Wiseman müügi- ja riigihangete juht Marko Nemberg lahkus pea 14aastase töö järel ametist.

            • Heaolutehnoloogia programm rahastab 20 nutikat lahendust. “Me ei toeta nullist arendamist”

              Sotsiaalministeerium käivitas aasta alguses 16 miljoni eurose heaolutehnoloogia innovatsiooniprogrammi, mis hakkab jõudma tulemusteni.

            © All right reserved 2069

            Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes